) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtja põhikohustuseks
lg 1 kohaselt töö (valmis) tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Asjas puudub vaidlus, et 03.06.2007.a. ütles kostja töövõtulepingu üles.
Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada, lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Käesolevas asjas on kostja tuginenud sellele, et ta ütles lepingu üles kuna hageja rikkus lepingut. Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 2 kohaselt kohustus töövõtja teostama lepinguga ettenähtud tööd 60 kalendripäeva jooksul arvates lepingu allakirjutamisest. Kuivõrd leping sõlmiti 13.02.2007.a. ning poolte vahel puudub vaidlus, et hageja kõiki lepingujärgseid töid lepingu ülesütlemise ajaks teinud ei olnud, samas ei ole hageja tuginenud ka sellele, et tulenevalt lisatööde kokkuleppest oli tööde tegemise tähtaega pikendatud, siis leiab kohus, et asjas on tõendatud hagejapoolne lepingu rikkumine. Hageja ületas tööde tegemisel lepingus kokkulepitud tähtaega. Seega asub kohus seisukohale, et käesolevas asjas ei kuulu rakendamisele
lg 1 teises lauses sätestatu.
lg 4 järgi kui ülesütlemiseks õigustatud isikul ei ole ülesütlemise tõttu juba täidetud kohustuste vastu enam huvi, võib ta lepingu ülesütlemise laiendada ka juba täidetud kohustustele. Üleantu tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § -des 189-191 sätestatut.
lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu, lg 2 kohaselt tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui p 1 kohaselt tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Kohus osutab, et kuivõrd hageja tegi töid kostja kinnisasjal ning tehtud tööd muutusid kinnisasja oluliseks osaks, ei ole kostjal võimalik üleantut tagastada. Seega tuleb kostjal hüvitada üleantu väärtus.
lg 3 kohaselt kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja kokkulepitud töid lõpuni ei teinud, kuna kostja ütles 03.06.2007.a. töövõtulepingu ülesse. Poolte vahel on vaidlus selles kas ja kui palju jäi kostjal hagejale tasumata. Töövõtulepingu lisana vormistas hageja 22.05.2007.a. täiendavate tööde akti (tlk 8-9; tõlge tlk 10-11) mille järgi moodustas tasunõue 102 906,30 krooni. Kuivõrd kostja on oma allkirjaga lisatööde aktil kinnitanud, et akt vajab ümberarvestamist, siis leiab kohus, et sellega on tõendatud, et kostja aktis märgitud lisatööde ja tasumisele kuuluvate summadega ei nõustunud. Samas viitab kohtu arvates aktil olev väide, et akt vajab ümberarvestamist, sellele, et osaliselt tunnistas kostja lisatööde tegemist ning sellega on ka tõendatud lisatööde tegemise kokkulepe poolte vahel. Kohus leiab, et kui kostja oleks akti vormistamise ajal täielikult eitanud lisatööde kokkulepet ja nende teostamist, siis pidanuks kostja taoline väide aktil ka kajastuma. Asjaolule, et lisatööde tegemine oli vajalik viitab ka asjaolu, et kostja kinnistul olev ehitis ei vasta projektile, ehitis on tunduvalt suurem projektil märgitust. Ka käesolevast asjast nähtub, et kostja arvestuse järgi on tal osaliselt tehtud tööde eest hagejale tasumata (tlk 136). Asjas puudub vaidlus, et 20.06.2007.a. on Tatjana E, kes seal ajal oli kostjaga kinnistu 3 ühisomanik, kinnitanud, et kohustub lisatööde eest aadressil Xxx Aaspere tasuma 50 000 krooni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et asjas on tõendatud, et hageja tegi kostjale lisatöid summa 50 000 krooni ulatuses. Kuna kostja hagejale lisatööde eest tasunud ei ole on kostjal hagejale üleantu eest tasumata 50 000 krooni. Kohus leiab, et Tatjana Ei poolt antud võlgnevuse kinnitus ei välista hageja õigust nõuda kostjalt üleantu väärtuse tasumist. Kostja on asjas tuginenud sellele, et kostjal tekkis hageja ebakvaliteetse töö tõttu kahju, kuid kohus leiab, et asjas on täielikult tõendamata väidetud lepingurikkumine ning kahju ja rikkumise vaheline põhjuslik seos. Seega ei ole kostja tasaarvestus kehtiv. Kostja on asjas viidanud küll lepingu p- le 7, mis annab õiguse nõuda tööde valmimise viivitamisega viiviseid, kuid on asunud seisukohale, et viiviseid ta esitama ei hakka (tlk 137). Kostja on tuginenud asjas sellele, et hageja poolt tehti töid ebakvaliteetselt. Asjas puudub vaidlus, et ekspertiisi tööde kvaliteedi teadasaamiseks enam teha ei ole võimalik, kuna väidetavad puudused on käesolevaks ajaks kõrvaldatud. Poolte vahel on ka vaidlus selles, millisel perioodil on asja materjalidele lisatud fotod teostatud. Käesolevas asjas oli hageja kohustus tõendada, et kostjale üleantu väärtus on suurem kui kostja hagejale tasunud on. Väited tegemata tööde ja tööde ebakvaliteetsuse, võimaliku kahju tekitamise tõendamise kohustus oli kostjal. Kohus leiab, et asjas on osaliselt tõendatud hageja väited lisatööde tegemise kohta. Kohus leiab, et asjas on tõendatud, et kostjal on hageja ees põhivõlgnevus summas 50 000 krooni, hagi tuleb rahuldada osaliselt. Seega on osaliselt põhjendatud ka kostja vastuväited, selle kohta, et hageja kõiki lisatööde aktis märgitud töid ei teinud. Hageja on esitanud ka viivisenõude.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna leping öeldi üles 03.06.2007.a., siis on kostja viivituses alates 04.06.2007.a. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise alates 04.06.2007.a. kuni kohtuotsuse tegemise päevani. Pooled leppisid töövõtulepingu p-s 4 kokku, et summade tasumisega viivitamisel tasub tellija viiviseid 0,15 % päevas maksmisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kuna lisatööde akti preambula kohaselt oli akt 13.02.2007.a. töövõtulepingu lisa ning eeltoodu kohaselt leidis kohus, et lisatöödes leppisid pooled kokku, siis on põhjendatud hageja väide, et ka lisatööde tasumisega viivitamise eest kehtib lepingus sätestatud viivisemäär. Käesolevas vaidluses on kostja viivitanud 50 000 krooni tasumisega üle 2 aasta, seega ületavad viivised käesoleval ajal põhivõlgnevust. Põhivõlgnevust ületavat viivisenõuet loetakse kahjuks, mille olemasolu peab tõendama hageja. Seda hageja teinud ei ole. Seega leiab kohus, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada põhinõude ulatuses. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hagejale välja mõista 100 000 krooni. MENETLUSKULUD Arvestades, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, lähtudes vaidluse asjaoludest ning hageja põhinõude rahuldatud osa suurusest leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled oma menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskuylusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 4 Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, lg 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.