lg 1 p 1 järgi on vanema kohustuste täitmata jätmine lapse eest hoolitsemisel eelkõige vanema huvi puudumine lapse käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine (RKTKo 3-2-1-4-07). Põhiseaduse (PS) § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele ning PS § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud
§-s 50 lg 1. Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. LaKS § 25 lg 1 kohaselt on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga. LaKS § 27 lg 2 kohaselt lapse ja vanemate eraldamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus ja soovid. LaKS § 39 alusel on igal lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse. Vastavalt LaKS § 32 vajab laps viivitamata abi kui ta on sattunud tingimustesse, mis ohustavad tema tervist või arengut. Selline laps paigutatakse sotsiaaltalituse töötajate otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni. 3
) § 54 lg 1 p 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Tõendatud on, et I N ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja ei hoolitse lapse eest, kuna selleks puudub tal huvi ja tahtmine, tal puudub kindel töökoht, millest tulenevalt puuduvad ka eeldused lapse eest korrakohaseks hoolitsemiseks ja lapse kasvatamiseks. Arvestada tuleb ka seda, et laps on sünnist saadik elanud avaldaja juures, kus laps on harjunud, lapsele on seal tagatud head elamistingimused ja tulenevalt avaldaja majanduslikust kindlustatusest lapse vajaduste rahuldamine, huvide järgimine ja eakohane kasvatus. Samuti tuleb arvestada sellega, et lapsele on tagatud avaldaja juures ka tasakaalukas õhkkond, hoolitsus ja armastus. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et I N nõustus ise sellega, et laps elaks tema ema, avaldaja juures ja et talt võetakse vanema õigused ära. I N väitel ta last ei kasvata, ega ülal ei pea. Kohus leiab, et antud juhul pole mõjuvaid põhjuseid kasvatamis- ja hooldamiskohustuste täitmata jätmiseks. Vanem, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma last, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust lapse huvides. I N õiguste jätmine lapse suhtes võib ohustada lapse arengut, kuna laste emale jääks õigus võtta laps ära enda juurde, esindada last ja korraldada lapse elu, kuid tingimused ja tahe lapse eest hoolitsemiseks, tema arenguks ja eakohaseks kasvatamiseks puuduvad. Selline õiguste jätmine emale võib oluliselt kahjustada lapse huve. Vanemalt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on küll äärmuslik õiguskaitsevahend lapse huvide kaitseks, kuid kaitseb last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta või kahjustab oma tegevusega lapse huve. Vanema õiguste äravõtmine on suunatud ka sellele, et mitte võimaldada vanemal last esindada. Perekonnaseaduse § 55 lg 1 kohaselt kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused. Vastavalt
lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine I N on põhjendatud ning lapse emale jääb võimalus lapsega kokku saada eestkosteasutuse loal (
Samuti jääb lapse emale õigus nõuda kohtult vanema õiguste taastamist lapse suhtes, kui ta oma eluviisi parandab ning soovib ja suudab vanema õiguseid nõuetekohaselt täita (
lg 1).
lg 4 kohaselt, kui vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemliku hoolitsusest, korraldab tema elu eeskosteasutus. Avalduses toodud asjaolud on tõendatud avaldaja, puudutatud isikute ja alaealise esindaja selgitustega. 4
lg 5 vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub ja kasvatusasutusele, kus laps asub. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda ning muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Kohus rahuldab avalduse juhindudes SHS §-dest 24 lg 1, 2, 25,
§-dest 50 lg 1, 54 lg 1 p 1, lg 5, 55 lg 3, 58, LaKS §-dest 8, 27 lg 1, 32, 39 ning TsMS §-dest 410, 436, 442, 452 lg 1, 558 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.