lg 1 kohaselt on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes.
lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kohus on seisukohal, et poolte 03.10.2006 sõlmitud äriruumide üleandmise akti punkti 1 kokkuleppe puhul on tegemist kompromissilepinguga vastavalt
äriruumi üürilepingu lõppemise aja, asjaolude ja ruumide kostjale üleandmise osas.
lg 2 järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kokkuleppes tunnustasid pooled, et kostja on äriruumi üürilepingu üles öelnud ning pooled loevad üürilepingu lõppenuks ülesütlemise avalduses toodud asjaoludel, kinnitades, et nad ei oma selles osas üksteisele pretensioone. Eeltoodust tuleneb, et olukorras, kus võis olla ebaselge, kas üürileping on ülesütlemise avalduse alusel lõppenud või mitte, sõlmisid pooled kompromissilepingu, asendades vastavalt
lg 2 senise võimaliku õigusliku olukorra uue olukorraga, kus oli selge, et üürileping on lõppenud 11.07.2006 ülesütlemisavalduses toodud alustel ning pooltel ei ole sellest tulenevalt üksteise vastu pretensioone. Vaidlust ei ole, et hageja andis kostjale üle ruumide valduse ning loobus ülesütlemise vaidlustamisest. Seega tuleb pooltevaheline üürileping lugeda lõppenuks 03.10.2006 kompromissilepingu alusel ja selles kokkulepitud asjaoludel, mitte kostja 2 erakorralise lõpetamise teate alusel. Kuna hageja ei ole vaidlustanud 03.10.2006 kompromissilepingut, siis tuleb hagi üürilepingu lõpetamise tühisuse tuvastamise nõudes jätta rahuldamata. Poolte kompromissileping ei hõlma aga hageja renditud äriruumile tehtud kulutusi, sest akti punktist 3 nähtuvalt leppisid pooled kokku, et hageja poolt tehtud kulutuste osas suhtlevad edasi hageja ning kostja poolt leitav uus üürnik. Hageja ja uue üürniku esindajad kokkulepet kulude hüvitamise osas ei sõlminud. Seega tuleb kulutuste hüvitamise nõude osas jätkata menetlust. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud hageja. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.