lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Poolte kooselust on sündinud XX.XX.XXXX poeg J. L.. Poolte kooselu lõppes 01.01.2003. Poeg elab koos hagejaga. Alates 01.01.2003 maksis kostja igakuiselt elatisraha lapse ülalpidamiseks 3000 krooni. Alates 01.02.2009 keeldus kostja vabatahtlikult lapsele elatise maksmisest, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma hagiga kohtusse. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis summas 5619,20 krooni. Nõutav summa hõlmab ka tulumaksu, mida hageja peab elatiselt maksma. Lapse igakuised kulutused, mida peaks kandma kostja on: eluasemele 1478 krooni, toidule 1000 krooni, transpordile 100 krooni, sidele 224 krooni, tervishoiule 242 krooni, hügieenile 150 krooni, koolikohustuste täitmiseks 500 krooni, riietusele 800 krooni, muudele kulutustele 150 krooni. Kostja seisukoht Kostja ei vaielnud vastu elatise väljamõistmisele, kuid hageja poolt näidatud kulutused on ülepaisutatud. Kostja vaidles vastu kulutustele koolikohustuste täitmiseks 6000 krooni aastas. Samuti on põhjendamatud kulutused tervishoiule 2904 krooni aastas ja hügieenitarvetele. Kostja on ostnud lapsele mobiiltelefoni ning maksab arved kõnepiiranguid tegemata. Samuti on kostja ostnud pidevalt lapsele mänguasju ja riideid. Kostja on tasunud hageja nimel liisingus oleva korteri esmase sissemakse ja tasunud hageja kõrghariduse omandamise eest. Seoses majanduslangusega on oluliselt halvenenud kostja rahalised võimalused. Kostja brutopalk on 5000 krooni kuus. Lisaks poolte ühisele lapsele, on kostjal teinegi alaealine laps, XX.XX.XXXX sündinud A. L.. Kuna sõimekohta ei ole õnnestunud saada, on 2 aastane A. emaga kodus ning seetõttu on kostja ülalpeetavaks ka tema elukaaslane J. J.. Seega peab kostja tagama sissetuleku täielikult 4 inimesele. Hageja brutopalk on esitatud tõendi kohaselt 18 000 krooni ning peale poolte ühise lapse hagejal teisi ülalpeetavaid ei ole. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis K. L.lt K. M. kasuks välja elatisraha poja J. L.e ülalpidamiseks igakuiselt 3980 krooni alates 26.03.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus kummagi poole enda kanda. Vaidlus puudus selles, et kostja on kuni 2009 veebruarikuuni tasunud hagejale poolte kokkuleppel igakuiselt elatist 3000 krooni ning seejärel maksmise lõpetanud. Pärast 17.06.2009 kohtuistungit on kostja 18.06.2009 hagejale üle kandnud 4000 krooni. Hageja poolt näidatud kulutused lapse ülalpidamiseks on mõnevõrra ülepaisutatud. Hageja nõustus maha arvama sidekulud. Samuti on ülemäära suur 200 kroonine transpordikulu. Ülemäära suured on ka igakuised kulutused hügieenitarvetele summas 300 krooni ja kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks summas 1000 krooni. Kostja varalise seisu kindlakstegemisel ei saa lähtuda ainult kostja OÜ-st N. saadavast töötasust 5000 krooni kuus. K. L.l on äriregistri andmetel seos viie äriühinguga. Ta on OÜ F. ja OÜ P. K. osanik ning OÜ D. P. ja OÜ P. K. juhatuse liige. Nagu nähtub ka K. L. panga konto väljavõttest AS-is Swedbank on OÜ P. K. kostjale üle kandnud käesoleva aasta veebruaris 30 000 krooni, märtsis 40 000 krooni, aprillis 5 000 krooni ja mais 15 000 krooni. Arvestades OÜ-lt P. K. kostjale üle kantud raha ja kontolt K. S. laenu katteks välja makstud summasid, siis on kostjale endale jäänud veebruaris 16 000 krooni, märtsis 27 000 krooni, aprillis 5 000 krooni ja mais 15 000 krooni. Juunikuus on OÜ-lt P. K. saadud 6000 krooni, mis on samas suuruses äriühingule tagasi kantud ja saadud 19 000 krooni edastatud K. S.. Kostja 2
lg 2 alusel uueks arutamiseks samale maakohtule.
lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning lg 3 kohaselt võib kohus otsust tehes tugineda üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Nimetatud nõuetele kohtuotsus ei vasta. Nagu nähtub asja materjalidest, suurendas hageja 13.05.2009 poole võrra kulutusi lapsele (t.l. 42). Hagi täpsustust kostjale maakohus kätte toimetanud ei ole ega vastust nõudnud. 17.06.2009 toimunud kohtuistungil nõustusid pooled kirjaliku menetlusega (t.l. 57-58). Protokollist nähtub, et pooltel tuli oma kirjalikud seisukohad esitada 01.07.
§-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Reet Allikvere Ülle Jänes Iko Nõmm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.