KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-22515 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 08. detse

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49). 12.

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

13. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (

§ 61lg 2).

Kostja peab maksma elatist 10.10.

1. a kohtumääruse (tl 2-3) kohaselt 1 200 krooni lapse kohta (kuni 19.09.
2. a 4 x 1 200 krooni; pärast seda 3 x 1 200 krooni). Kompromissi sõlmimise ajal,
3. a oli elatise miinimummäär 1 800 krooni,
4. a 2 175 krooni ning
5. a jäi elatise miinimummäär
6. a tasemele (2 175 krooni). 14.

§ 61

lg 3 kohaselt, vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

1. Elatise suuruse puhul tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda.
2. Eeltoodut arvestades peab

§ 61

lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

1. Hageja selgitustest tuleneb, et kostja ei ole täitnud kompromissiga võetud lubadust maksta elatist igale lapsele vähemalt 1 200 krooni, kostjal on suur elatise võlg (ca 130 000 krooni). Hagejal on kahtlus, et kostja varjab oma tulusid ja ei soovi elatist maksta. Kostja selgituste kohaselt ei ole tal võimalik maksta kompromissiga kinnitatud elatist, seda enam elatist hageja nõutavas summas (2 175 krooni lapse kohta), sest seda ei võimalda kostja materiaalne olukord.
2. Hageja selgituste kohaselt maksis kostja elatist
3. aastal läbi kohtutäituri 100-200 krooni kaupa kuus, novembris sai hageja elatist 250 krooni.
4. aasta kestel sai hageja 4 800 krooni asemel elatist ühes kuus 2 000 krooni.
5. Õige on hageja väide, et kostja tasub elatist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Lapse huvides ja perekonna eelarve planeerimise seisukohalt on tähtis, et vanem maksaks elatist korrapäraselt ning piisavas ulatuses. 4
6. Hageja taotleb hagis elatise suurendamist põhjendusega, et laste vajadused on nende vanemaks saamisega seoses suurenenud, hageja enda palk ei võimalda kõiki laste vajadusi ja kulusid katta ning kostjal on võimalus elatist maksta.
7. Laste vajadused. 21.
8. Hageja taotleb elatise suurendamist kuni miinimumini (2 175 krooni lapse kohta). 21.
9. Kuna hageja taotleb elatise suurendamist kuni 2 175 kroonini lapse kohta, ei ole vajalik, et hageja põhjendaks eraldi laste ülalpidamiskulude suurust, kuna eeldatakse, et elatise miinimum katab lapse esmased ja hädapärased vajadused.
10. Ülalpidamisvõime. 22.
11. Hageja töötab AS-s Orti Pagar leivalõikajana ja tema keskmine netopalk on hageja kinnituse kohaselt 4 300 krooni. Hagejal on kolm alaealist ülalpeetavat, neljas ülalpeetav on vanem poeg Aleksander, kes sai
12. aastaseks septembris
13. a, kuid kes elab koos hagejaga ja õpib kutsekoolis. Kinnisvarast kuulub hagejale korteriomand, millele on seatud hüpoteek (tl 94-95), hageja maksab tagasi laenu, laenu kuumakse on 1 700 krooni. Hageja abikaasa P.M. on töötu (tl 92-93) . 22.
14. Kostja on füüsilisest isikust ettevõtja,
15. aastal on kostja deklareerinud Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsioonis tulu ettevõtlusest 14 855 krooni ja kulutusteks 1 672 krooni (tl 37-43). Kostja esitatud tõendi kohaselt on ta
16. aastal saanud tulu OÜ-st Andreas Company 5 105 krooni (keskmine tulu kuus ca 537 krooni (tl 63). Kohtu poolt tehtud päringute kohaselt kuulub kinnistu 189607 (sh elumaja xxx) ja sõiduk Nissan Patrol M. B.`ile (kostja kinnituse kohaselt kostja endine elukaaslane), sõiduki kasutaja on ARK andmete kohaselt kostja (tl 50, 79-81). 22.
17. Hageja ülalpidamisvõime on arvestades igakuulist sissetulekut (4 300 krooni) 860 krooni (4 300 krooni /sissetulek/ : 5 /isik ise + ülalpeetavate arv/ kohus lähtub siinjuures 3 alaealisest lapsest ja 1 täisealisest lapsest, kes elab koos hagejaga ning õpib kutsekoolis). Kostja ülalpidamisvõime on, eeldades et esitatud andmed kostja sissetulekute kohta on tõesed, arvestades igakuulist keskmist sissetulekut
18. aasta ettevõtlustulude ja
19. a teenitud töötasu,
20. aastal 527 krooni (13 183 : 12 : 5 (kostja + 4 last).
21. aasta ülalpidamisvõime täpseks arvestamiseks ei ole kohtule teada
22. aasta kostja ettevõtlustulu. 22.
23. Kohus ei pea kostja väiteid selle kohta, et kostjal puuduvad sissetulekud, mis võimaldaksid elatist vähemalt miinimummääras maksta, usutavaks. Kohus kahtleb ka selles, et kostja teenis
24. aastal 9,5 kuu vältel kokku 5 105 krooni, töötades metsatöödel – noorendike hooldamine ja metsalõikamine. E-maksuameti andmete kohaselt on viimane väljamakse V.Š.`ile teostatud märtsis
25. aastal (Tööturuamet), enne seda Põlevkivi Kaevandamise AS (juunis
26. a) (tl 90). E-maksuametile pole deklareeritud
27. a palga 5 maksmist kostjale Andreas Company OÜ-lt. Seega võib eeldada, et kostja varjab oma saadavat palka ning tööandja ei tasu palga pealt makse (kostjale makstakse ümbrikupalka). Viimast kinnitab ka see, et ilmselt ei nõustuks mitte ükski mõistlik inimene töötama raietöödel keskmise kuupalgaga 537 krooni, iseäranis ettevõtja, kelle tegevusalaks on mitu aastat olnud nimelt raietööd. 22.
28. Tõele vastab see, et registrites puuduvad andmed kostja nimele registreeritud kinnis- ja vallasvara (kinnistusraamat, autoregister) kohta, elumaja ja sõiduk kuulub kolmandale isikule (M. B.`ile). Kostja kinnitas, et M. B. oli (* või on) kostja elukaaslane. Nimetatud asjaolu aga ei tähenda seda, et sellega ei tuleks arvestada, sest nii elukaaslase eluruumi kui sõiduki kasutamine kostja poolt võimaldab vähendada kostja kulutusi ning säästa raha elatise maksmise kohustuse täitmiseks. 22.
29. Kohus on arvestanud riigi õigusabi taotluse lahendamisel sellega, et kuigi kostjal ei pruugi olla püsivat sissetulekut, ei ole kostja võimalused tööga elatist teenida piiratud. 22.
30. Kostja väidete usaldatavust kahandab ka see, kostja suhtes on algatatud täitemenetlus, täitemenetluses on hagejale laekunud
31. aastal raha 100-250 krooni kaupa, kuigi kostja on ise
32. aastal kohtus kompromissiga nõustunud (tsiviilasi 2-07-5835, tl 58-59). Nimetatud tsiviilasja eelmenetluse käigus oli kostja tuginenud samasugustele argumentidele kui käesolevas asjas (väike tulu ettevõtlusest, ühisvara jätmine hagejale, toimik 2-07-5835, tl 2123). Samas tsiviilasjas, viidates samal ajal elatise maksmise võimaluste piiratusele, taotles kostja oma hagis kahe lapse elukoha määramist enda juurde.
33. Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat

61 alusel elatise maksmisest. Riigikohtu 19.06.2007. a otsuse nr 3-2-1- 65-07 märkis kohus, et … üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat

61 alusel elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud… (arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks=0,2,10688,10689,10691&tekst=RK/3-2-1-65-07 ). 24. Elatise miinimumsummast väiksema summa maksmine on

§ 61

lg 6 järgi õigustatud vaid siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud.

§ 61

lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla poole kuupalga alammäärast, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. ÜRO lapse õiguste konventsiooni art 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse kasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale kui lastele. Õiglane ei ole olukord, kus laps kannatab puudust seetõttu, et lapsevanem isiklikest põhjustest tulenevalt ei pea vajalikuks töötada. 25. Kuna lastel puudub piisav sissetulek, kostja on töövõimeline, omab mitut eriala, on ettevõtja, ilmselt varjab sissetulekuid, tuleb hagi rahuldada. 6 26. Kohus suurendab elatist alates 18. maist 2009. a 27. Kohus selgitab pooltele, et

§ 61

lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kui muutuvad lapse vajadused või kummagi vanema varaline olukord, võib huvitatud isik esitada kohtule hagi väljamõistetud elatise vähendamiseks või suurendamiseks. Kohtunik 7