KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-32 Haldusasi

) § 9 lg 1 tähenduses, mistõttu on need ka õigusvastased (

§ 7). Ettekirjutuse punktis 5 on tehtud hoiatus sunniraha rakendamise kohta Eh

S § 61 lg 1 alusel, kui ettekirjutust ei täideta, kuid sunniraha määramist ei ole ettekirjutusse märgitud. Samuti ei nähtu ettekirjutusest, et kaebajale oleks antud uus tähtaeg ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks või tehtud hoiatus sunniraha rakendamise kohta; 5) vastustaja on rakendanud sunniraha igapäevaselt selle kõrgemas määras, mis on vastuolus sunnivahendi kohaldamise põhimõttega. Vastustaja eesmärgiks ei ole olnud kaebaja mõjutamine ettekirjutust täitma, vaid kaebaja karistamine. Selline sunniraha määramine on ebamõistlikult koormav. 3. Paldiski Linnavalitsuse vastuses paluti jätta OÜ Altoona kaebus rahuldamata, esitades alljärgnevad vastuväited: 1) kaebaja on kehtiva detailplaneeringuta ja ehitusloata ehitanud Majaka tee 9 kinnistule ca 3,5 ha suuruse laoplatsi, mida kasutab oma majandustegevuses. Selline tegevus detailplaneeringu kohustusega alal on õigusvastane, mistõttu ei saa vaidlustatud ettekirjutus kaebaja õigusi rikkuda; 2) vastustaja esindaja tuvastas 11.11.2008 läbiviidud paikvaatluse tulemusena, et kaebaja kinnistul toimub ehitustegevus. Asjaolu, et ehitustegevus oli algstaadiumis, ei tähenda, et seda ei toimunud; 2

§ 2

lg 1 ei sätesta täiendavalt sunniraha määramise kohustust või menetlust, kui sunniraha rakendamise kohta on tehtud hoiatus ja ettekirjutus on jäetud hoiatuses märgitud tähtajaks täitmata.

§ 10

lg 2 lubab sunniraha rakendada korduvalt; 5) sunniraha rakendamine saab olla õigusvastane üksnes juhul, kui ettekirjutus, mille alusel seda rakendatakse, on haldusorgani poolt kehtetuks tunnistatud, kohtu poolt tühistatud või selle adressaadi poolt täidetud. Käesoleval juhul ei esinenud ühtegi eeltoodud alust. Seega on sunniraha rakendamine toimunud õiguspäraselt.

1. Tallinna Halduskohus rahuldas 25.06.2009 otsusega OÜ Altoona kaebuse osaliselt ja tunnistas täitekorraldused 02.12.2008 nr 9-12/1353-4, 04.12.2008 9-12/1353-6, 08.12.2008 nr 9-12/1353-8, 08.12.2008 nr 9-12/1353-10, 09.12.2008 nr 9-12/1353-12, 10.12.2008 nr 9-12/1353-14, 11.12.2008 nr 9-12/1353-16, 12.12.2008 nr 9-12/1353-18, 15.12.2008 nr 9-12/1353-21 õigusvastaseks. Ettekirjutuse nr 1276 ja 16.12.2008 täitekorralduse osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäeti menetlusosaliste enda kanda. Halduskohtu põhjendused: 1) Paldiski linna üldplaneering näeb Majaka tee 9 kinnistu suhtes ette detailplaneeringu kehtestamise nõude. Ehitusluba on võimalik taotleda vaid kehtestatud detailplaneeringu alusel ning projekteerimistingimuste väljastamine oleks vastuolus õigusaktidega. Seega ei ole kaebaja väited seoses projekteerimistingimuste menetlemisega asjakohased. Majaka tee 9 kinnistu ehitusõiguse saab määrata vaid läbi detailplaneeringu kehtestamise. Enne krundi sihtotstarbe määramist ei ole teada, milline saab olema krundi ehitusõigus. Eeltoodud asjaolude selgumiseni ei ole mis tahes ehitustegevuse teostamine Majaka tee 9 kinnistul võimalik; 2) kaebaja väide, et tema poolt kinnistul arendatu pole ehitamine EhS tähenduses, on vastuolus asjas tuvastatud asjaoludega. Fotomaterjalist ja paikvaatluse aktidest nähtub selgelt asfalteeritud, valgustatud ja betoneeritud teraskarkassil piirdeaiaga laoplatsi rajamine. Kaebaja poolt ehitatud laoplatsi kui inimtegevuse tulemusena ehitatud kohtkindlat asja ei ole võimalik abivahendeid kasutamata teisaldada. Kuna kaebaja poolt loodu kvalifitseerub ehitiseks EhS tähenduses, oleks selle rajamiseks olnud vajalik ehitusluba. Nüüdseks on tervikobjekt valminud ning selleks tervikobjektiks on logistikakeskus, mida kasutatakse tollilaona; 3) kuna Majaka tee 9 kinnistul toimunud ehitustegevus hõlmas ca 3,5 ha, ei saa nimetatu puhul kuidagi olla EhS § 15 lg 1 punkti 1 mõistes tegemist väikeehitisega. Asjakohatu on ka kaebaja viide Maanteeameti kooskõlastusele. Maanteeameti kooskõlastus ei asenda ehitusluba; 4) kaebaja väited, et ettekirjutuse tegemise ajal oli ehitus alles algjärgus, ei oma mingisugust tähendust. Kui ehituse lõppobjekti ehitamiseks oli seaduse järgi vajalik ehitusluba, siis oli see vajalik juba enne ehituse alustamist; 5) ettekirjutus oli arusaadavalt põhjendatud, ühemõtteline ja täidetav. Ettekirjutuse punktis 4 oli kaebajale antud selge korraldus kinnistul ehitustegevus peatada. Ehitustegevusele suunatud tegevuse all pidas Paldiski linn silmas ehitustegevust ettevalmistavaid toiminguid, kuna kaebaja argument oli, et ta ei ehita, vaid teeb ettevalmistusi ehitamiseks. Vastustaja eesmärgiks oli peatada ka see tegevus, mis, nagu kohus juba ülal märkis, kvalifitseerub samuti ehitustegevuseks EhS tähenduses; 6) ettekirjutus nr 1276 anti 13.11.2008 ning toimikumaterjalidest nähtuvalt sai OÜ Altoona 13.11.2008 ettekirjutuse nr 1276 kätte 14.11.
2. Seega lõppes ettekirjutuse vaidlustamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg 15.12.
3. Järelikult on õigusvastaselt antud kuni 15.12.2008 koostatud täitekorraldused ehk täitekorraldused 02.12.2008 nr 9-12/1353-4, 04.12.2008 nr 93

§ 9

lõikes 1 sätestatud nõude rikkumise tõttu õigusvastasteks; 7) 16.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1353-23 on antud õiguspäraselt ning selle õigusvastasuse tuvastamiseks puudub alus. Sunnivahendi rakendamise eelduseks on ettekirjutuse nõuetekohane täitmata jätmine. Haldusakt, millest tuleneb sunniraha tasumise kohustus, on ettekirjutus, kui see sisaldab hoiatust sunniraha rakendamiseks või eraldi hoiatus sunniraha rakendamiseks. Asja materjalidest ei nähtu ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja oleks Paldiski Linnavalitsuse ettekirjutust nõuetekohaselt täitnud; 8) kõik

§-s 8 sätestatud sunnivahendi rakendamise eeltingimused olid kaebaja puhul täidetud. Käesoleval juhul oli sunniraha rakendatud ettekirjutuses nr 1276 toodud hoiatuses märgitud tingimustel. Seega puudus vastustajal vajadus täiendava hoiatuse tegemiseks. Seadus ei sätesta kohustust kaebajat sunnivahendi rakendamisest teavitada või võimaldada adressaadile sunniraha vabatahtlikku tasumist.

§ 10

lg 2 näeb ette, et sunnivahendit võib rakendada kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt selle ülemmääras. Kuna kaebaja jätkas oma ebaseaduslikku ehitustegevust kuni soovitud objekti valmimiseni, siis ei saa rääkida vastuolust sunnivahendi kohaldamise põhimõttega või sunnivahendi ebaproportsionaalsusest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

1. OÜ Altoona apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 25.06.2009 otsus tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata OÜ Altoona nõude Paldiski Linnavalitsuse 13.11.2008 ettekirjutuse nr 1276 tühistamiseks ning 16.12.2008 täitekorralduse nr 9-12/135323 õigusvastasuse tuvastamiseks, ja osas, millega kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) PlanS § 3 lg 2 p-d 1-3 määratlevad, millistel juhtudel on vajalik algatada detailplaneeringu koostamine. Ühtegi nimetatud punktides väljatoodud tegevust Majaka tee 9 teostatud ei ole, mistõttu on vastustaja detailplaneeringut nõudes ületanud oma pädevust; 2) EhS § 29 lg 1 punktist 1 tulenev ehitusloa kohustus ei ole absoluutne kohustus. Majaka tn 9 kinnistul valminud objekt ei ole rajatis EhS § 2 lg 1 tähenduses ning kõik tööd on ajutise iseloomuga. Vastustaja seisukoht, et Majaka tee 9 ehitis ei ole EhS § 15 lg 1 mõistes väikeehitis, on väär. Vaidlusalusele kinnistule ehitatud laoplatsi näol ei ole tegemist avalikus kasutuses oleva parklaga ega väljakuga. Kinnistu piiramine piirdeaiaga ei vaja ehitusluba. Paldiski linna ehitusmääruse § 33 lõike 4 alusel ei ole krundipiirde taastamisel vajalik kooskõlastuste esitamine, mistõttu ei ole vastustaja EhS § 29 lg 1 punktist 1 tulenev nõue seaduslik; 3) ettekirjutus ei ole koosõlas HMS 55 lõikega
2. Ettekirjutus ei ole üheselt mõistetav ning on ebaselge. Jääb arusaamatuks, miks tuleb peatada ka ehitustegevusele suunatud tegevus. Nimetatud tegevuseks puuduvad vastustajal volitused; 4) ettekirjutuses tehtud hoiatuses sunniraha rakendamise kohta ei ole antud tähtaega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks ega ei ole tehtud hoiatust sunniraha rakendamise kohta. Nimetatud kohustus tuleneb

§ 9lõikest 1.

Ettekirjutus on vastuolus

eesmärgi ja mõttega, sest vastustaja on rakendanud mõjutusvahendit mitte mõjutusvahendina, vaid karistusena. Samuti on motiveerimata, miks rakendas vastustaja sunnivahendi maksimummäära; 5) täitekorraldus on õigusvastane, kuna ettekirjutus on vaidlustatud halduskohtus, mistõttu ei ole see veel jõustunud; 4

§ 16

lg 2 sätestab, et kaebuse esitamine ei peata ettekirjutuse täitmist ega sunnivahendi rakendamist. Sama põhimõtte sätestab ka HKMS §

1. Ettekirjutuse nr 1276 täitmist ei ole halduskohus peatanud. Seega ei mõjuta ettekirjutuse nr 1276 vaidlustamine halduskohtus ettekirjutuse täitmist; 5) väide, et ehitusalaste küsimustega tegelemine on vastustaja pädevuses ja puudutab otseselt tema igapäevast põhitegevust, on iseenesest õige. Samas tuleb õigusabikulude väljamõistmisel arvestada kaebaja tegevust ja muid asjaolusid, mille tõttu tekkis haldusorganil vajadus välise õigusabiteenuse tellimise järele. Vastustaja ei saa oma igapäevase tegevuse kavandamisel arvestada isikute pahatahtliku tegevuse tulemusel töömahu olulise suurenemisega. Kaebaja on esitanud halduskohtule Majaka tee 2, 2b, 9 ja 11 kinnistutega seoses enam kui 70 kaebust, mis on osaliselt liidetud 10 haldusasja alla. Vastustaja põhitegevus ei saa ilmselgelt olla kohtumenetluses osalemine, vaid enda territooriumil elavate isikute õiguste kaitsmine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Altoona apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osas, millega halduskohus jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (I). Osades, millega ettekirjutuse (II) ja täitekorraldusega (III) seonduvalt jäi kaebus rahuldamata, nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ning vastab üksnes apellatsioonkaebuse vastuväidetele. Lõpuks jagab ringkonnakohus menetluskulud (IV). I
3. Riigikohus on nimetanud selged kriteeriumid, millistel juhtudel on kaebajalt võimalik välja mõista vastustaja menetluskulud: välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord, kaebaja pahatahtlikkus, vaidlusaluse õigusküsimuse eriline tähendus õiguskorras ja muud kaalukad ja erandlikud asjaolud (vt nt 3-3-1-16-07, 3-31-24-07). Halduskohus ei ole vaidlustatud otsuses vastustaja menetluskulusid kaebajalt välja mõistnud, kuid on jätnud osas, millega kaebus rahuldati (½), kaebaja kulud vastustajalt välja mõistmata, arvestades seejuures, et menetluskulude nõuded on vastastikkused. Seega on halduskohus vastustaja menetluskulude taotluse lugenud põhjendatuks. Samas ei nähtu kohtuotsusest, mida 5