lg 1 ja
Kostjad OS, AL ja A B rõhutasid, et hüvitamisele kuuluva kahju suurus on ebaõiglane. AL selgitas, et ta ei ole osalenud vaidlusaluse tehingu ettevalmistamisel ning hageja passi võltsimises. AS Hansa Liising Eesti leidis, et tema vastu esitatud nõue ei ole õigustatud, sest õigusvastane tegu ning põhjuslik seos puuduvad. Samuti tuleb arvestada, et AS Hansa Liising Eesti võõrandas korteriomandi alles aasta pärast kohtuotsuse jõustumist, oodates mõistliku aja, et nõue tema vastu esitataks. AS Hansa Liising Eesti arvates oli eeldatav, et OS, AL ja A B hagejale kahju hüvitavad. Kolmas isik toetas kostja AS Hansa Liising Eesti seisukohti. Kohtu seisukohad TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.
lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.
järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 kohaselt on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumine õigusvastane. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (tsiviilasi nr 3-2-1-30-07). Samuti on kolleegium juhtinud tähelepanu, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit käsutanud isik peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse (tsiviilasi nr 3-2-1-92-06). Seega analüüsib kohus esmalt, kas kostjad A B, AL, OS ja AS Hansa Liising Eesti on hageja omandit ilma tema nõusolekuta käsutanud. Samuti võtab kohus seisukoha delikti üldkoosseisu elementide osas. Nähtuvalt Tallinna Linnakohtu 17.05.
lg 1 järgi, kui mitu isikut vastutavad sama või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes talle tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.
lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute omavahelises suhtes jaguneb vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Kahju tekitajad vastutavad kannatanu ees seega solidaarselt, st kannatanu võib nõuda kahju täielikku või osalist hüvitamist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Välissuhetes ei mängi rolli kahju tekitajate erinev süü aste, osaluse suurus, käitumise õigusvastasus jne. Neil teguritel on tähtsus alles kahju tekitajate omavahelistes suhetes. Järgnevalt analüüsib kohus hüvitamisele kuuluva kahju suurust.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitist, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et kuna asja omanikul on huvi asja omada, vallata ja kasutada siis tuleb asja kaotsimineku korral võimaldada kannatanule rahaline hüvitis, mille eest ta saab endale muretseda samasuguse asja (tsiviilasi nr 3-2-1-63-04). Seega saab kahju hüvitise suuruse hindamisel lähtuda hüvitisest, mis vastab uue samaväärse korteriomandi soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Analoogiline seisukoht järeldub tsiviilasjast nr 3-2-1-92-06, kus on rõhutatud, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit käsutamisega rikkunud isik peab hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Korteriomandi keskmise turuhinna tuvastamiseks on hageja esitanud analoogilisi müügipakkumisi (toim lk 265 kuni lk 274), mille kohaselt vaidlusaluse korteriomandi harilik väärtus on 750 000 krooni. Dokumentaalsete tõendite usaldusväärsuse osas kohtul kahtlus puudub. Kohus märgib, et oma põhiolemuselt oli vaidlus õiguslik. Seega kuulub hagi rahuldamisele ning 750 000 krooni tuleb A B´i, ning AS Hansa Liising Eesti hageja kasuks välja mõista. AL´ilt, OS´lt TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 8 lg 2 alusel on eeltoodu kohaldatav ka alternatiivnõude tagasivõtmisele. Seega jätab kohus hageja tagasivõetud alternatiivnõuded (hageja omandiõiguse tunnustamine ning kostja A OÜ tahteavalduse tuvastamine) kostjate ja kolmanda isiku nõusolekul läbi vaatamata. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kostjad A B, AL, OSja AS Hansa Liising Eesti solidaarselt. Hageja oli menetluskulude hüvitamisest vabastatud. Seega kuuluvad menetluskulud hüvitamisele riigituludesse. Ülejäänud menetlusosalised ei ole seoses hagi tagasivõtmisega menetluskulude nõuet TsMS § 426 lg 3 alusel esitanud. Kohtunik Epp Haabsaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.