← Eesti

2-09-25163/7

Obsah (4)§ 206§ 150§ 168§ 362

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Määruse tegemise aeg ja koht 26.oktoober 2009.a Paide Tsiviilasja number 2-09-25163 Tsiviilasi OÜ Paide Elamuhooldus hagi T B (endine xxxxxxxxxx

§ 206lg 2).

Hageja loobumine hagist ei kahjusta avalikku huvi. Hagist loobumise vastuvõtmist takistavaid muid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hageja loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Tsiviilasi nr 2-09-25163 2. Kuna hageja loobus hagist, on tema taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses, st summas 700 krooni,

§ 150lg 2 p 2 alusel põhjendatud ning tuleb rahuldada.

Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja taotluses märgitud arveldusarvele. 3.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

§ 362

lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg juhul, kui hagi toimetati hiljem kostjale kätte. 3.

  1. Hageja hagiavaldus jõudis Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja 28.05.2009.a ning toimetati hiljem kostjale kätte. Seega esitas hageja hagi kohtusse 28.05.2009.a. Kostja tasus hageja nõutud võlgnevuse kahes osas - 28.05.2009.a ja 02.07.2009.a. Seega rahuldas kostja hageja nõude pärast hagi esitamist. Kui kostja oli hageja nõude rahuldanud, esitas hageja avalduse hagist loobumiseks. Seega loobus hageja hagist seetõttu, et kostja pärast hagi esitamist tema nõude rahuldas. Sellises olukorras on hageja igati õigustatud nõudma kostjalt oma menetluskulude kandmist ja kostja on kohustatud hageja vajalikud ja mõistlikud menetluskulud hüvitama. 3.
  2. Kohus ei nõustu kostja väitega, nagu poleks tema andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks ning et hageja pidanuks enne kohtusse pöördumist temaga võla suhtes kokku leppima vastavalt halduslepingu punktile
  3. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et hageja on 05.03.2009.a kirjaga nr 122 teavitanud kostjat haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevusest. Sellega sai kostjale teatavaks, et ta on haldus- ja kommunaalteenuste maksetega hageja ees võlgnevuses. Samas teates andis hageja kostjale ka võimaluse ja tähtaja võlgnevuse vabatahtlikuks tasumiseks, kuid kostja seda võimalust ei kasutanud ja võlga ei tasunud. Sellises olukorras on hageja õigustatud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse. Asjaolu, et kostja hageja teatele vastas ja lubas võlga tasuda vastavalt võimalustele, ei võta hagejalt õigust kohtusse pöördumiseks. Hageja on õigustatud saama kostjalt tema lepinguliste kohustuste täitmist täpses vastavuses lepingu tingimustega ning kui kostja oma lepingulisi rahalisi kohustusi nõuetekohaselt ja vabatahtlikult ei täida, siis nõudma temalt nende kohustuste täitmist kohtu kaudu. 3.
  4. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks 1400 krooni riigilõivu ja 2300 krooni õigusabikulu. Vajadus tasuda hagiavalduse kohtusse esitamisel riigilõivu hageja kantud ulatuses tuleneb seadusest. Seega on hageja kulutus riigilõivule vajalik ja põhjendatud. Samas - kuna hagejale tagastatakse

§ 150

lg 2 p 2 alusel pool tasutud riigilõivust, on ta õigustatud saama kostjalt riigilõivu hüvitamist 700 krooni ulatuses. Hageja kulutus lepingulise esindaja õigusabile on ca kolmandik hagihinnast ja alla 50% Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäärast. Arvestades hagihinda, tsiviilasja iseloomu ja keerukust ning hageja lepingulise esindaja töömahtu, hindab kohus hageja kantud kulu õigusabile mõistlikuks. Hageja vajalikud ja mõistlikud menetluskulud (700 + 2300 krooni) peab kostja hüvitama täies ulatuses Määrus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 14.01.2010 - muutmata Referent Anna Talkop Sirje Lahesoo Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.