) sätestatud korras igakordselt summas 10 000 krooni. Ettekirjutuse nr 1276 täitmiseks andis Paldiski Linnavalitsus järgmised täitekorraldused: 02.12.2008 nr 9-12/1353-4, 04.12.2008 nr 9-12/1353-6, 08.12.2008 nr 9-12/1353-8, 08.12.2008 nr 9-12/1353-10, 09.12.2008 nr 9-12/1353-12, 10.12.2008 nr 9-12/1353-14, 11.12.2008 nr 9-12/1353-16, 12.12.2008 nr 9-12/1353-18, 15.12.2008 nr 9-12/1353-21, 16.12.2008 nr 9-12/1353-23. OÜ Altoona esitas Tallinna Halduskohtule kaebused (haldusasjad nr 3-09-32, 3-09-17, 309-42, 3-09-67, 3-09-180, 3-09-182, 3-09-184, 3-09-194, 3-09-195, 3-09-196, 3-09-197) ettekirjutuse nr 1276 tühistamiseks ning nimetatud ettekirjutuse alusel antud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamiseks. 07.04.2009 määrusega liitis kohus kaebused haldusasja nr 3-09-32 juurde ning võttis kaebused menetlusse. Kaebuste sisu Kaebaja leiab, et ettekirjutus nr 1276 on õigusvastane ja tuleb tühistada järgmistel põhjendustel. Majaka tee 9 kinnistul ei teostatud ettekirjutuse tegemise hetkel ehitustöid. Nimetatud kinnistul toimus kinnistule ladustatud pinnase ja täitematerjali tasandamine, mis ei ole EhS mõistes ehitamine. Piirdeaed ehitatakse oma omandi kaitseks, aga samuti ohutuse seisukohast lähtudes, et piirata võõraste isikute juurdepääsu kinnistule. Piirdeaia ehituseks ei ole vajalik ehitusluba. Ettekirjutuse tegemise ajal kinnistu pinnase tasandamine ja seal materjalide ning kinnistu omanikule vajalike muude esemete ladustamine ei ole EhS § 2 mõistes ehitamine. Seega ei ole Paldiski Linnavalitsuse nõue EhS § 29 lg 1 p-s 1 nimetatud ehitusloa olemasolu kohta antud juhul seaduslikult põhjendatud. 2 Antud kaebuse lahendamisel on oluline asjaolu, et OÜ Altoona on taotlenud Paldiski Linnavalitsuselt Majaka tee 9 kinnistule projekteerimistingimuste väljastamist, mis oleks sisaldanud kinnistu piiramist aiaga ning pinnase tasandamist, s.t korrastatud platside väljaehitust. Taotlustele on Paldiski Linnavalitsus vastanud kirjaga eitavalt, põhjendades seda ebaseaduslikult detailplaneeringu tegemise vajadusega. OÜ Altoona on Paldiski Linnavalitsusele korduvalt selgitanud, et ka detailplaneeringu kohustusega aladel ei ole teatud juhtudel detailplaneeringu algatamine vajalik. Ekslik on ettekirjutuse koostaja seiskoht, et kõiki töid teostatakse ilma Maanteeameti nõusolekuta. Majaka tee 9 kinnistul asub tõesti riigi omandis oleva tee kaitsevöönd. Majaka tee 9 kinnistule rajatud piirdeaed on ajutine ning see on kooskõlastatud Põhja Regionaalse Maanteeametiga. Arusaamatu on Paldiski Linnavalitsuse ettekirjutuses esitatud nõue, et lisaks ehitustegevusele tuleb peatada ka ehitustegevusele suunatud tegevused. Ehitustegevusele suunatud tegevusteks tuleb pidada näiteks planeerimist, projekteerimist, aga ka mingite ehitusmaterjalide ostmist, ladustamist jne. Selliste tegevuste peatamiseks puudub ettekirjutuse tegijal igasugune volitus. Ettekirjutuse nr 1276 täitmiseks antud täitekorraldused on õigusvastased. Valdav osa täitekorraldustest koostati enne ettekirjutuse nr 1276 vaidlustamise tähtaja möödumist
Kirjaliku täitekorralduse saab välja anda peale ettekirjutuse vaidlustamise tähtaja möödumist. Kaebaja hinnangul on ettekirjutuste täitmiseks antud täitekorraldused ka seetõttu õigusvastased, et nende andmisel ei ole järgitud
§-s 7 sätestatud sunnivahendi menetlemise korda. Viidatud sätte kohaselt teeb haldusorgan enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse, milles tuleb ettekirjutuse adressaadile teatada kuupäev, milleni on aega ettekirjutust vabatahtlikult täita. Viidatud sätte sõnastusest tuleneb, et hoiatus ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks võib kaasneda ettekirjutuses või olla tehtud eraldi teatena, kusjuures ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil hoiatust täita. Ettekirjutuse p-s 5 on tehtud hoiatus sunniraha rakendamise kohta EhS § 61 lg 1 alusel, kui ettekirjutust ei täideta, kuid sunniraha määramist ei ole ettekirjutusse märgitud. Samuti ei nähtu ettekirjutusest, et kaebajale oleks antud uus tähtaeg ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks või tehtud hoiatus sunniraha rakendamise kohta.
kohaselt sätestatakse sunniraha igakordse rakendamise ülemmäär seadusega. EhS § 61 lg 6 kohaselt on sama paragrahvi lg-tes 1-3 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmisel õigus rakendada sunnivahendit
-s sätestatud korras, kusjuures sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni. Kaebaja hinnangul tuleb seaduse sätet mõista selliselt, et juhul, kui sunniraha määratakse sunnivahendina korduvalt, peab määratud sunniraha summa kokku jääma alla 10 000 krooni. Antud juhul on Paldiski Linnavalitsus rakendanud EhS-ga määratud sunniraha igapäevaselt selle kõrgemas määras, milline asjaolu on juba iseenesest vastuolus sunnivahendi kohaldamise põhimõttega.
alusel on sunnivahendi rakendamise eesmärgiks isiku mõjutamine, keda on ettekirjutusega kohustatud nõutavat tegu tegema või mingi teo toimepanemisest hoiduma. Sunnivahendi rakendamise eesmärgiks ei ole isiku karistamine, st tema riiklik hukkamõist süülise väärkäitumise eest. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustusi (
Ettekirjutuse p-st 5 nähtub haldusorgani kavatsus rakendada sunnivahendit mitte mõjutusvahendina ettekirjutuse adressaadi sundimiseks teatud viisil käituma või mingist tegevusest hoiduma, vaid eesmärgiga teda karistada, teda ebaseaduslike nõuetega igapäevaselt koormata ja nõuda temalt ka iga päev välja 10 000 krooni. Seega on sunniraha määramine oma olemuselt vastuolus selle eesmärgi ja mõttega ning ka ebamõistlikult koormav. 3 Täitemenetluse lõpetamise aluseks vastavalt TMS § 48 p-le 4 on kohtulahend, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kaebuse esitajal ei ole võimalik saavutada ebaseaduslikult sissenõutud sunniraha tagastamist haldusorganilt, kui tal ei ole esitada TMS § 48 p-s 4 sätestatud kohtulahendit, millega on tuvastatud sunniraha sissenõudmise täitekorralduste õigusvastasus. Seega on kaebajal põhjendatud huvi täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamiseks. Vastustaja Paldiski Linnavalitsuse vastulause ja taotlus Ettekirjutuse nr 1276 tühistamiseks esitatud kaebusest ei selgu, milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatud ettekirjutus rikub. Kaebuse esitaja eitab Majaka tee 9 kinnistul ehitustegevuse toimumist, samas on kaebuse esitaja kaebuses omaks võtnud piirdeaia valmimise ja pinnasetööde teostamise Majaka tee 9 kinnistul, st korrastatud platside väljaehituse. Seega ei ole võimalik tuvastada, et kaebuse esitaja õigusi oleks ettekirjutusega üldse kuidagi rikutud. Kaebuse esitaja on kehtiva detailplaneeringuta ja ehitusloata ehitanud Majaka tee 9 kinnistule ca 3,5 ha suuruse laoplatsi, mida ta kasutab oma majandustegevuses. Kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus alustada ehitustegevust ilma ehitusloata. Kaebuse esitaja ei eita seda, et Majaka tee 9 kinnistu suhtes ei ole ehitusluba väljastatud. Detailplaneeringu kohustusega alal ehitamine ilma kehtiva detailplaneeringuta, kinnitatud ehitusprojektita ja ehitusloata on ebaseaduslik. Kaebuse esitaja väide, et Majaka tee 9 kinnistul puudus ettekirjutuse tegemise ajal ehitustegevus, mis vajaks ehitusluba, ei vasta tõele. Vastustaja esindaja tuvastas 11.11.2008 läbiviidud paikvaatluse tulemusena, et Paldiski linnas aadressil Majaka tee 9 asuval kinnistul, mis kuulub kaebuse esitajale, toimub ehitustegevus. Paikvaatluse toimumise ajaks oli Majaka tee 9 kinnistul teostatud lageraie, eemaldatud looduslik pinnas, u 300m ulatuses rajatud maasse betoneeritud teraskarkassil terasplekist piirdeaed ning paikvaatluse hetkel toimus kinnistul vundamentide rajamine valgustuspostidele ning kaablite paigaldus ja piirdeaia ehitus. Seega toimus Majaka tee 9 kinnistul ehitustegevus. Asjaolu, et ehitustegevus tuvastati selle algstaadiumis ei tähenda, et ehitustegevust ei toimunud. Kaebuse esitaja väide, nagu poleks ehitusloa väljastamise nõue Majaka tee 9 kinnistu suhtes tingimata vajalik, ei vasta tõele. EhS § 12 lg 2 sätestab, et ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. EhS § 29 lg 1 p 1 sätestab ehitise omaniku kohustuse taotleda enne ehitamist ehitusluba. See kohustus kehtib eranditult kõigi isikute suhtes. Kuna Majaka tee 9 kinnistul toimunud ehitustegevus hõlmas ca 3,5 ha, ei ole Majaka tee 9 kinnistule rajatud laoplatsi puhul tegemist väikeehitistega EhS § 15 lg 1 mõistes, sest väikeehitiste ehitusalune pindala ei tohi ületada 60m2. Seega on Majaka tee 9 ehitise suhtes ehitusloa nõue absoluutne. Ettekirjutus nr 1276 kehtib ning kaebuse esitaja kohustub seda täitma. Sunniraha rakendamine kaebuse esitaja suhtes on tingitud sellest, et kaebuse esitaja ei täitnud ettekirjutust nr 1276.
lg 1 sätestab, et sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Seega seadus ei sätesta täiendavalt sunniraha määramise kohustust või menetlust, kui sunniraha rakendamise kohta on tehtud hoiatus ja ettekirjutus on jäetud hoiatuses märgitud tähtajaks täitmata. Kaebuse esitaja väide, et kaebuse esitajale ei ole antud uut tähtaega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks ega tehtud igakordselt uut hoiatust sunniraha rakendamiseks, ei ole asjakohane. Ettekirjutusest tuleneb selge nõue peatada ehitustegevus viivitamata, st kohe ja mingit täiendavat tähtaega ettekirjutuse täitmiseks ei pidanud vastustaja määrama.
lg 1 p 3 kohaselt ei pea hoiatuses märkima kuupäeva, milleni on aega ettekirjutus vabatahtlikult täita, kui ettekirjutus sisaldab kohustust teatud teost hoiduda.
4 sätestab sunnivahendi rakendamise eeldustena asjaolu, et adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Kõik sunnivahendi rakendamise eeltingimused on kaebuse esitaja puhul täidetud. Käesoleval juhul on sunniraha rakendatud ettekirjutuses nr 1276 toodud hoiatuses märgitud tingimustel (korduvalt summas 10 000 krooni), seega puudus vastustajal vajadus täiendava hoiatuse tegemiseks. Seadus ei sätesta kohustust kaebuse esitajat sunnivahendi rakendamisest teavitada või võimaldada adressaadile sunniraha vabatahtlikku tasumist. Haldustäitemenetluse efektiivsuse huvides peab haldusorganil olema võimalus juba tehtud haldusakti täitmist takistuseta korraldada.
lg 2 näeb ette, et sunnivahendit võib kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt rakendada. See on ka mõistlik, sest sunnivahendi rakendamise eesmärgiks on sundida adressaati täitma ettekirjutuses sätestatud nõudeid. Juhul, kui esimene kord seda eesmärki ei saavutata, siis on võimalik sunniraha rakendada kuni nõude täitmiseni. Samuti sätestab
Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja ettekirjutuses ettenähtud nõuet täitnud ja kaebuse esitaja oleks saanud sunniraha vältida ettekirjutuse täitmisega. Kuna rakendatud sunniraha ei suutnud tagada ettekirjutuse täitmist, ei saa käesoleval juhul rääkida ka väidetavast vastuolust sunnivahendi kohaldamise põhimõttega. Sunniraha rakendamine saab olla õigusvastane üksnes juhul, kui ettekirjutus, mille alusel seda rakendatakse, on haldusorgani poolt kehtetuks tunnistatud, kohtu poolt tühistatud või selle adressaadi poolt täidetud. Käesoleval juhul ei esinenud ühtegi eeltoodud alust. Seega on sunniraha rakendamine toimunud õiguspäraselt. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuistung Kohtuistungil jäid pooled kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebused tuleb rahuldada osaliselt. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ettekirjutuse nr 1276 tühistamise nõudes. Ettekirjutuse nr 1276 täitmiseks antud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamise nõudes tuleb kaebus osaliselt rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
lg 1 sätestab, et kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas, annab sunnivahendit rakendav 7 haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse. Eelnevast nähtuvalt saab haldusorgan sunniraha abil ettekirjutust täitma sundida üksnes juhul, kui ettekirjutust ei ole vabatahtlikult tähtaegselt täidetud ega seda ei ole ka tähtaegselt vaidlustatud. Kohtu arvates on norm ühemõtteline ja selge: haldusorganil puudub õigus ettekirjutuse täitmisele sundimiseks enne, kui on möödunud ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg. Kohtu hinnangul on seadusandja eesmärk olnud vältida ettekirjutuse adressaadi sunnirahaga koormamist enne, kui ei ole selgunud, kas isik võtab omaks talle pandud kohustuse või asub seda vaidlustama. Tähtaegselt halduskohtu poole pöördudes on ettekirjutuse adressaadil võimalik taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist n ettekirjutuse täitmise või kehtivuse peatamise näol, mis välistaks kohtumenetluse jooksul sunniraha kohaldamise, kui kohus peab seda õigustatuks. Kui isik ei täida ettekirjutust ning jätkab vaidlustamistähtaja jooksul näiteks ebaseaduslikku ehitustegevust (nagu käesoleval juhul on toimunud), võtab isik endale riski, et see ebaseaduslik ehitis tuleb hiljem lammutada. See on ettekirjutuse adressaadi enda vastustus, kui ta ettekirjutust ei täida – tal tuleb hiljem taluda veel koormavamaid meetmeid. Eelnevast nähtuvalt keelab
lg 1 selgelt täitekorralduse andmise enne, kui ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Ükskõik, kas isik valib vaidemenetluse või otsustab koheselt pöörduda halduskohtu poole, on ettekirjutuse vaidlustamiseks ette nähtud 30-päevane kaebetähtaeg, arvates haldusakti teatavakstegemisest. Ettekirjutus nr 1276 anti 13.11.2008 ning toimikumaterjalidest nähtuvalt (n 02.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1353-4, toimiku nr 3-09-17 lk 26) sai OÜ Altoona 13.11.2008 ettekirjutuse nr 1276 kätte 14.11.2008 ning seega lõppes ettekirjutuse vaidlustamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg 15.12.
3. 16.12.2008 täitekorralduse nr 9-12/1353-23 õiguspärasus Kohus on seisukohal, et täitekorraldus 16.12.2008 nr 9-12/1353-23 on antud õiguspäraselt ning selle õigusvastasuse tuvastamiseks puudub alus.
S § 61 lg 6 kohaselt võib ehitusjärelevalvet teostav isik ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada sunnivahendit
-s sätestatud korras. Õige on vastustaja positsioon, mille kohaselt ei ole täitekorraldus haldusakt, vaid menetlustoiming, mille kaudu toimub sunnivahendi rakendamine. Sunnivahendi rakendamise eelduseks on ettekirjutuse nõuetekohane täitmata jätmine. Haldusakt, millest tuleneb sunniraha tasumise kohustus on ettekirjutus, kui see sisaldab hoiatust sunniraha rakendamiseks või eraldi hoiatus sunniraha rakendamiseks.
lg 1 sätestab, et sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata.
lg 1 sätestab, et sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Seisukoht, et täitekorraldused ei ole haldusaktid, vaid haldusakti täitmisele (haldusakti täitmisele sundimiseks) suunatud haldustäitetoimingud, on kinnitust leidnud ka kohtupraktikas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2006 kohtuotsus haldusasjas nr 3-05-304). Asja materjalidest ei nähtu ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja oleks Paldiski Linnavalitsuse ettekirjutust nõuetekohaselt täitnud. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole 8 ettekirjutust täitnud, on tuvastatav Majaka tee 9 kinnistul teostatud paikvaatluste tulemustest. Tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist, kaebuse esitaja kohtule esitanud ei ole. Kaebuse esitaja väited, et täitekorraldus ei vasta
-s sätestatud nõuetele, ei vasta tõele. Ettekirjutus nr 1276 on kaebuse esitajale kätte toimetatud. Ettekirjutuse p 5 sätestab, et „Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib vastavalt EhS § 61 lg-le 6 rakendada sunnivahendit
-s sätestatud korras. Käesolevaga hoiatab Paldiski Linnavalitsus Altoona OÜ-d (postiaadress Liimi 1, Tallinn), et käesoleva ettekirjutuse ettekirjutuses sätestatud tähtajaks täitmata jätmise eest rakendab Paldiski Linnavalitsus Altoona OÜ suhtes igakordselt sunniraha summas 10 000 krooni.“ Seega oli ettekirjutuses endas esitatud kaebuse esitajale selge hoiatus, et kui ta ettekirjutust ei täida, rakendatakse tema suhtes sunniraha täiendavaid toiminguid teostamata.
lg 2 sätestab, et hoiatus võib kaasneda ettekirjutusega või olla tehtud eraldi teatena.
ei sätesta täiendavalt mingit menetlust, kui sunniraha rakendamise kohta on tehtud hoiatus ja ettekirjutus on jäetud hoiatuses märgitud tähtajaks täitmata. Kõik
§-s 8 sätestatud sunnivahendi rakendamise eeltingimused olid kaebuse esitaja puhul täidetud – ettekirjutus nr 1276 oli kehtiv, see oli kaebajale teatavaks tehtud ning seda ei olnud ettekirjutuses sätestatud tähtajaks täidetud. Käesoleval juhul oli sunniraha rakendatud ettekirjutuses nr 1276 toodud hoiatuses märgitud tingimustel (korduvalt summas 10 000 krooni), seega puudus vastustajal vajadus täiendava hoiatuse tegemiseks. Seadus ei sätesta kohustust kaebuse esitajat sunnivahendi rakendamisest teavitada või võimaldada adressaadile sunniraha vabatahtlikku tasumist. Kaebuse esitaja väited seoses sunniraha korduva rakendamisega ei ole asjakohased.
lg 2 näeb ette, et sunnivahendit võib rakendada kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt selle ülemmääras. Et haldusorganil puuduvad võimalused sundida isikuid muul viisil lõpetama ebaseaduslikku tegevust, on nimetatu ka loogiline.
alusel korduva sunniraha rakendamise õigust ja otstarbekust on tunnistanud ka Riigikohus (vt lahendit haldusasjas nr 3-3-1-27-06, p 13). Et kaebuse esitaja jätkas oma ebaseaduslikku ehitustegevust kuni soovitud objekti valmimiseni, ei saa rääkida vastuolust sunnivahendi kohaldamise põhimõttega või sunnivahendi ebaproportsionaalsusest. Isegi sunniraha määramine maksimummääras igapäevaselt ei pannud kaebajat ettekirjutust täitma. Arvestades seda, et kaebuse esitaja on Majaka tee 9 kinnistule ebaseaduslikult ehitanud ehitise ja seda on asutud kasutama tollilaona suure kaubakoguse ladustamiseks, saab eeldada, et vastustaja on ebaseaduslikke vahendeid kasutades asunud teostama kasumlikku majandustegevust ja mingist kaebuse esitaja õiguste rikkumisest ebaproportsionaalse sunniraha sissenõudmisega ei saa rääkida. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et ülalmärgitud täitekorraldus on õiguspärane.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.