Obsah (8)

§ 1047§ 128§ 1046§ 127§ 1045§ 1054§ 1055§ 1043

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-45708 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 16.aprill 2009 kell 16.00 Ke

§ 1047lg 1.

Kostjal ei ole kohustust andmeid ümber lükata. Riigikohtu seisukoht on, et isikut ei saa pidada artikli avaldajaks, kui ta ei omanud kontrolli andmete ajakirjanduses avaldamise üle. Isik ei ole selles osas ka andmete meediaväljaandes avaldamise eest vastutav isik

§ 1047

lg 4 mõttes ning teda ei saa kohustada oma kulul ümber lükkama andmeid, mis on avaldatud artiklis. Seega ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet osas, mis puudutab andmete ümberlükkamist lisaks kostja kodulehele ka ajalehes Äripäev. Kostjal puudus kontroll artiklite avaldamise üle meediaväljaannetes. Veelgi enam – kostja avaldas juba kord avaldatud artiklid, millest selgelt nähtub, et artiklite esmakordne avaldamine toimus täiesti sõltumatult kostjast. Kostja leiab samuti, et hagejale ei ole kahju tekkinud, kahju hüvitamise eeldus ei ole täidetud. Hageja väidetav kahju seisneb õigusabile tehtud kulutustes, rehvide läbimüügi ja käibe vähenemises ning tavapärase majandustegevuse häirimises. Hageja ei suuda täpselt määratleda kahju summat, mis tekkis läbimüügi vähenemisest ja majandustegevuse häirimisest ega ole esitanud nende kohta ka mingeid tõendeid. Hageja kahju õigusabikulude näol 30 000 krooni ulatuses ei pea kostja põhjendatuks ega tõendatuks. Hageja esitatud AS Advokaadibüroo Paul Varul arve nr 80 722 ei tõenda, et hageja on antud vaidlusega seoses maksnud õigusabi eest 31 270 krooni. Arve ei tõenda kunagi maksmist. Arvel on kirjelduseks lisatud „ajakirjanduses avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamisega seotud õigusabikulud“, kuid kostja ei avaldanud hageja kohta andmeid ajakirjanduses. Teadaolevalt on hagejal antud menetlusega samaaegselt käimas vaidlus ka ajakirjandusega, millega seoses võis hageja samuti õigusabile kulutusi teha. Kostja ei pea õigusabile tehtud kulutusi 30 000 krooni ulatuses põhjendatuks. Õigusabikulud otsese varalise kahjuna peavad olema mõistlikud. Kahjuhüvitusnõudena ei saa esitada õigusabikulusid, mis pole põhjendatud ega vajalikud. Vabariigi Valitsuse määruses „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ sätestatud piirmäärasid saab rakendada ka

§ 128lg 3 puhul vajalike kulutuste määratlemisel.

Määruse kohaselt on kuni 70 000 kroonise hagi korral maksimaalseks sissenõutavaks kuluks 20 500 krooni. Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et 20 500 krooni on mõeldud terve menetluse käigus tehtud kulutuste katteks, mitte vaid ühe konsultatsiooni või dokumendi koostamise eest. Seega, isegi kui arvel esitatud summalt 31 270 krooni arvata maha 6 käibemaks, mida kostja tasuma ei pea, on 26 500 krooni liiga suur ega kuulu selles ulatuses hüvitamisele. Käibe vähenemist ega kauaaegsete klientidega suhete katkemist ei ole hageja tõendanud. Käibe vähenemise põhjusena toob hageja esile kostja kodulehel avaldatud artiklitest tekkinud avaliku arutelu, mis väidetavalt kahjustas hageja mainet. Maine kahjustamine ei ole juriidilise isiku puhul võimalik. Lisaks ei ole kostja kodulehel avaldatud artiklitest ükski Rehviliidu enda oma, vaid artiklid pärinevad ühest või teisest üle-eestilise levikuga ajalehest. Kostja kodulehe külastatavus päevas on keskmiselt 25 korda, mis ei ole võrreldav Postimehe, Päevalehe, Äripäeva ja SL Õhtulehe tiraažide ega nende kodulehekülgede külastatavusega. Seega tõenäosus, et laia kõlapinda leidsid artiklid just kostja kodulehel avaldamise, mitte aga päevalehtedes ilmumise tõttu, on minimaalne. Kostja arvates ei saanud hagejale põhjustada märkimisväärset kahju hageja majandustegevuse väidetav häirimine sellega, et hageja juhtivtöötajad olid sunnitud töö asemel tegelema pettunud klientide telefonikõnedele vastamisega ning asja selgitamisega. Klientidega suhtlemine peaks olema hageja ettevõttes loomulik ning käima tavapärase majandustegevuse juurde. Asjaolu, et kliendid helistasid selgituste saamiseks, viitab sellele, et eelnevalt oli kliente puudulikult informeeritud ning seega seadusest tulenev kohustus puudulikult täidetud. Samuti ei ole teada, kui paljude klientidega tuli juhtivtöötajatel erakorraliselt suhelda, kuid on küsitav, kas see häiris tööd tuntavalt või mitte. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb andmete avaldamise õigusvastasus. Avaldatud faktiväited on õiged ning nende avaldamine ei ole

§ 1047lg-te 1 ja 2 kohaselt õigusvastane.

Väärtushinnangute puhul ei ole hageja

§ 1046sätestatud eeldusi puudutanud.

Seega ei ole kostja poolt artiklite avaldamine oma kodulehel õigusvastane ning puudub kohustus ka hagejale väidetavalt tekkinud kahju hüvitamiseks. Kostja taotleb jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUISTUNG Kohtuistungil hageja jäi oma nõude juurde. Kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, nende tõelevastavust on võimalik kontrollida ning tegemist ei ole väärtushinnangutega. Tegemist oli kostja poolt hageja vastu suunatud tahtliku laimukampaaniaga. Artiklid avaldati järjest lühikese perioodi jooksul, mistõttu lugejad seostasid hagejat ka nende artiklite väidetega, milles hageja nime ei nimetatud. Kostja eesmärk oli kahjustada hageja mainet, kuna hageja oli varasemalt keeldunud sõlmimast lepingut kostjaga. Hageja leidis, et kostja peab eemaldama oma veebilehelt kõik selle teemaga seotud artiklid ning avaldama lisaks andmete ümberlükkamise avalduse ja vabanduse majandusringkondades levivas ajalehes Äripäev; kostja rikkus hageja õigusi tema majandustegevusse sekkumisega ja kahjustas ebaõigete andmete avaldamisega tema mainet teiste ettevõtete ees. Hageja taotles kohtult välja mõista varaline kahju õigusabikulude näol ning käibe vähenemisest tekkinud kahju hüvitamiseks summa kohtu õiglasel äranägemisel. Kostja jäi oma vastuväidete juurde, et tegemist on väärtushinnangutega, mitte faktiväidetega. Kostjal puudus kontroll artiklite avaldamise üle. Kostja kontrollis ajakirjanikule avaldatud andmeid piisava põhjalikkusega. Hageja kogumissüsteem ei vastanud nõuetele. Hageja ei ole käibe vähenemist ja selle seost artiklitega tõendanud. Hageja nõue lükata ümber ebaõiged andmed ning hoiduda artiklite edasisest avaldamisest ei ole selge, muu hulgas taotletakse hoiduda avaldamast artikleid, mis ei ole hagejaga seotud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tunnistajad ning uurinud kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. 7 2. Tuginedes võlaõigusseaduse (

) § 1045 lg 1 p 6, § 1047 lõigetele 1, 2, ja 4 ning § 127 lõigetele 1, 2, 4 ja 6 hageja taotleb kohustada kostjat viivitamatult ümber lükkama ebaõiged ja eelnevalt kontrollimata andmed ning avaldama vabandus ja alljärgnev ebaõigete andmete ümberlükkamise avaldus oma veebilehel ja ajalehes Äripäev: „MTÜEvabandab OÜ O ees aprillis ja mais 2008.a. seoses prügikoristusaktsiooniga OÜ O kohta avaldatud ebaõigete andmete avaldamise eest ning teatab, et kuigi OÜ O ei ole MTÜEliige ning ühinenud MTÜEvanarehvide kogumise süsteemiga, täidab OÜ O jäätmeseadusest tulenevat probleemtoodete kogumise ja taaskasutamise kohustust nõuetekohaselt, OÜ-l O on üle Eesti kõigis maakondades toimiv vanarehvide kogumisvõrgustik ning OÜ-l O ei ole probleeme vanarehvide utiliseerimisega.“ ning kohustada MTÜ-d Eesti Rehviliit hoiduma hagiavalduses viidatud artiklite, samuti muude vaidlusalust teemat puudutavate ilmunud artiklite edasisest avaldamisest ja levitamisest. Hageja taotleb kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 31 270 krooni ning juhul, kui kohus leiab, et hagejal on tekkinud seoses artiklite avaldamisega täiendav kahju, määrata kohtu poolt kohtu siseveendumuse alusel artiklite tõttu põhjustatud läbimüügi ja käibe vähenemisega tekkinud kahju suurus ja mõista vastav kahju kostjalt hageja kasuks välja. Eelnevast järelduvalt on hageja esitanud kohtule järgmised nõuded: - hagiavalduses viidatud artiklites sisalduvate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks kostja veebilehel ja ajalehes Äripäev avalduse esitamiseks kohustamise nõue; - hageja kohta ebaõigete andmete avaldamise eest vabandamiseks kohustamise nõue; - hagiavalduses viidatud artiklite ja vaidlusalust teemat puudutavate muude ilmunud artiklite edasisest avaldamisest ja levitamisest hoidumiseks kohustamise nõue; - artiklite avaldamisega seoses hagejale tekkinud varalise kahju väljamõistmise nõue. 3. 20.11.2008 kohtuistungil hageja selgitas, et taotleb ümber lükata hagiavalduses lk 3 – 4 toodud loetelus esitatud faktiväited. Kostja leiab, et nimetatud loetelus järjekorranumbrite 5, 9, 10, 13 ja 14 faktiväiteid artiklites ei esine ja need on hageja poolt meelevaldselt tuletatud; nr 3, 6, 7, 8 ja 10 all on esitatud väärtushinnangud, mitte faktiväited. Hageja poolt esile toodud faktiväited nr 1, 2, 4, 9, 11 ja 12 vastavad tegelikkusele. 4. Hageja leiab, et kostja veebilehel ilmunud artiklites kajastatud faktiväited ei vasta tegelikkusele, on alusetud, hageja majandustegevusse sekkuvad ja mainet kahjustavad ning artiklitega on hagejale õigusvastaselt kahju tekitatud. Seega on poolte vahel kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev õigussuhe. Võlaõigusseaduse (

) § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 127

lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Tulenevalt

§ 1045

lg 1 p-st 6 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega.

§ 1047

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Sama paragrahvi kolmandast lõikest tuleneb, et hoolimata paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

§ 1047

lg 4 järgi võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Hageja leiab, et kõik hagiavalduses artiklitest esile toodud laused on faktiväited. Kostja arvates on osad hageja poolt esitatud nö faktiväited artiklitest 8 hageja poolt meelevaldselt tuletatud, artiklites neid ei esine, osade faktiväidete puhul ei ole tegemist mitte faktiväidete, vaid väärtushinnangutega ning artiklitest pärinevad faktiväited vastavad tegelikkusele. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 leidis kolleegium, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitatakse kohtupraktikas faktiväitena. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärus on kohtumenetluses tõendatav. 3-2-1-99-97 lahendis Riigikohus märkis, et väärtushinnang (väärtusotsustus) on põhjendatav, kuid ei ole võimalik tõendada selle sisu tõesust või väärust. Samuti leiti selles lahendis, et väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangu ja ka õigusliku hinnangu korral, isegi juhul, kui see tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada

§ 1047lõiget 4, s.o taotleda hinnangu ümberlükkamist.

5. Hagiavaldusest järelduvalt hageja arvates kostja on andmete avaldajaks kahel viisil: 1) kostja tegevjuht K. K avaldas andmeid ajakirjandusele; 2) päevalehtede võrguväljaannetes ilmunud artiklite oma veebilehel avaldamisega muutus kostja artiklite avaldajaks ja tal oli kohustus kontrollida avaldatavate andmete tõelevastavust. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja veebilehel avaldatud vaidlusalused artiklid on esmalt avaldatud erinevates üleriigilistes päevalehtedes. Väidetavalt on hageja mainet kahjustatud ja hagejale kahju tekitatud kostja veebilehel avaldatud järgmiste artiklitega: ajalehe Postimees võrguväljaandes 30.40.2008 ilmunud artikliga „Prügihunnikud kerkivad tõusvas tempos“, ajalehe Postimees võrguväljaandes ilmunud 01.05.2008 artikliga „Liit süüdistab rehvifirmasid looduse reostamises“, Äripäeva võrguväljaandes 05.05.2008 ilmunud artikliga „Metsast kogutud vanade rehvide omanikeks on tuntud maaletoojad“, Äripäeva võrguväljaandes 06.05.2008 ilmunud artikliga „Rehviliit: Rehviliit on hästitoimiv organisatsioon“, 06.05.2008 ajalehe SL Õhtuleht võrguväljaandes avaldatud artikliga „Rehvifirmad ise poetavad vanu rehve metsa alla ?“ ning 07.05.2008 Eesti Päevalehe võrguväljaandes ilmunud artikliga „Nädalavahetuse prügiaktsioon kergitas rehvifirmade kohale kahtlusepilve“. Andmete avaldamine

§ 1047tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine.

Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks.

§st 1047 ei tulene, et avaldaja all mõeldakse üksnes meediaettevõtjat. Meedias (ajakirjanduses) andmete avaldamise korral saab avaldajaks olla ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik. Seega ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse eest võib vastutada samuti isik, kes esitab andmed meediaväljaandele. Vaidlust ei ole, et KKesines ajakirjanduses ja avaldas andmeid kostja MTÜ Rehviliit esindajana ning seega kostja vastavalt

§ 1054lg 1 vastutab K.

K poolt meediaväljaannetele esitatud andmetega hagejale kahju tekitamise eest.

1. Kohus ei nõustu hagejaga, et avaldades ajakirjandusväljaannetes ilmunud artiklid oma veebilehel, muutus kostja ühtlasi ka artiklite avaldajaks ning tal oli sellest tulenevalt kohustus kontrollida avaldatavate andmete tõelevastavust. Kostja veebilehel on viited artiklid esmalt avaldanud väljaannetele. Kohus leiab, et artiklite kostja kodulehel avaldamisega ei kaasnenud hageja õiguste täiendavat rikkumist või kahju suurenemist, võrreldes olukorraga, milles hageja oleks olnud, kui kostja ei oleks artikleid oma veebilehel avaldanud. Kostja esitatud veebilehe http://www.rehviliit.ee külastatavuse statistikast (Z - Kaunter statistika, tl 220 – 225) nähtub, et alates kaunteri (külastatavuse loenduri) loomisest 25.11.2005 kuni statistika väljavõtte tegemiseni 12.01.2009 on kostja kodulehte külastatud kokku 30 923 korda, keskmine külastuste arv päevas on
2. Seega on kostja veebilehe külastatavus üleriigiliste päevalehtede võrguväljaannete külastatavusega võrreldes marginaalne. Seega saab kostja vastutada üksnes andmete meediaväljaannetele avaldajana. 9
3. Artiklite avaldamine meediaväljaannetes ei allunud kostja kontrollile. Kohtul ei ole andmeid, et hageja oleks nõudnud hagiavalduses nimetatud artiklite ajalehtede Postimees, Päevaleht, SL Õhtuleht ja Äripäev võrguväljaannetes avaldamise ja levitamise lõpetamist, Kohtu Infosüsteemist selliste hagide esitamist ei nähtu. Seetõttu kohtu hinnangul ei ole võimalik saavutada hageja soovitud eesmärki – lõpetada hageja suhtes ebaõigete andmete avaldamine – hagis taotletud kostja kohustamisega eemaldada vaidlusalused artiklid kostja veebilehelt ning keelata kostjal nende artiklite ja teemaga seotud muude artiklite avaldamine kodulehel. Lisaks tuleks artiklite edasisest avaldamisest ja levitamisest hoidumise nõude rahuldamisel eemaldada kostja kodulehelt ka hageja esindaja selgitust sisaldav artikkel (tl 22).
4. Artiklite kodulehelt eemaldamise ja edasisest levitamisest hoidumise kohustus on käsitatav kestva kahju tekitava õigusvastase tegevuse keelamisena

§ 1055

lg 1 mõttes.

§ 1055

lg 1 ja § 1047 lg 1 7 koostoimest tulenevalt on artiklite kostja poolt avaldamise keelamise nõude rahuldamise eelduseks, et 1) avaldatud on hageja või tema tegevuse kohta ebaõigeid andmeid, 2) artiklid sekkuvad hageja majandus- või kutsetegevusse (st tegemist on andmete õigusvastase avaldamisega), 3) sellega on hagejale tekitatud kahju ning 4) kahju tekitamine on kestev ja sõltuv artiklite kostja kodulehel avaldamise jätkuvusest. Kohus leiab, et need kahju tekitava käitumise lõpetamise nõude eeldused täidetud ei ole ning hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.

1. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1—161-05 on avaldatud seisukoht, et isikut saab üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Kannatanu saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul avaldusest järelduva asjaolu ümberlükkamist. Sellele Riigikohtu seisukohale tuginedes hageja leiab, et ei ole oluline, kas väited on otseselt avaldatud või on need muudest avaldatud asjaoludest tuletatavad. Kohus leiab, et menetluse käigus on leidnud tõendamist, et hagiavalduses nimetatud artiklitest hageja poolt esile toodud lausetest ei ole võimalik järeldada hageja kohta tõele mittevastavaid fakte. Väär on hageja seisukoht, et kõik tema poolt esile toodud faktiväited esinevad artiklites ning ta ei ole neid meelevaldselt tuletanud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja on meelevaldselt noppinud artiklitest lauseid ja tõlgendanud neid enda ettevõtet puudutavalt. Selline seoste tõmbamine on liiga kaugele ulatuv ning mõistliku isiku seisukohalt mitte tajutav. 9.
2. Artiklites ei esine faktiväidet nr 2 „rehve viivad metsadesse rehvide maaletoojad ja rehvivahetajad, kes ei ole Rehviliiduga ühinenud“ ja faktiväidet nr 3 „Rehviliiduga mitteliitunud rehviettevõtted ei austa loodust, vilistavad keskkonnahoiule ja ei hooli seaduste täitmisest“. Hageja selgituste järgi tulenevad väited 01.05.2008 artiklist „Liit süüdistab rehvifirmasid looduse reostamises“. Artiklis ei ole juttu rehvide metsa viimisest, vaid vahendatakse Rehviliidu kahtlustust, et kasutatud rehvidega reostavad loodust mitmed rehviäris tegutsevad ettevõtted. Hageja ega ühegi teise rehviäris tegutseva ettevõtte nime artiklis nimetatud ei ole. Samas on artiklis avaldatud K selgitus, et nn rehvimäärusega saaks tagada, et kõik autorehvidega tegelevad ettevõtted utiliseeriks kasutatud rehvid keskkonnasõbralikult – kas ühinedes rehviliidu kogumissüsteemiga või luues oma kogumisvõrgu. Hageja nime artiklis ei nimetata. Kohus leiab, et kui tõele vastavad hageja väited, et hageja kogumissüsteem oli nõuetekohaselt korraldatud ja vastuvõtukohtade kohta oli piisavalt avalikku infot, siis hageja olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid ei saanud artikli põhjal teha järeldust, et artiklis heidetakse rehvide loodusesse viimist ette just hagejale. Faktiväide nr 3 on hageja poolt konstrueeritud kolmest lausest. „rehviliidu kahtlustuse kohaselt reostavad kasutatud rehvidega loodust mitmed rehviäris tegutsevad ettevõtted“; „MTÜEtegevjuhi KK sõnul on loodusest kogutud rehvihunnikutele toovad hoogsalt lisa rehviliiduga mitteliitunud rehviettevõtted“ ja „praeguses olukorras paljud rehviettevõtted lihtsalt vilistavad keskkonnahoiule, sest karta pole eriti midagi“. Kohus leiab, et nii artiklis esinevate lausete kui nende alusel hageja konstrueeritud lause näol on tegemist väärtushinnangutega, mitte faktiväidetega. Ei ole võimalik tõendada Looduse austamist, keskkonnahoiule vilistamist ja 10 seaduste täitmisest mittehoolimist kui fakte. Tegemist on kujundliku väljendiga (keskkonnahoiule vilistamine) või tegevustega (austamine, mittehoolimine), mida saab järeldada muudest asjaoludest (tegevusest, hoiakutest). Ei ole olemas ühte konkreetset tegevuse „looduse austamine“ või „hoolimine“. Näiteks saab keskkonnahoiust ja loodusest mittehoolimist järeldada looduses olevatest rehvihunnikutest. Järeldusotsustus sõltub selle tegija enda väärtushinnangutest ja temal olemasolevatest teadmistest. Rehvide loodusesse viimine on üldiste arusaamade kohaselt vastuolus loodus- ja keskkonnahoiu põhimõtetega ning õigusvastane. Kostja andis hinnangu, et loodusesse rehve viivad isikud ei austa loodust, ei hooli seadustest ega keskkonnahoiust, sisuliselt on see õiguslik hinnang sellele, et ei täideta õigusnorme. Arusaadavalt on kostja esindajal teadmine, et tema enda ettevõttega liitunud ettevõtted utiliseerivad oma kogutud rehvid kostja kogumissüsteemi kaudu ning tal võis tekkida kahtlus, et loodusesse viivad rehve rehviäris tegutsevad ettevõtted, kes ei ole Rehviliiduga liitunud. Kahtluse avaldamist ei saa kohtu hinnangul käsitada faktiväitena, vaid see on hinnang mingi asjaolu kohta, mille olemasolu tuleb veel tõendada. 9.
3. Artiklites ei esine ja meelevaldselt on tuletatud väide nr 5 „Rehvide maaletoojad ja rehvivahetajad, sh OÜ O, on vedanud Tabasallu rehve. Hageja kohtuistungitel selgitas, et see väide tuleneb 06.05.2008 artiklist „Rehvifirmad ise poetavad vanu rehve metsa alla ?“ Artiklis on tsiteeritud kostja esindaja sõnu, et Rehviliidule on teada, et Tabasallu prügikoristuskampaania käigus loodusest kogutud vanarehvidele on viimastel päevadel toodud lisa. Rehviliidu esindaja ei nimeta ühtegi firmat nimeliselt ega seo rehvide Tabasallu juurdetoomisega otseselt ka Rehviliiduga mitteliitunuid. Artiklis on Tabasallu rehvide viimisega mitteseotult nimetatud nimeliselt suuremaid väljaspool Rehviliitu tegutsevaid firmasid, sh hagejat. Kostja esindaja on aga samas väitnud, et ei saa mingil juhul näidata neile näpuga, et just nemad on vedanud rehve metsa ja kraavidesse. Hagejale viitava faktiväitena ei saa käsitada ka viimatinimetatud lausele järgnevat kostja esindaja küsimust „Aga kuhu nad oma rehvitonnid panevad?“ Samas artiklis on avaldatud hageja esindaja P. P selgitus hageja kogumissüsteemi ja koostööpartneri AS K kohta. Kohtul ei ole alust arvata, et kostja esindaja poolt ajakirjanduses avaldatud üldsõnalised kahtlused olid kaalukamad ja omasid hageja klientidele suuremat mõju, kui hageja esindaja konkreetne selgitus. Seega mõistlikul inimesel ei saanud kohtu hinnangul artiklitest tekkida arusaama, et hageja viib rehve metsa alla. Kostja ei ole hagiavalduses nimetatud artiklites väitnud, et konkreetselt hageja viib rehve loodusesse. 9.
4. Hageja poolt on tuletatud ka faktiväide nr 9 „kui OÜ O ise vanu rehve metsa ei vii, siis teevad seda kindlasti nende kliendid“( 05.05.2008 artiklist „Metsast kogutud vanade rehvide omanikeks on tuntud maaletoojad“). Kohus leiab, et ka selle väite näol on tegemist väärtushinnanguga, mitte faktiväitega. Hageja on väite tuletanud artiklis avaldatud K. K seisukohast, et Teeme Ära koristusaktsiooni käigus kogutud ligi tuhande tonni vande rehvide omanikud on ettevõtted, kellel rehvide kokkukogumine korraldamata ning probleemseima ettevõttena nimetas K hagejat. K loetleb artiklis nimeliselt suuremaid maaletoojaid, nimetades teiste hulgas hagejat, ning avaldab lõpuks arvamust, et kui nad ise rehve metsa ei vii, siis kliendid viivad. Kohus leiab, et nende andmete alusel on järeldatav, et kostja arvates on teiste hulgas ka hageja ettevõte, kelle kliendid rehve metsa alla viivad. Kostja seisukoht puudutab pigem kliente, kui hagejat. Arvestades asjas kogutud tõendeid ning üldiselt teada asjaolu, et 2008.a. kevadel prügikoristuskampaania käigus koguti loodusest sadade tonnide kaupa rehve, on kostja hinnang põhjendatav ega ole ebakohane. Kostja arvamus, et teiste hulgas ka hageja kliendid võivad rehve metsa alla viia, ei kahjusta kohtu hinnangul hageja mainet ega tekita talle kahju. 9.
5. Artiklites ei esine ja kohtu hinnangul on hageja poolt meelevaldselt tuletatud faktiväide nr 10 „Kuna OÜ O pole liitunud MTÜE poolt korraldatud kogumisvõrguga ja tegutseb väljaspool Eesti Rehviliitu, ei ole vanarehvide vastuvõtmine OÜ-s O korraldatud“. Hageja selgituste järgi tuleneb see väide 05.05.2008 artiklist „Metsast kogutud vande rehvide omanikeks on tuntud maaletoojad“ ja 06.05.2008 artiklitest „Rehviliit: Rehviliit on hästitoimiv organisatsioon“ ja „Rehvifirmad ise poetavad vanu rehve metsa alla ?“. Kohus leiab, et hageja on väite tuletanud meelevaldselt. Nimetatud artiklitest hageja konstrueeritud väidet ei järeldu. Vastupidi – 11 06.05.2008 artiklis „Rehvifirmad ise poetavad vanu rehve metsa alla ?“ on avaldatud ka hageja esindaja P. P seisukoht ja selgitus hageja kogumissüsteemi kohta, millega on kohtu hinnangul mõistlikult välistatav hageja väidetud järelduse tuletamine nimetatud artiklite pinnalt. 9.
6. Artiklites ei esine ka faktiväidet nr 13 „Kui O ise korraldavad vanarehvide utiliseerimist, ei pruugi seda teha nende kliendid, kuna selleks ei ole loodud võimalusi“. Hageja selgituste kohaselt pärineb faktiväide 06.05.2008 artiklist „Rehviliit: Rehviliit on hästitoimiv organisatsioon“. Hageja on väite tuletanud lausetest „Eestis on mitmeid rehviettevõtteid, kes ei ole süsteemiga liitunud. Kui nad ka ise korraldavad vanarehvide utiliseerimist, ei pruugi seda teha nende kliendid, kuna selleks pole loodud võimalust.“ Artiklis eespool on nimetatud, et OÜ O kasutab K teenuseid, kuid väljas ei ole avalikku infot rehvide tasuta äraandmise võimaluste kohta. Sellest pidi mõistlik lugeja kohtu arvates järeldama, et hagejal on süsteem olemas. Kohtu hinnangul on hageja poolt enda seostamine artiklis nimetatud süsteemiga liitumata mitmete rehviettevõtjatega meelevaldne. Artiklist ei ole mõistlikult võimalik teha järeldust, et hageja kliendid ei pruugi utiliseerida rehve, kuna selleks ei ole loodud võimalusi. Seejuures kohus märgib, et hageja konstrueeritud väide on osaliselt tõene, sest hageja loodud võimalused rehvide äraandmiseks on puudulikud, selle tõendatust analüüsib kohus otsuses edaspidi. 9.
7. Faktiväide nr 14 „OÜ O poolt kasutatavasse K kogumispunktidesse ei ole võimalik rehve tasuta ära anda“ on tuletatud 06.05.2008 artiklis „Rehviliit: Rehviliit on hästitoimiv organisatsioon“ toodud näitest, et K kodulehel on info, kus sõidu- ja veoauto rehve võetakse nende osakondades vastu hinnaga 1000 krooni /tonn + käibemaks. Kohus leiab, et hageja mainet ei saa kahjustada ega talle kahju tekitada artiklis avaldatud väide (mis pealegi on tõene) selle kohta, milline info on üleval hageja koostööpartneri kodulehel. Lisaks on asjas kogutud tõenditega tõendatud, et K tasuta rehve vastu ei võta.
8. Hageja leiab, et kõikides artiklites avaldatu taandub põhiväitele, et OÜ-l O on vanarehvide vastuvõtmine ja kogumine korraldamata ning hagejal on probleeme vanarehvide kogumisel. Hageja arvates asjaolu, kas äriühingul on rehvide kokkukogumise süsteem korraldatud või mitte ning kas äriühingul on rehvide kokkukogumise osas probleeme, on kontrollitavad. Väidet, et mingi süsteem on korraldamata, võib tähendada seda, et süsteem üldse puudub või seda, et süsteem on küll olemas, aga selle toimimine on puudulik. Esitatud artiklitest järelduvalt avaldas kostja esindaja mõtet, et hageja kogumissüsteem on korraldamata selles mõttes, et süsteem ei vastanud nõuetele.
9. Asjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et hageja kogumissüsteem ei vastanud 2008.a. kevadel nõuetele. Jäätmeseaduse (JäätS) § 25 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt on autorehvid probleemtooted, so tooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. JäätS § 26 lg 1 järgi tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt, annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele või ühineb tootjate ühendusega. JäätS § 26 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete jäätmehoolduse kulud kannab tootja või tootjate ühendus. Isiku, kes võtab tarbijalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmed, kannab tarbijalt vastuvõetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kulud. Seega tarbija peab saama vanarehvid tasuta ära anda.
10. Hageja on otsustanud täita tootja kohustusi individuaalselt. Hageja on selleks sõlminud 17.05.2004 jäätmekäitlusteenuse osutamise lepingu E/2004/019 AS M(praeguse ärinimega AS K , tl 121 -123); 20.05.2005 kasutuselt kõrvaldatud mootorsõiduki rehvide käitlemise lepingu tootjavastutuse kohustuse täitmiseks OÜ U (tl 118 – 120), 06.01.2006 jäätmekäitlusteenuse osutamise lepingu JK-VR/2006/003 (tl 115 – 117) ja 19.02.2008 jäätmekäitlusteenuse osutamise lepingu nr JV-VR/2008/025 (tl 11 – 114) AS K . Viimase, kuni 31.12.2009 kehtiva lepingu kohaselt on lepingu esemeks probleemtoodete – vanarehvide – käitlemise ja kogumise teenuse 12 osutamine hagejale. Lepingu punkti 3 järgi jäätmeid võetakse vastu AS K Tallinna, Tartu, Pärnu ja Rakvere osakondades või hageja poolt laetuna AS K konteineris OÜ O esindustes Talllinnas kolmel aadressil ning Tartus, Rakveres ja Pärnus. Vabariigi Valitsuse
11. detsembri
12. a määruse nr 352 „Mootorsõidukite ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, kord ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad“ (edaspidi Romumäärus) § 2 lg 2 kohaselt romusõidukite, kasutatud osade või vanarehvide kogumine ja tootjale tagastamine tuleb tootjal korraldada selliselt, et romusõiduki, kasutatud osade või vanarehvide omanikule oleks sõidukist, kasutatud osadest või vanarehvidest loobumine võimalikult mugav ja romusõiduki, kasutatud osade või vanarehvide kogumiskohta üleandmine võimalik vähemalt selle omaniku elukohajärgse maakonna piires või 50 km raadiuses. Hageja ja AS K lepingust ei nähtu üleriigilist kogumissüsteemi, mis võimaldaks vanarehve ära anda tarbijale võimalikult mugavalt kõigis Eesti maakondades või 50 km raadiuses. Kohtule esitatud, artiklite ilmumise ajal kehtinud ja kuni 31.12.2009 kehtivale lepingule on hageja lisanud allkirjastamata nimekirja AS K vanarehvide kogumispunktide kohta (tl 114). Lepingus puudub viide nimetatud sellisele nimekirjale kui võimalikult lepingulisale. Kuna lepingus on kogumispunktid loetletud, asub kohus seisukohale, et esitatud nimekiri ei ole käsitatav hageja ja AS K vahelise lepingu lisana. Nimekiri on allkirjastamata ja puudub info selle koostaja kohta, mistõttu kohus jätab selle tõendina arvestamata. Lisaks nimekiri ei tõenda, et nendes kogumispunktides võetakse rehve vastu kõigilt ja tasuta. Kostja esitatud AS K veebilehe 03.09.2008 väljatrükid nimekirjas kirjeldatut ka ei kinnita: nimekirjas on märgitud, et K l on kogumispunktid 15 maakonnas, kuid kodulehe infost nähtuvalt võtab AS K probleemtooteid vastu üheteistkümnes maakonnas kokku kolmeteistkümnes linnas. Kodulehel puudub info, et rehve võetaks vastu tasuta, selle asemel on hageja lepingupartneri kodulehel probleemtoodete hinnakiri.
13. Tunnistajana üle kuulatud AS K tootearendusspetsialist TL seletas, et hagejaga sõlmitud lepingu alusel toimub rehvide kogumine hageja esindustes ja väljaspool hageja esindusi läbi AS K esinduste ja K partnerite nendes maakondades, kus K l esindust ei ole. Tunnistaja kinnitusel katab K kogumisvõrgustik ära kõik seadusest tulenevad nõuded: üks rehvide vastuvõtupunkt igas maakonnas või 50 km raadiuses. Tunnistaja need väited lükkavad ümber tunnistajad R. L ja A. L , kes kinnitasid, et 27.08.2008 (so veel mitu kuud pärast artiklite avaldamist) ei õnnestunud neil rehve ära anda R –A AS N & KO, kes väidetavalt oli AS K koostööpartner Järva maakonnas. Tunnistaja L oma sõnul sai selle kogumispunkti andmed hageja ostutšekilt. Tunnistajate L ja L väiteil teatati N & Ko töökojas neile, et rehve ei võeta vastu tasuta ega tasu eest. Tunnistaja L seletas, et ruumis olnud töötajad rääkisid, et rehvide vastuvõtmisest on juttu olnud O , aga tulemust ei ole olnud, tunnistajale jäi mulje, et lepingut O ega AS-l N & Ko ei ole. Seega AS K l Järva maakonnas koostööpartnerit ja vanarehvide kogumiskohta ei olnud. Seda asjaolu ei muuda tunnistaja L i seletus, et käesoleval ajal on neil Järvamaal partneriks A OÜ. Tunnistaja L kirjeldas, et läks järgmisel päeval, 28.08.2008 samu rehve ära andma AS K Tallinna esindusse, kuid ka sealt vastati, et tasuta ei saa rehve kusagil ära anda. Pakuti võimalust anda rehvid ära tasu eest, summa oli u 270 krooni, mille kohta väljastati tšekk (tl 79). Kohus leiab, et tähtsust ei oma, kas tunnistajad püüdsid rehve ära anda hageja klientidena. Hageja kahtlus, et tunnistajatelt ei võetud rehve tasuta vastu seetõttu, et nad ei teinud seda hageja klientidena, tõendab veelkordselt, et hageja kogumissüsteem oli p ngutega, st tasuta sai rehve ära anda üksnes hageja klient.
14. Lisaks on tõendamist leidnud, et AS-l K ei olnud lepingupartnerit ka Põlva maakonnas. Hagejaga sõlmitud lepingule lisatud nimekirjas on K partnerina näidatud SAOÜ. Kostja esitas AS K l selle osaühinguga koostöölepingu puudumise tõendamiseks OÜ SA juhataja S. H 25.08.2008 e-kirja, milles kinnitatakse, et OÜ SA territooriumil ei ole avatud kasutatud rehvide kogumispunkti, AS K ega OÜ O vastavaid lepinguid sõlmitud ei ole. Tunnistaja L kinnitas samuti partnerite vahetust Põlva ja Järvamaal. Tunnistaja L i arvamus, et praegusel ajal on K koostööpartner Põlvamaal Z V , ei muuda fakti, et vahepeal koostööpartnerit Põlvamaal ei olnud. 13
15. Lisaks on tunnistaja L andnud seletusi viisil, mis lubab kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Nii kinnitas tunnistaja, et K esindused on aastaringselt avatud ja kui tekib probleeme mõne koostööpartneriga, siis K otsib uue partneri võimalikult kiiresti. Tunnistaja seletas, et kollektiivpuhkused ei ole ettevõttes tavalised. Samas tunnistaja seletas, et esindused on järjest kollektiivpuhkusel, st esindused on mingil ajal suletud. Nii tunnistas T.L , et sellel aastal oli Võru osakond talvepuhkuse tõttu suletud
16. – 24.02.2009 Talvepuhkusel olid samuti Viljandi ja Pärnu esindused, info selle kohta on ka veebilehel. Võru osakonna puhkuse ajal oli elanikel võimalik rehve ära anda Võru Jäätmejaamas, mis ei ole K süsteemi osaline. Vajadusel teenindas selle piirkonna kliente Tartu esindus.
17. Kohus leiab, et hagejal üleriigilise nõuetekohase vanarehvide kogumissüsteemi olemasolu ei tõenda ka tunnistaja E. Kimmeli väited, et kui rehvide äraandmisega tekkis probleeme ja klient võttis ühendust OÜ O esindusega, korraldas esindus ise rehvide kliendi juurest äratoomise. Tunnistaja Kimmeli, kes on hageja Tartu esinduse töötaja, seletusest nähtuvalt käis ta ühel korral rehve toomas Põlvamaal 2008.augustis, so pärast artiklite avaldamist. Lisaks tuleb arvestada, et kliendiks ei olnud eraisik, vaid äriühing Mati Veoteenused. Tunnistaja Kimmeli ütlused tõendavad ka seda, et Põlvamaal kogumispunkt puudus: tunnistaja seletas, et klient vajas rehvide äraandmiseks abi, sest OÜ SAoli keeldunud temalt rehve vastu võtmast. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et pärast artiklite avaldamist tekkinud tõrge tõendab, et rehvide kogumissüsteemis on probleeme, asjas ei ole tõendeid, et hageja kogumissüsteem oleks pärast artiklite avaldamist muutunud. Samas ei tõenda pärast artiklite avaldamist 2008.a. augustis ühekordne hageja töötaja poolt probleemi lahendamine seda, et esinduse töötaja sõidaks ka füüsilisest isikust kliendi juurde teise maakonda rehvi järele.
18. Kohus leiab, et tunnistaja L ütlused selle kohta, et K võtab klientidelt rehve vastu tasuta, ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja esmalt seletas, et hageja klientide jaoks on rehvide äraandmine tasuta. Veidi hiljem tunnistaja parandas end ja väitis, et K võtab kõikidelt eraklientidelt vastavalt seadusele tasuta rehve vastu. Samas tunnistaja selgitas, et nad on teinud hageja kliente kindlaks kliendil kaasas olnud ostuarve alusel või kontrollinud hageja esindusse helistades, kas rehvide ära andja on hageja klient. Tunnistaja R. L poolt rehvide äraandmisel AS K poolt väljastatud tšekk (tl 79) tõendab samuti, et AS K tegelikult erakliendilt rehve tasuta vastu ei võta. Kostja esitatud tõenditest (hageja veebilehe väljatrükkidest) nähtuvalt puudus hageja veebilehel veel 2008.a. augustis igasugune info vanarehvide äraandmise võimaluste kohta, kuigi hageja hagiavalduses kinnitas sellise info olemasolu oma veebilehel. Kohus leiab, et järjest enam Interneti-põhiseks muutuva infovahetuse ajastul on asjakohatu hageja väide, et äriühingu veebileht ei ole info saamiseks oluline allikas ning klientidel oli võimalik saada infot rehvide kogumiskohtade kohta hageja arvetelt ning probleemtoodete registrist. Hageja väited on vastuolulised: ühelt poolt hageja väidab, et tema veebileht ei ole info allikaks, samas teiselt poolt leiab, et vajalik info on kättesaadav Internetist probleemtoodete registrist (PROTO). Kohus leiab, et spetsiifiline probleemtoodete registrit ei saa pidada piisavaks avalikuks infoallikaks. Tavatarbija ei tea ega peagi teadma PROTO olemasolust, on mõistlik eeldada, et Internetist otsitakse vajalikku infot eelkõige ettevõtjate kodulehtedelt. Probleemtoodete registri leidmine Internetist on oluliselt raskem, kohus proovis registrit leida Google’i otsingumootori kaudu, kuid vastuseks otseviidet registri kodulehele ei saanud. Keskkonnaministeeriumi kodulehelt mitmete alajaotuste kaudu leitud registris ei olnud hageja väidetud infot kogumispunktide asukohtade kohta avalikult kättesaadav (ei olnud ka näha, kas sellist infot registris üldse on). Eeltoodust järeldub, et info hageja kogumissüsteemis rehvide tasuta äraandmise kohta oli kättesaadav üksnes hageja arvetelt, mida on kinnitanud tunnistaja L (ja tema konkreetsel arvel näidatud kogumiskohas rehve tegelikult vastu ei võetud). Sellega hageja sisuliselt kinnitab, et tema kogumissüsteemis võeti rehve tasuta vastu üksnes hageja klientidelt. Hageja kogumissüsteemi toimimist ei tõenda hageja poolt esitatud K arved ja rehvide kaalumiskviitungid (lisad 16 – 19, tl 124 – 136). Nimetatud arvetest selgub üheselt, et rehve on vastu võetud äriühingutelt, 14 rehvikoorma kaalumistšekkidel on viited hageja arvetele, st kaalumisel registreeriti, et tegemist on hageja kliendiga. See ei ole kooskõlas jäätmeseaduse ega Romumääruse eelviidatud normidega, mille kohaselt tuleb tagada rehvide vastuvõtmine p nguteta.
19. Hagejal üleriigilise kogumisvõrgustiku olemasolu ja rehvide tasuta vastuvõtmist ei tõenda ka tunnistaja K , kes töötab hageja Tallinna esinduses. Tunnistaja seletuse kohaselt on O esindustes vanarehvide kogumiseks K konteinerid, kuhu ladustatakse vanad rehvid, mille klient soovib utiili jätta. Konteinerid on avalikud ning isegi mitteklient võib tulla ja oma rehvid sinna panna. Samas tunnistaja teadis kindlalt ainult seda, et Tallinna esinduses on selline avalik konteiner. Tunnistaja L kinnitas, et teistes hageja esindustes K konteinerit ei ole, vaid rehvid ladustatakse hageja esindusse ning vajadusel hageja tellib K transpordi. K kogumispunktides rehvide kõikidelt tasuta vastuvõtmist tõendava tõendina kohus ei arvesta AS Rehvimeister juhataja T. Madissoni ütlusi. T. M teab tõendada üksnes K ja R vahelisi suhteid. Asjas ei oma tähtsust, kuidas on AS R tootjavastutuse süsteem korraldatud. Tunnistaja Madissoni ütlustest nähtub samuti, et tegelikult on K rehvide äraandmine ja viimine tasuta ainult siis, kui kliendil on kaasas R arve. Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus asub seisukohale, et tõendatud on, et 2008.a. kevadel puudus hagejal nõuetekohane üleriigiline kogumisvõrgustik, kuhu tarbijad oleksid saanud rehve tasuta ära anda.
20. Eeltoodust tulenevalt on hagiavalduses nimetatud, 30.04.2008 – 07.05.2008 erinevates ajakirjandusväljaannetes ja kostja veebilehel avaldatud artiklites tõesed järgmised hagejat puudutavad faktiväited: 19.
21. hagejal ei ole avalikult väljas infot, kuhu kliendid saaksid tasuta rehve ära anda (hagiavalduses faktiväide nr 11, avaldatud 06.05.2008 artiklis „Rehviliit: Rehviliit on hästitoimiv organisatsioon“). 19.
22. OÜ-l O puudub võimalus rehve ära anda Hiiumaal, Järvamaal ja Valgamaal (faktiväide nr 12, avaldatud 06.05.2008 artiklis), on samuti kontrollitav faktiväide. Väide on tõene osaliselt, sest kohtumenetluse käigus on tõendatud, et hagejal puudusid kogumispunktid kahes maakonnas – Järvamaal ja Põlvamaal. Õige on artiklist tehtav ja väidetavalt hageja mainet kahjustanud järeldus, et hagejal puudus üleriigiline kogumisvõrgustik.
23. Kohus leiab, et hageja majandustegevusse sekkuvateks ega hageja õigusi ei rikkuvateks ei saa pidada järgmisi hagiavalduses faktiväidetena loetletud lauseid: 20.
24. faktiväide nr 1 „loodusest kogutud rehvihunnikutele toovad hoogsalt lisa Rehviliiduga mitteliitunud rehvifirmad“ (30.04.2008 artikkel „Prügihunnikud kerkivad tõusvas tempos“). Artiklis sellist kategoorilist väidet ei ole. artiklis tsiteeritakse KKjärgmiselt: „Teame väga hästi, millised firmad on meiega liitunud ja millised mitte,“ rääkis ta ning vihjas, et loodusest kogutud rehvihunnikutele toovad hoogsalt lisa just rehviliiduga mitteliitunud rehvifirmad. Kohtu arvates ei ole artiklis kajastatud K. K vihje käsitatav ei faktiväite ega väärtushinnanguna, kuna see ei ole seotud ühegi konkreetse ettevõttega. Üksnes asjaolu, et hageja kuulub Rehviliiduga mitteliitunud ettevõtete hulka, ei anna alust seostada lauset hagejaga. Umbmäärane vihje ei saa rikkuda hageja õigusi ka kõikide artiklite koostoimes. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kui hageja kogumissüsteem vastas nõuetele ja tema kliendid olid vanarehvide vastuvõtukohtadest ja rehvide tasuta äraandmise võimalustest piisavalt informeeritud, siis on mõistlik eeldada, et umbisikulise vihje alusel ei teinud kliendid järeldust, et Rehviliiduga mitteliitunud ja rehvihunnikutele lisa viiva ettevõttena peetakse silmas hagejat. Lisaks K on artiklis tsiteeritud Jõelähtme valla keskkonna vanemspetsialisti L. T ja Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunikku L. Tuult, mistõttu ei ole selle artikli osas tõene hageja väide, et artikkel on koostatud üksnes hagejalt saadud andmete alusel ja osana kostja poolt hageja vastu korraldatud laimukampaaniast. 20.
25. faktiväide nr 4 „kõigis Eesti maakondades võtab vanarehve ainsana vastu Rehviliidu korraldatud kogumisvõrk“. Hageja tõlgenduse kohaselt püüab kostja selle väitega näidata, et teised, sh hageja, vanarehve vastu ei võta. Asjas on tõendatud, et kõigis maakondades ei ole kogumispunkte hageja koostööpartneritel AS-l K ega OÜ-l U . Viimast tõendab tunnistajana üle 15 kuulatud OÜ U arendusjuht M. H , kes kinnitas, et neil puudub kogumispunkt Hiiumaal: seal rehvide äraandmiseks tuleb esmalt helistada OÜ U , kes helistab omakorda Hiiu Autotransile, kes võtab siis rehvid vastu. AS K kogumiskohtade küsimust kohus lahkas otsuses eespool. Seega ei saa kostja väide, et tema ainsana võtab vanarehve vastu kõigis maakondades, olla hageja majandustegevusse sekkuv ja mainet kahjustav isegi sel juhul, kui kostjal kõigis maakondades vanarehvide vastuvõttu ei toimu.
26. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust, kas kostja enda kogumissüsteem töötab laitmatult. Kui ka kostjal on probleeme, võib kostja poolt olla ebaeetiline ette heita teistele ettevõtetele kogumissüsteemi puudumist või probleemsust, kuid kostja enda süsteemi kvaliteedist ei sõltu hageja kohta avaldatud faktide tõesus või hinnangute põhjendatus. Seetõttu kohus jätab tähelepanuta menetlusosaliste väited ja tõendid kostja kogumissüsteemi puudutavas osas. Tõendamist ei ole leidnud ka hageja väide, et artiklite avaldamine lühikese aja jooksul oli kostja korraldatud tahtlik laimukampaania hageja suhtes. Tõendid seda väidet ei kinnita. Artiklid on koostanud ajakirjanikud, reporterid või võrguväljaande toimetajad ning need on avaldatud päevalehtedes. Asjaolu, et artiklites on teiste hulgas vahendatud kostja esindaja väiteid, ei tõenda, et kostja oli artiklite initsiaatoriks või et tal oli avaldamise üle mõju. Lisaks kostjale on artiklites tsiteeritud Keskkonnainspektsiooni ja Jõelähtme valla ametnikke ja ka hageja enda esindajat. 07.05.2008 artiklis ei ole ühtegi viidet hagejale ega kostjale, on tsiteeritud Keskkonnaministeeriumi osakonnajuhatajat, Politseiameti pressiesindajat ja Teeme Ära ! meediajuhti. Sellest artiklist on hageja hagiavalduses enda õigusi rikkuvana esile toonud Teeme Ära ! meediajuhi T.U mõtte, et prügikoristuskampaania käigus leidis kinnitust fakt, et rehvidega tegelevad ettevõtted viivad vanu autokumme metsa alla. Kostja ei vastuta Teeme Ära! Meediajuhi avaldatud seisukohtade eest.
27. Kohus leiab, et hageja majandustegevusse sekkuvana ja tema õigusi kahjustavana võib käsitada vaid hagiavalduses faktiväidetena nimetatud lauseid nr 6 ja 7, mis kohtu hinnangul on väärtushinnangud: 22.
28. nr 6 „vanarehvide utiliseerimise osas on probleemseim ettevõte OÜ O“ (05.05.2008 artikkel „Metsast kogutud vanade rehvide omanikeks on tuntud maaletoojad“). Kohtu hinnangul ei ole tegemist faktiväitega, vaid väärtushinnanguga. Kostja ja hageja vahel puudub subordinatsiooni suhe, st kostjal ei ole pädevust hageja ega teiste Rehviliiduga liitumata ettevõtete kogumissüsteemi kontrollida ning hinnata õiguslikke tagajärgi kaasatooval tasemel nende probleemsust, hagejal ei ole kostja ees aruandekohustust. Artiklist ei nähtu, milliste objektiivsete kriteeriumide alusel kostja hinnangu andis, seega ei ole võimalik mõõta väidetu tõelevastavust. Kohus asub seisukohale, et tegemist on kostja tegevjuhi subjektiivse väärtushinnanguga, mida võib põhjendada, kuid mille tõesust ei saa tõendada. 22.
29. nr 7:„OÜ-l O on rehvide kokkukogumine korraldamata“, mis hageja selgituste kohaselt on tuletatud kõikidest hagis nimetatud artiklitest, eelkõige 05.05.2008 ja 06.05.2008 artiklitest. Tegemist on õigusliku hinnanguga sellele, kas hageja süsteem vastab nõuetele või mitte.
30. Kohus leiab, et KK on põhjendanud enda antud hinnanguid. Tunnistajana K seletas, et hageja kui probleemseima ettevõtte hinnang kujunes Rehviliidu liikmete ja kohalike omavalitsuste kaudu saabunud infost, et K süsteemis esineb puudusi, sest sinna ei saa tasuta rehve ära anda. Tunnistajani oli jõudnud info, et hageja arvetel on märge, et rehve võetakse vastu ainult arvete aluselt, st et hageja võtab rehve vastu p ngutega. Lisaks külastas tunnistaja enne andmete avaldamist hageja ja tema koostööpartneri kodulehti, kuid ei leidnud kusagilt infot rehvide tasuta vastuvõtmise kohta, samuti ei olnud rehvide vastuvõtupunktidega kaetud kõik maakonnad. Samuti uurisid teised Rehviliidu liikmed tunnistajalt kui valdkonda hästi tundvalt isikult, kas hageja täidab seadust nõuetekohaselt. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Hageja esitas Rehviliidu 09.06.2006.a. koosoleku protokolli (tl 294), millest nähtub, et hagejat peeti kostja liikmete poolt juba 2006.a. probleemseks ettevõtteks, koosolekul osales ka K. Kuurme. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse direktori 16 04.08.2008 kirjast nr 10-15/335 (tl 76) nähtub, et PROTO andmete kohaselt hageja kogus 2006 – 2007.a. nõutavast vähem rehve. Samad andmed on Keskkonnainfo 11.08.2008 väljastanud hagejale endale. Tunnistaja M seletas, et PROTO andmed ei ole usaldusväärsed, kuna 2006.a. IV kvartali andmete sisestamisel tekkis tõrge, samuti olevat K. K veel 2008.a. sügisel küsinud R lt, kes oli varem Rehviliidu liige, uuesti 2005 ja 2006.a. kohta andmeid, sest PROTO andmetega olevat segadus. Tunnistaja K kinnitas, et hageja ei ole järelevalveorganisatsioon. Kohus leiab, et registri väidetavad tehnilised probleemid pidid mõjutama kõiki andmete sisestajaid, mistõttu ei ole võimalik, et ebausaldusväärsed ja valed on andmed ainult hageja kohta. Tootjal kohustus kokku koguda vanarehve teatud protsent turule lastud rehvide kogusest. Hageja ei ole esile toonud, et registrisse oli takistatud ainult kokkukogutud vanarehvide koguste sisestamine ning turule lastud kogused on registris õiged. Seega on andmed võrreldavad ning K. K võis hageja vähemkogutud kogusest teha järelduse hageja kogumissüsteemi puudulikkuse kohta sellele vaatamata, et K teadis PROTO häiretest. Lisaks kohus märgib, et Keskkonnainfo on andmed väljastanud 2008.a. augustis, hageja esitatud registri veateade (tl 149) pärineb 15.01.2007 ning esitatud e-kirjast nähtub, et takistatud oli 2006.a. IV kvartali andmete sisestamine. Ei ole usutav, et pooleteise aasta jooksul probleemi ei lahendatud ja 2008.a. augustis esitatud andmetes hageja 2006.a. IV kvartali andmeid endiselt ei ole. Samuti on hageja ise esitanud Keskkonnainspektsiooni koostatud 18.04.2006.a. hageja objekti kontrollimise protokolli (tl 29), milles on fikseeritud kontrollimisel tuvastatud asjaolud, muu hulgas, et AS K võtab O rehvid vastu hageja arve alusel ja ajaloolisi rehve vastu ei võeta. Nimetatud p ngud on vastuolus tootjavastutuse nõuetega. Protokollis ei ole andmeid, et hageja kogumissüsteem oleks tunnistatud nõuetekohaseks. Asjaolu, et hagejat ei ole nõuete rikkumise eest karistatud, ei tõenda, et Keskkonnaministeerium oleks tunnistanud hageja süsteemi nõuetelevastavaks. Kostja 2006.a. koosoleku protokollist nähtuvalt ei toimu kogumissüsteemi nõuetekohane käivitumine kiiresti, viidatud on, et Rootsis võttis see aega 10.a. Seetõttu on mõistetav, et ka meil süsteemi käivitumisel esialgu piirdutakse puuduste äramärkimisega ja tootjat ei karistata. See ei võta aga teistelt isikutelt õigust puudustega süsteemi kritiseerida. Eeltoodu alusel kohus leiab, et tunnistaja K poolt ajakirjandusväljaandele avaldatud andmed olid piisavalt kontrollitud ning hinnangud põhjendatud.
31. Hageja väide, et artiklite põhjal seostasid kliendid rehvide kogumise problemaatikat hagejaga, on paljasõnaline. Hageja leiab, et seda tõendab asjaolu, et artiklite ilmumise perioodil võtsid OÜ O ühendust mitmed kauaaegsed koostööpartnerid ja kliendid ning uurisid artiklites avaldatu tõelevastavuse kohta. Hageja soovis klientide pöördumisi tõendada hageja seadusliku esindaja P. P vande all üle kuulamisega. Kostja hageja esindaja ülekuulamiseks nõusolekut ei andnud ning kohus P. P ülekuulamist vajalikuks ei pidanud. Asjas on tõendiks üksnes menetlusosalise vande all antud seletus, kuid menetlusosalise või tema esindaja selgitustes võib esitada faktilisi asjaolusid. Hageja seaduslik esindaja ei toonud oma selgitustes esile ühtegi konkreetset faktilist asjaolu, millest võiks järeldada, et hageja kliendid tõepoolest nägid artiklites probleemi ja hageja poole pöörduti selgituste saamiseks sellisel määral, et see takistas 2008.a. mai ja juunikuus juhatuse liikmete igapäevase töö tegemist. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et klientidega suhtlemine peaks olema müügiga tegeleva äriühingu töötajate igapäevane kohustus. Hagejal oli võimalik tavapärasest olulisemalt sagedasemaid ja artiklites avaldatuga seotud pöördumisi tõendada väidetavalt klientidega peetud e-kirjavahetuse kaudu. Hagiavalduses, selle mitmetes täpsustustes ega hageja esindaja selgitustes ei ole esile toodud ühegi nn suurkliendi nime, kellele hageja väidetavalt pidi pärast artiklite ilmumist selgitama, et hagejal on nõuetekohane tootjavastutusesüsteem ja talle on kahjulik rehve metsa alla viia.
32. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja poolt hageja kohta andmete avaldamine ei olnud õigusvastane ja avaldatud andmed ei olnud nende avaldamise ajal ebaõiged või hinnangud ebakohased. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja kohustamiseks ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kostja kulul vabanduse avaldamiseks kostja veebilehel ja ajalehes „Äripäev“. 17
33. Kuna kohus tuvastas, et andmete avaldamine ei olnud õigusvastane, ei ole täidetud

§ 1043

kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldused ning kostja ei vastuta hagejal väidetavalt tekkinud kahju eest. Seetõttu kohus ei analüüsi hageja kahju tekkimist ja suurust käsitlevaid poolte väiteid. Kohus märgib vaid, et hageja ei ole kahju tekkimist ja kahju suurust tõendanud.

§ 128

lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda, kuid selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Väidetav kahju õigusabile tehtud kulutuste näol summas 31 270 krooni võib olla seotud käesolevas asjas hagi ettevalmistamisega. 15.05.2008 esitas hageja kostjale kohtuvälise kirjaliku nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kohtuväliselt nõuti kahju hüvitamist 50 000 krooni, mille arvelt hageja väidetavalt pidi katma juhtumi asjaajamisega seotud õigusabikulud ning ülejäänut käsitas majandustegevusse sekkumise ja maine kahjustamisega tekitatud kahju hüvitisena. Mingite muude kohtuväliste toimingute tegemist (juhtumiga seotud asjaajamist) hageja tõendanud ei ole. Sama suure kahju nõude esitas hageja ka hagiavalduses, selgitades, et kahjus seisneb lisaks kantud õigusabikuludele ka käibe vähenemises (saamata jäänud tulu

§ 128lg 4 mõttes), mille suurust ei olevat võimalik kindlaks teha.

Viimasel kohtuistungil hageja taotles välja mõista kahju kohtu õiglasel äranägemisel, kui kohus leiab, et hagejale on kahju tekkinud. Hageja ei ole põhjendanud, milliste tõendite või asjaolude pinnalt kohus pidanuks hagejal kahju tekkimist tuvastama. Hageja esindaja 13.03.2009 kohtuistungil väljendatud seisukoht, et hagejale kahju hüvitamise eesmärk on eelkõige hoiatada teisi võimalikke ebaõigete andmete avaldajaid, ei põhista kahju hüvitamise nõuet ega ole kooskõlas

§ 127lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga.

Kuna kostjal ei ole hagejale kahju hüvitamise kohustust, jätab kohus hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata. 27. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja taotlus kohustada kostjat hoiduma hagiavalduses nimetatud artiklite ja muude teemaga seotud artiklite kostja veebilehel edasisest avaldamisest ja levitamisest. Esitekst on nõue abstraktne ega ole täidetav. Kohtu ja kostja vastavatele märkustele vaatamata hageja oma nõuet täpsustada ei soovinud. Kohus möönab, et hagiavalduses nimetatud artiklite avaldamise lõpetamise osas oleks kohtul nõude piire ületamata võimalik hagiavalduse alusel kohtuotsuse resolutsioon endal sõnastada selliselt, et nõue oleks täidetav. Kohus leiab, et rahuldada ei ole võimalik nõuet „muude teemaga seotud artiklite“ edasisest avaldamisest hoidumiseks kohustamise osas, sest kohustust ei ole võimalik täpselt ja ühemõtteliselt arusaadavalt piiritleda ning selle täitmist ei ole võimalik kontrollida. Teiseks on kohus tuvastanud, et kostja ei ole andmeid avaldanud õigusvastaselt ning andmete avaldamisega ei ole hagejale kestvalt kahju tekitatud, mistõttu on täitmata artiklite jätkuva avaldamise lõpetamise keelamise nõude rahuldamise eeldused

§ 1055lg 1 järgi. 28. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Heli Käpp Kohtunik 18