3-09-2149/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2149 Otsuse kuupäev 11.12.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.S. kaebus Tartu Vangla vastu kahju kr. 1840.80 nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 30.11.2009, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta A.S. kaebus haldusasjas 3-09-2149 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 11.12.2009 . Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. A.S. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebus, milles taotleb kahju summas kr. 1840.80 väljamõistmist Tartu Vanglalt põhjusel, et vangla on keeldunud kaebajat nõustamast juriidilistes küsimustes, vangla ei ole kaebajat teavitanud tasuta õigusabi andmise tagajärgedest ega selgitanud võimalust taotleda kohtult enda õigusabi eest tasumisest vabastamist. Kaebaja viitab Euroopa Vanglareeglistiku p. 23.1, 23.2 ja 23.3 sätetele, mis näevad soovituslikus korras ette teavitamise tasuta õigusabi võimalustest. Kaebaja on märkinud, et tulenevalt sellest, et vangla on jätnud teda ilma õigusabi võimalusest, on kaebajal vastustaja süülise tegevusetuse tõttu tekkinud materiaalne kahju summas 1840.

1. Kaebaja taotleb kohtul tuvastada, kas vangla poolne kinnipeetava juriidilistes küsimustes nõustamata jätmine on kooskõlas Põhiseadusega. Kaebuse täienduses on kaebaja märkinud, et nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning leiab, et tunneb õiguskindluse puudumist ning on riigi õigusabi võimalustest teada saanud alles pärast kohtutäituri nõude saabumist. Kaebaja on 25.06.2009 teinud taotluse Tartu Vanglale, kus märgib, et taotleb konsultatsiooni küsimuses, kas vangla peab eelnevalt kinnipeetavat informeerima riigi õigusabi tasu määrast ja tingimustest ning millised tagajärjed on riigi õigusabi andmisel ning taotleb nõuda selgitust, millised on võimalused kohtult taotleda enda õigusabi eest tasumisest vabastamist. Tartu Vangla on vastanud 06.07.2009 nr. V1-5751 „Vastus selgitustaotlusele“ ning selgitanud kaebajale riigi õigusabi võimaldamisest ja tasumääradest ning kaitsjasoovist kohtuistungil. Kahju nõude osas on – summas 1840.- krooni ja 80 senti on kaebaja esitanud ka vaide ning Tartu Vangla on vaideotsusega 21.09.2009 nr. 3-30/55 jätnud vaide rahuldamata. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata Vastustaja märgib, et kaebajal puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel, kuna ta ei ole taotlenud vanglalt toimingut, mille õiguspärasuse kindlakstegemist kaebaja taotleb: kaebaja ei ole palunud vanglalt selgitust selle kohta, kuidas saada tasuta õigusabi, mistõttu puudus vanglal ka selgituskohustus. Seega puudub kaebajal põhjendatud huvi nimetatud toimingu vaidlustamiseks. Kaebaja on esitanud 25.06.2009 vanglale taotluse, kus ta palus juristi konsultatsiooni ning esitas konkreetse küsimuse. Kaebaja taotlusel on märge selle kohta, et taotluse vastuvõtmise käigus on kontaktisik kaebajale suuliselt selgitust antud ning vangla jurist on andnud selgitusi 06.07.2009 kirjaga V1-5751 „Vastus selgitustaotlusele“., milles on märgitud, et seadusest ei tulene kohustust juriidilise teenuse osutamiseks vangla poolt, kuigi vangla on seda teinud omal algatusel ja erandkorras juhtudel, kui see on nii kinnipeetava kui ka vangla seisukohalt mõistlikum ja tagab õigusrahu kinnipeetava ja vangla vahel. Samuti on selgitatud riigi õigusabi võimaldamisest ja kaitsjasoovist kohtuistungil. Kohtu seisukohad: Kohus, tutvunud kirjalike seletuste ja dokumentidega asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Kaebuses on esitatud taotlus kahju hüvitamise nõudes summas 1840 krooni ja 80 senti põhjusel, et vangla on keeldunud kaebajat nõustamast juriidilistes küsimustes ning vangla ei ole teavitanud kaebajat riigi õigusabi andmise tagajärgedest ning pole teavitatud , et maksejõuetuse korral ootab kaebajat võlakohustus, millega on vangla poolt rikutud Euroopa Vanglareeglistiku p. 23.1, 23.2 ja 23.3 sätteid. Kaebaja on seisukohal, et juriidilisest abist ehk nõustamisest ja tasuta õigusabi võimaluste teavitamisest ilma jätmise tõttu on vangla oma süülise käitumise tagajärjel nimetatud kahju tekitanud. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja kahju nõudena käsitlenud kohtutäituri täiteasjadega 084/2009/351 ja 084/2009/352 seonduvad summad kokku (920.40+920.40) kr. 1840.
2. Kaebajal on arusaam, et kuna vangla ei ole andnud kaebajale juriidilist konsultatsiooni ning ei ole selgitanud millised tagajärjed on riigi poolt õigusabi määramisel ning millised on tagajärjed maksejõuetuse korral, on vangla tegevusetuse tõttu kaebajale kahju tekitatud ning tekkinud kahju summaks on kohtutäituri poolt kaebajale kui võlgnikule määratud summad tasumiseks seonduvalt täiteasjadega. Kinnipeetava sissetuleku arestimise akti (täiteasi 084/2009/351) alusel on täitur nõudnud sisse kaitsjatasu (Tartu Maakohtus toimunud kriminaalasja nr. 1-08-10052 raames algatatud täitemenetlus) kr. 330.40, millele lisanduvad täitekulud kr. 590.- krooni, kokku kr. 920.
3. Kinnipeetava sissetuleku arestimise akti (täiteasi 084/2009/352 ) alusel on täitur nõudnud sisse kaitsjatasu (Tartu Ringkonnakohtus toimunud kriminaalasja 1-08-10052 raames algatatud täitemenetlus) kr. 330.40, millele lisanduvad täitekulud kr. 590.- , kokku kr. 920.
4. Kahju nõude korral kaebust lahendades peab kohus tuvastama kahju olemasolu; kas kaebaja avalik-õiguslikus suhtes antud toiming (tegevus või tegevusetus) või haldusakt , millega on väidetav kahju tekitatud, on õigusvastane; kas tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel esineb põhjuslik seos ning kas haldusülesandeid täitva avalik-õigusliku võimu kandja tegu on süüline. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei saa rääkida kahju tekitamisest. Riigivastutuse seaduse (RVS)§ 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVS § 7 lg 2 kohaselt tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhtumil, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Antud juhul on kaebaja leidnud, et vangla tegevusetus , et teda ei ole teavitatud tasuta õigusabi võimalustest, eelkõige asjaolust, et kaebajat ei teavitatud kaebaja kriminaalasja 1-08-10052 menetlemisel, kus arutati kaebaja ennetähtaegset vabastamist vanglast, et kaebajal oleks olnud võimalus taotleda kohtult enda vabastamist õigusabi eest tasumisest. Antud juhul on kaebajalt välja mõistetud menetluskulud (kaitsjatasu) riigituludesse Tartu Maakohtu kohtumäärusega kr. 330.40 ja Tartu Ringkonnakohtu määrusega kr. 330.40, millele on lisandunud täitemenetluse läbiviimise kulud, kuna kohtulahendid on saadetud täitmisele kohtutäiturile. Kohus asub seisukohale, et vanglal ei lasu seadusest tulenevat kohustust anda kinnipeetavatele juriidilist õigusabi, külla aga tuleb vastata kinnipeetavate märgukirjadele ja taotlustele. Antud juhul on kaebaja pöördunud 25.06.2009 vangla juristi poole konsultatsiooni saamiseks, kus on esitanud konkreetse küsimuse (tl. 24). Nimetatud taotlusele on inspektor-kontaktisik teinud märke, et suuliselt on kinnipeetavale antud selgitusi ning vastatud on ka kirjalikult „Vastus selgitustaotlusele“ 06.07.2009 nr. V1-5751, kus on antud vangla juristi poolt kaebajale selgitusi ning vastatud kaebaja küsimusele. Kohus peab õigeks vangla seisukohta, et kohtuistungil kriminaalasjas , kus menetleti kaebaja ennetähtaegset vabastamist, on kaebajat esindanud kaitsja – advokaat, kes andis kaebajale professionaalset õigusabi., lisaks selgitatakse kohtuistungil õigusi ja kohustusi. Nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu kohtumäärustest nähtub, mis on ka kaebajale väljastatud, et kaebajale on pandud kohustus advokaadi poolt osutatud õigusabi eest tasumine ning määratud selle tasumiseks tähtaeg. Kaebaja ei ole ringkonnakohtu määrust vaidlustanud menetluskulude osas, seega on see jõustunud. Kuna kaebaja ei ole kohtumääruses sätestatud tähtaja jooksul kohtukulusid tasunud, on kohtukulude osas algatatud täitemenetlus. Kaebaja, lugedes nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrust, pidi olema teadlik väljamõistetud summadest ning nende tasumise kohustusest ning seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Kohus ei ole tuvastanud vangla poolset õigusvastast tegevusetust ega kahju tekitamist kaebajale, seega puudub kohtul alus kaebaja nõude rahuldamiseks. Nagu eespool on kohus maininud, peavad olema täidetud kõik kahju nõude kriteeriumid kahju olemuse kindlakstegemiseks. Kaebaja on viidanud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec