← Eesti

2-09-38513/21

Obsah (4)§ 531§ 187§ 526§ 172

2-09-38513 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsembril 2009.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja ne

§ 531lg 2, 6).

8. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest (

§ 531lg 1).

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad määruskaebuse esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või 1

(3)2-09-38513 linnavalitsus. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne
(15)päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avalduse sisu Viru Maakohtule esitatud avalduse kohaselt on R A lapseeast invaliid. Alates 1999.a. on R A psühhiaatri jälgimisel. Arstliku ekspertiisi 28.09.2008.a. otsuse nr 447027 järgi on R Al sügav puue, millest tingituna on R A täielikult takistatud igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine. R A ei ole võimeline iseseisvalt kasutama oma õigusi ning sooritama tehinguid. Ta vajab pidevalt kõrvalabi, hooldust ja juhendamist suhtlemisel ja olmeprobleemide lahendamisel. Ta ei saa lugeda ega kirjutada. R A saab pensioni ja sotsiaaltoetuse oma pangakontole, kuid ei ole suuteline oma rahalisi vahendeid enda toimetulekuks kasutama. Vallas- ja kinnisasju R A ei oma. R A elab ühetoalises korteris koos oma vanematega, kes osutavad temale vajalikku abi ja järelevalvet. Avaldaja leiab, et on vajalik seada eestkoste R A üle tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmiseks. Avaldaja leiab, et on võimalik määrata P A abivajaja R A eestkostjaks tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmiseks, pensioni saamiseks, rahavahendite kasutamiseks, dokumentide vormistamiseks, tema ravi ja tema eest hoolduse korraldamiseks vastavalt tervise seisundile. Avaldja palub seada R A üle eestkoste viieks aastaks ning määrata tema eestkostjaks P A. Menetluse käik Kohus määras 11.08.2009.a R A suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiis teostati 26.08.2009.a SA Narva Haigla ekspertide poolt ning selle kohta on koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 48. Ekspertiisi akti kohaselt kannatab R A psüühilise haiguse „raske vaimne alaareng“ all. Sellele viitavad orienteerimatus, äärmiselt madal intellekt, mõtlemiskonkreetsus, haiguskriitika puudumine. R A pole oma vaimse seisundi tõttu suuteline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Uuritava psüühiline seisund ei võimalda tal iseseisvalt tehinguid teha. Psüühilise haiguse tõttu ei ole uuritav võimeline teostama valimisõigust, võtta osa kohtuistungist ja väljendama oma tahet. Ka tavalises keskkonnas ei ole teda soovitav ära kuulata, kuna ta ei saa küsimustest aru ja see võib mõjutada tema seisundit. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama, talle igas asjas abi osutama (aitama pesta, tema järel koristama, süüa tegema, söötma, aitama puhtust pidada, riietama, kontrollima ravimite õigeaegset võtmist), langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, korraldama tema rahaasju. Vaimse seisundi tõttu vajab R A pidevat eestkostet. Eestkostet vajab ta kuni elu lõpuni kuna paranemise tundemärke uuritaval ei avaldu. R A riigi õigusabi arvel 28.10.2009.a määratud esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina, avaldas kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et avaldus kuulub rahuldamisele ning R A tuleb määrata eestkostjaks P A. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks 2

(3)2-09-38513 saanud isikul. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Narva linna avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest ilmneb, et R A on sügav puue ning ta on 100 % töövõimetu (t.l. 5-7), SA Narva Haigla psühhiaatri tõendi kohaselt on ta psühhiaatri juures arvel alates 1999.a., tal vajab pidevalt hooldust ja kõrvalabi ning juhendamist (t.l. 8). 26.08.2009.a. Kohtupsühhiaatriaekspertiisiakti kohaselt ei ole R A oma tervisliku seisundi „raske vaimne alaareng“ tõttu suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Tema vaimne seisund ei võimalda R A teha iseseisvalt tehinguid, samuti ei võimalda tal teostada valimisõigust. Seega on eksperdiarvamusest näha, et R A psüühilise haiguse tõttu ei saa kestvalt aru oma tegudest ning ei suuda neid juhtida. Järelikult on R Avastavalt TsÜS § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 95 lg 1 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja ja ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. PkS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi. Narva linn palub määrata R A eestkostjaks tema isa P A, kes on kinnitanud, et on nõus hakkama oma poja eestkostjaks. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS §-s 96 nimetatud asjaolud, miks P A ei võiks määrata eestkostjaks (t.l. 14-16). R Ai ema V A ja õde R A on andnud nõusokud, et P A oleks R A eestkostjaks määratud. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et R A eestkostjaks tuleb määrata tema isa P A. Ekspertide arvates vajab R A igakülgset eestkostet. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et eestkoste tuleb seada R A kõigi asjade ajamiseks ning

§ 526

lg 5 alusel tuleb lugeda, et R A on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Ekspertide arvamuse kohaselt vajab R A eestkostet oma elupäevade lõpuni. Tuginedes

§ 526

lg-le 2 p 5 ja lg-le 3 ning eestkoste seadmise aluseks olevatele asjaoludele ja ekspertide arvamusele, peab kohus põhjendatuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise üle hiljemalt 21.12.2014.a.

§ 172lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.