← Eesti

3-09-1876/1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-09-1876 Määruse kuupäev 10.09.2009 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Siiri Reiljani kaebus Valga maavanema peale As

§ 11lg 31 p 5); 2.

Saata käesolev määrus kaebuse esitajale.

  1. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud ja kohtu seisukoht Siiri Reiljan esitas 28.08.
  2. a Tartu Halduskohtule kaebuse Valga maavanema planeerimisalase tegevuse korralduse (tegevusetuse) õigusvastasuse kindlakstegemiseks Valga linnas Kungla 46 kinnistul ja Valga maavanema kohustamiseks õiguspärase planeerimisalase tegevuse korralduse tagamiseks Kungla 46 kinnistul. Kaebaja palub teha kindlaks Valga maavanema järelevalvemenetluse „Valga linnas Kungla 46 ja selle lähiümbruse detailplaneering“ üle õigusvastasus, tühistada detailplaneeringut heakskiitev korraldus ja kohustada Valga maavanemat viima läbi õiguspärane järelevalvemenetlus Kungla 46 detailplaneeringu üle. Kohus on seisukohal, et S. Reiljanil ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust ülalnimetatud küsimustes. Riigikohus on oma
  3. mai
  4. a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-61-07 asunud seisukohale, et planeerimismenetluses on maavanema ja kohaliku omavalitsuse õiguslik vahekord eelkõige haldusesisene. Seetõttu ei ole maavanema poolt antava kooskõlastuse kui menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine üldjuhul võimalik. Järelevalveotsuse vaidlustamine eraldi on siiski võimalik juhul, kui järelevalveotsusest tuleneb siduv keeld detailplaneeringu kehtestamiseks (vt Riigikohtu
  5. aprilli
  6. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-07). Käesolevas haldusasjas nr 3-09-1876 kaebusele lisatud Valga Maavalitsuse 17.07.
  7. a kirjast nähtuvalt on maavanem asunud seisukohale, et tal puudub alus keelduda Kungla 46 ja selle lähiümbruse detailplaneeringule planeerimisseaduse § 23 lg 6 kohase heakskiidu 1 andmisest. Maavanem on andnud detailplaneeringule heakskiidu ja seega ei oma maavanema nõusolek antud asjas iseseisvat regulatiivset tähendust, mistõttu on kohus seisukohal, et Valga maavanema detailplaneeringu heakskiidu andmist kui menetlustoimingut ei saa iseseisvalt vaidlustada. Kohus on seisukohal, et maavanema järelevalvemenetlus toimub planeerimismenetluse raames ning seda saab vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga, s.o detailplaneeringu kehtestamise otsusega. Riigikohus on haldusasja nr 3-3-1-61-07 otsuses märkinud, et planeeringu kehtestamise otsuse tühistamisel kaotab maavanema nõusolek tähenduse ka planeeringu kehtestamise otsuse andnud kohaliku omavalitsuse jaoks. Tulenevalt eelnevast on halduskohus seisukohal, et S. Reiljanil puudub õigus vaidlustada Valga maavanema järelevalvemenetluse raames läbiviidud toiminguid lahus detailplaneeringumenetluse lõpptulemusest, kohaliku omavalitsuse vastavast haldusaktist, mida nähtuvalt asja materjalidest ei ole veel praeguseks vastu võetud.

§ 11

lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Tulenevalt eelnevast tagastab kohus S. Reiljani kaebuse Valga Maavalitsuse peale

§ 11

lg 31 p 5 alusel (kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust).

§ 84

lg 4 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu § 11 lg 31 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Roby Koik Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.