Kostja väide, et võlg on tasaarveldatud ja selle kohta on vormistatud leping, on jäänud paljasõnaliseks. Kostja ei ole sellekohast lepingut esitanud ja hagejal sellist lepingut ei ole. 30.11.2006 suurendas hageja nõuet 25 678,30 kroonini, kuna kostja võlale lisandus oktoobrikuu tasumata maksed sh põhitasu 404,04 krooni ja viivis 409,55 krooni. Hageja on teinud kostjale korduvaid meeldetuletusi arvete mittetasumisest, kuid kostja pole nendele reageerinud. Hageja palub juhinduvalt KOS § 13 lg 1,
§-dest 7, 13 lg 4, 151 lg 1 ja hageja põhikirjast välja mõista võla koos viivistega kokku 25 678,30 krooni ja menetluskulud sh hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1750 krooni ja õigusabikulud 1000 krooni. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja põhistanud, millest koosneb eelmise korteriomaniku võlgnevus ega tõendanud võlgnevuse tekkimist. Kostja ei tunnista eelmise omaniku võlgnevust enda omaks. OÜ EI ja hageja on sõlminud lepingu võla tasaarveldamiseks. Lepingus on kajastatud ka tasaarveldus korteri 59 suhtes. Seega nõue 82 45,33 krooni ei ole põhjendatud. 2004. aasta juunikuust arvestatud võlgnevust kostja ei tunnista, kuna ta ei tea mille alusel hageja antud summasid nõuab, mistõttu ta ei oska hinnata arveid piisavalt tõesteks. Samuti märgib kostja, et ei ela nimetatud eluruumis ja et eluruumi kasutamine on võimatu, puudub vesi, küte ja elekter. Prügiveo eest ei ole põhjendatud täiendavat tasu
ida suurekabariidilisi konteinerite eest, kuna nende tellimiseks pole omanikud nõusolekut andnud. Kostja leiab, et viiviseid on arvestatud topelt võttes järgneva kuu arve esitamisel viiviste arvutamise aluseks nii põhivõla kui ka eelmiste kuude eest arvestatud viivised. Kostjale on tehtud takistused omandi juurde pääsemiseks, kuna talle ei ole antud paraadna võtmeid, mille eest hageja
ib 100 krooni. Kostja leiab, et õigusabi kulu 1000 krooni ei ole põhjendatud, kuna arvel on märgitud, et kulu on seoses kohtus esindamisega, kuid asja lahendamine toimub kirjalikus menetluses, milleks on kostja andnud oma nõusoleku. Kohtuotsuse põhjendused Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lahendab kohus poolte nõusolekul asja seda kohtuistungil arutamata. Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega, hageja ja kostja poolt esitatud vastustega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2-06-30168/34 TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on korteriomandi Xxx omanik alates 02.06.2004 ning hageja tegeleb elamu Xxx haldamise ja hooldamisega alates selle loomisest 22.01.2003. Korteriühistuseaduse (
) § 151 lõike 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Lõike 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid ning eluruumi remondiks ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist asendamist või ennistamist, kusjuures remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriühistu ei sätesta teisiti.
sätestab, et korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest.
lg 3 kohaselt on korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.
lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et korteriomandi omandamisel oli eelmise omaniku võlgnevus hooldus- ja kommunaalteenuste 8245,33 krooni ning hageja on kostjale esitanud arveid hooldus- ja kommunaalteenuste eest perioodil juuni 2004 kuni oktoober 2006 12 435,05 krooni, viivist tasumata kommunaalmaksete ja sihtmaksete tasumata jätmise eest summas 4 594,79 krooni ning
1 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomandi omandajale üle võõrandaja kohustused sh ka rahalised kohustused tasumata hooldus- ja kommunaalteenuste eest. Elektrienergia kasutamise eest on esitatud kostjale arveid kuni 2005 aasta jaanuarikuuni, 2005 aasta veebruarist ei ole korteris nr. 59 elektrit arvestatud. Kostja vastusest võib järeldada, et elekter on välja lülitatud. Korteris elektri väljalülitamine ei vabasta elamus üldelektri tasumise kohustusest. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud oma vastuväiteid selle kohta, et ta ei oleks teenuseid, mille eest korteriühistu on arved esitanud, tarbinud või, et arved oleksid esitatud alusetult või ebaõigesti koostatud. Esitatud arvetelt nähtub, et viiviste arvestamisel on hageja aluseks võtnud üksnes maksmata jäetud põhivõla. Seega on kostja vastuväited põhistamata ja tõendamata. Üksnes kostja väide, et ta ei saa hinnata antud arveid piisavalt tõesteks, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Menetluskulud 2-06-30168/34 Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.