2-09-27869/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avaldamise aeg ja

1. detsembril 2009.a. kell 16.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, Kentmanni 13, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-09-27869 Tsiviilasi JJ hagi S M vastu alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha suurendamiseks Tsiviilasja hind 12.213.- krooni Menetlusosalised ja nende Hageja: JJ (i.k. xxx, elukoht xxx); esindajad Kostja: S M (i.k. xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja advokaat Aivar Ennok ( Advokaadibüroo Aivar Ennok ennoklaw@hot.ee) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata JJ hagi S M vastu alaealise lapse väljamõistetud elatusraha suurendamiseks. ülalpidamiseks Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud
2. Poolte abielust sündis xxx.a. tütar KDM. Laps elab koos emaga.
3. Tallinna Linnakohtu otsusega 27.02.2004.a. tsiviilasjas nr 2/32-6583 mõisteti kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja elatis 2000.- krooni ja 24.03.2008.a. Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-08-633 suurendati väljamõistetud elatise määra 3200.- kroonini kuus. Hageja nõue ja selle põhjendused.
4. Hageja palub 12.06.2009.a. kohtusse esitatud hagiavalduses suurendada kostjalt väljamõistetud elatise suurust 4557.- kroonini kuus.
5. Hagis toodud põhjenduste kohaselt soovib hageja elatise suurust muuta põhjusel, et tema sissetulek vähenes ja lapse vajadused võrduvad juba täiskasvanud inimese vajadustega. Hageja märgib ka hagi põhjendustes, et tulenevalt asjaolust, et kostja nõudis, et hageja lahkuks kostja vanaemale kuuluvast korterist elamast, oli hageja sunnitud võtma pangalaenu, et endale ja lapsele elamispind osta. Igakuised laenu tagasimaksed kuus on ligikaudu 3000.- krooni. Kuna kostjal pole rohkem ülalpeetavaid ning tal puuduvad ka rahalised kohustused laenude näol, on kostja materiaalne olukord hageja arvates selline mis lubab makstavat elatist suurendada.
6. Lapse ülalpidamiskulud kuus moodustavad hageja väidetel summa 7150.- krooni.
7. Hageja töötab OÜ-s EL ja tema palga suuruseks on 12.000.- krooni kuus. Hagejal puudub väidetavalt ülevaade kostja sissetulekutest, kuid kuna kostja töötab muusikuna ja paljud teenuse tellijad maksvad saadud teenuste eest sularahas, on kostja sissetulekuid võimatu kontrollida. Hageja väidetel kasutab kostja pere kahte sõiduautot.
8. Hagi tõendamiseks esitas hageja lapse sünnitunnistuse, tõendi SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, mille kohaselt tarvitab KDM regulaarselt ravimeid, oma palgatõendi OÜ-st EL, hagejale esitatud arve prügiveo eest, R R esitatud arved korteri 2 kommunaalteenuste eest, väljavõtte AS Elion poolt esitatud arvetest kuude lõikes, AS Eesti Energia arvete koondväljatrüki 2009.a. kohta, andmed maamaksu suuruse määramise kohta aadressil Nõmme-Kase 5, Tallinnas, hageja ja AS Swedbanki vahel 01.11.2006.a. sõlmitud laenulepingu , korteriomandi XXX müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud, kohtuotsuste ärakirjad tsiviilasjades 2-08-633 ja 2/32-6583/03, oma pangakonto väljavõtte Swedbankist perioodi 26.04.- 26.06.2009.a. kohta ja oma 2008.a. tuludeklaratsiooni, abielu lahutamise tunnistuse hageja ja J J vahel, töölepingu lisa nr 4-1
9. veebruarist 2008.a., millega kehtestati hageja palgaks 16.800.- krooni ja OÜ NM sularahaarve. Kostja vastuväited ja põhjendused. 2 Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt hagile, puudub elatise suurendamiseks käesoleval ajal alus. Elatise suurendamine oleks kostja sissetulekuid arvestades ebaproportsionaalne ja põhjendamatu.
10. Kostja sissetulek ei ole viimasel aastal suurenenud, sest vastavalt riigis valitsevale madalseisule ei kuluta ei firmad ega kodanikud raha meelelahutusele. Kostja väidetel on tema sissetulek viimasel aastal olnud ca 5000.- krooni kuus. Kostja sissetulek koosneb palgast suuruses 3523.- krooni OÜ-s S M ning sellele lisanduvatest maksetest Autorite Ühingu poolt summas 13.200.- krooni ning Esindajate Liidust 1251.- krooni. Hageja väide, et talle tasutakse paljude teenuste eest tellijate poolt sularahas on paljasõnaline ja tõendamata.
11. Hageja poolt esitatud korteriomandi müügilepingust, hüpoteegiga koormamise lepingust ja asjaõiguslepingust nähtub, et JJ on abielus. Kuna hageja abikaasa elab samuti korteris XXX, peab ta ka osalema vähemalt ühe kolmandikuga korteri kommunaalmaksete, interneti, elektrienergia eest tasumises.
12. Arvestades asjaolu, et käesoleval ajal maksab kostja elatist 3200.- krooni kuus, on 6400.- krooni kostja arvates piisav summa lapse ülalpidamiseks kuus. Hageja saab palka 12.000.- krooni kuus.
13. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja oma palgatõendi OÜ-st S M , oma pangakonto väljavõtted Swedbankist ja SEB Pangast perioodi 01.01.2009.a. – 26.08.2009.a. kohta, oma 2008.a. tuludeklaratsiooni, vastused päringutele portaalist riik.ee kostjale kuuluva sõiduki kohta, vallasvara ja ehitiste kohta, Kohtuotsuse põhjendused
14. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse §-st 60 lg 1, mille kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ja sama seaduse §-st 61 lg 3, mille kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Käesoleval ajal on selleks summaks 2175.- krooni.
15. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et käesoleval ajal on kostjalt välja mõistetud elatis summas 3200.- krooni kuus. Hageja väidab hagiavalduses, et lapse ülalpidamiskulud moodustavad summa 7150.krooni kuus, kostja on seisukohal, et lapse ülalpidamiseks on piisav summa 6400.krooni kuus. Hinnates hagiavalduses ära toodud lapse ülalpidamiskulusid kuluartiklite lõikes, asub kohus seisukohale, et hageja on üle paisutanud lapse kulud riietele ja jalanõudele 3 1000.- krooni kuus ning muudeks vältimatuteks püsikuludeks 1300.- krooni kuus, märkides, et viimane koosneb taskurahast. Kohus on seisukohal, et põhjendatud kulu suuruseks lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks on 500.- krooni kuus, arvestades asjaoluga, et laps on 17- aastane, mistõttu ei kasva ta enam intensiivselt ning saab ostetud esemeid kanda ka vähemalt paaril hooajal. Piisavaks taskurahaks kuus peab kohus samuti summat 500.- krooni, isegi kui arvestada sellega, et nimetatud raha eest külastab laps kultuuriasutusi (teater, kino vmt) ja tegeleb muude meelelahutustega. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja ostis omale korteriomandi ja sõlmis selleks laenulepingu, ei mõjuta lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurust. Laenulepingust tuleneva kohustuse sai hageja võtta omale üksnes enda rahalisi võimalusi arvestades, kostja ei vastuta lapsele makstava elatise kaudu hageja laenukohustuste täitmise eest panga ees. Eluruumi kasutamisega seotud kulutusteks on hageja märkinud 1000.- krooni kuus. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et mõistlik ja piisav on kulutada poolte alaealise lapse ülalpidamiseks kuus 6400.- krooni.
16. Arvestades vanemate varanduslikku olukorda, mille kohaselt on hageja palga suuruseks käesoleval ajal 12.000.- krooni kuus, mida tõendab tema palgatõend OÜ-st EL, tema pangakonto väljavõtet ja tema tuludeklaratsiooni, mille kohaselt oli tema palga suuruseks 2008.a. kuus 20.696,92 krooni ning seda, et kostja sissetulekuks kuus on palk 3523.- krooni, millele lisandub maksuvaba tulu 2250.- krooni ja EAÜ laekuvad honorarid, milliste suurused kuude lõikes on erinevad, kuid jäävad vahemikku 1000 – 4500.- krooni kuus, asub kohus seisukohale, et millegagi ei ole põhjendatud jätta lapse ülalpidamiskulust suurem osa lapse isa kanda ja väiksem osa lapse ema kanda nagu hageja seda esitatud hagis taotleb. Hageja väide, et kostjale makstakse esinemiste eest sularahas, on paljasõnaline ja tõendamata. Ka ei kuulu kostjale kahte sõiduautot, vaid üks sõiduauto – Chrysler Voyager, mille ehitusaasta on 1993.a. Muud kinnisvara või vallasvara kostja ei oma. Seda kinnitavad kostja poolt esitatud registriväljavõtted. Hageja seevastu omab korteriomandit XXX, Tallinnas kus ta oma lapsega elab. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt väljamõistetud elatusraha suurendamiseks puudub alus, sest kostja maksab hagejale poole põhjendatud lapse ülalpidamiskuludest ning sellest võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks kostja kahjuks puudub alus. Tõendid, mida kohus elatise väljamõistmisel ei arvesta.
17. Kohus jätab tulenevalt TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 sätestatust otsuse tegemisel arvestamata hageja poolt esitatud R R esitatud arved korteri 2 kommunaalteenuste eest, väljavõtte AS Elion poolt esitatud arvetest kuude lõikes ja abielu lahutamise tunnistuse hageja ja J J vahel, sest nimetatud tõendid ei ole käesolevas asjas asjakohased tõendid. Hageja ei ole selgitanud kes on R R kellele korteri nr 2 kasutamise arved on esitatud ja kuidas need hagejat puudutavad, samuti kellele esitatud arvete väljatrüki AS-st Elion hageja kohtule esitanud on. Samuti ei mõjuta hageja ja J J abielu lahutamine poolte ühise lapse ülalpidamiseks määrata elatise suurust. Menetluskulude jaotamine. 4
18. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kostja esindaja kulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
19. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt asjaolust, et hageja soovis esitatud hagis suurendada väljamõistetud elatist 3200.- kroonilt 4557.- kroonini ehk 1357.- krooni kuus, on käesoleva hagi hinnaks 12.213.- krooni ( 9 x 1357). Kohtunik: 5