ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielust sündinud xxxtütar A A. Pooled lahutasid abielu, hageja abiellus uuesti ning tal sündis xxx poeg IA. Tütar A A elab kostja juures. 25.11.1998 kohtuotsusega mõisteti hagejalt välja igakuine elatusraha 350 krooni. Tallinna Linnakohtu 16.09.2005.a. kohtuotsusega suurendati hagejalt väljamõistetud elatist ning mõisteti hagejalt tütre ülalpidamiseks välja elatis summas 1 345 krooni. Harju Maakohtu 27.10.2008 kohtuotsusega suurendati veelkord hagejalt väljamõistetud elatist ning mõisteti hagejalt tütre ülalpidamiseks välja igakuine elatis 2 175 krooni. Hageja palk vähenes jaanuarist 2009, hagejal on teine laps, kes on sündinud XXX. Hageja abikaasa on töötu, ta saab töötu abiraha summas 900 krooni kuus, seega peab hageja ka teda ülal pidama. Kokku on perekonna sissetulek 8 400 krooni kuus. Hagejal puudub sõiduauto ja kinnisvara, hageja peab tegema hädavajalikud kulutused enda eluasemele ja ülalpidamisele, söögiraha ja kommunaalmaksed moodustavad 2 257 krooni kuus. Hageja teise lapse kulud moodustavad 3 293 krooni, lisaks ei saa hageja poja ema osaleda vajalikus ulatuses poja ülalpidamises, kuivõrd ta on töötu ja seega on hageja koormus poja ülalpidamisel suurenenud. Hageja hinnangul jääb tema teine laps vähem kindlustatuks, kui hageja peab tasuma tütre ülalpidamiseks 2 175 krooni. Hagejal on elatise võlg 16 000 krooni ning tema sissetulek ei võimalda tasuda elatise võlga. Harju Maakohtu 27.10.2008 kohtuotsuse järgi kulub tütre ülalpidamiseks 5 600 krooni kuus, millest osa kulub allveeujumise peale. Hageja leiab, et kuivõrd tema sissetulekud ei ole piisavad, peaks laps tegelema vähemkuluka spordialaga või otsima vähem kuluka teenusepakkuja. Samuti on langenud 2009 esmatarbekaupade, toidu ja riiete hinnad, mistõttu on lapse tegelikud kulutused nüüd väiksemad. Hageja on alates 28.05.2009 töötu, seega hagejal puudub võimalus saada sissetulekut ja tasuda sellest elatist. Samuti ei võimalda hageja varaline seisund tekkinud võlgnevust tasuda. Hageja palub muuta Harju Maakohtu 27.10.2008 kohtuotsusega nr 2-08-23177 väljamõistetud elatise summat kuni 300 krooni kuus ja vabastada hageja elatise võlgnevuse tasumisest. KOSTJA VASTUVÄITED Oma kirjalikus vastuses kohtule kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et Harju Maakohus on juba 27.10.2008 kohtuotsuses arvesse võtnud, et hageja peres kasvab teine laps. Kohus on arvesse võtnud hageja ja tema abikaasa varalist seisundit ning on leidnud, et mõlemad on noored terved töövõimelised isikud ning on põhjendatud A A igas kuus tehtavad kulutused 5 600 krooni kuus. Kostja leiab, et kuigi hageja ei pea õigeks, et tütar tegeleb allveeujumise kui kalli spordialaga, on põhjendatud selle spordialal jätkamine, kuivõrd laps on alal edukas. Lisaks leiab kostja, et hageja varaline seis on parem kui kostjal. Hageja sissetulek 2009 esimese viie kuu jooksul on olnud summas 136 814 krooni, sellest maikuus 85 864 krooni. Hageja on 2009 aasta jooksul tasunud kostjale tütre ülalpidamiseks elatusraha jaanuaris 1 345 krooni, märtsis 5 086 krooni, aprillis 500 krooni , juulis 1 700 krooni ja augustis 2 000 krooni. Hageja elatise võlgnevus kostja ees oli 17.02.2009 seisuga 20 663.89 krooni, mis augustikuuks oli kasvanud summani 27 118 krooni. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tema aastatepikkune elatise võlg oleks tekkinud tema haiguse või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu. Samas on hagejale 2009.a. väljamakstud summa piisavalt suur, et sellest kogu elatise võlgnevus kustutada. Kostja palub hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 2 Hageja jäi kohtuistungil nõude juurde ning palus muuta Harju Maakohtu 27.10.2008.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-23177 hagejalt väljamõistetud elatise suurust 300 krooni kuus ja vabastada hageja elatise võlgnevuse tasumisest, kohtukulud panna kostja kanda. Kostja vaidles kohtuistungil hagile vastu. Kostja on aseisukohal, et esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja varaline olukord oleks halvenenud. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seletuse ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohtu 27.10.2008.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-23177, mõistis kohus hagejalt välja alates 10.06.2008 elatusraha poolte ühise lapse A A ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 3 järgi võib elatise suurust muuta, kui vanema varaline seisund või lapse vajadused on muutunud. Kuna hageja on väitnud, et tema sissetulekud on vähenenud võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga ning ka lapse kulutused on vähenenud, siis kohus kontrollib, kas hageja varaline seisund või lapse vajadused on muutunud võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga, so oktoobriga 2008.a. Harju Maakohtu 27.10.2008.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-08-23177 nähtub, et hageja enda väidete kohaselt oli tema keskmine sissetulek 2008.a 6 278.50 krooni kuus (tlk 8 pöördel). Hageja esitatud pangakonto väljavõttega (tlk 51- 53) ja R AS 18.05.2009.a tõendiga (tlk 14) on tõendatud, et hageja igakuine töötasu väljamakse alates novembrist 2008 kuni 2009 aprillini on keskmiselt 9 268 krooni. Seega on hageja nimetatud perioodi keskmine sissetulek olnud suurem kui eelneval perioodil. Hageja on muuhulgas tuginenud ka sellele, et alates 28.05.2009 on hageja töötu, ning seega puudub tal võimalus saada sissetulekut ja tasuda sellest elatist. Samas nähtub kohtule esitatud pangakonto väljavõttest (tlk 51- 53), et Eesti Töötukassa on tasunud hagejale igakuiselt töötuskindlustushüvitist ajavahemikul 09.07.2009 kuni 09.09.2009 keskmiselt 6 873 krooni kuus. Samuti nähtub kohtutoimikust (tlk 62-63 ja 69-71), et hageja abikaasa OA on asunud tööle alates 16.09.2009. Lisaks nähtub ka AS R palgalipikust (tlk 61), et hagejale on makstud töölepingu lõpetamise hüvitist 42 608 krooni. Hageja kinnitas 30.09.2009 kohtuistungil nimetatud summa saamist. Seega ei saa eeltoodud tõenditest nähtuvalt teha järeldust, et hageja või tema pere sissetulekud oleksid vähenenud võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga. Hageja on esile toonud, et lapse spordiharrastusele tehtavad kulutused on liiga suured ja lapse igapäevakulutused on toidu- ja tarbekaupade odavnemise tõttu vähenenud. Kohus on tsiviilasja nr 2-08-23177 lahendamisel kaalunud lapsele tehtavaid kulutusi. Samas ei tasu hageja lapsele tehtavatest kulutustest poolt osa vaid ainult 2175 krooni so elatise miinimumsumma, seega ei näe kohus vajadust tasutavat elatist vähendada ka selle väite alusel. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama paragrahvi lõike 6 järgi võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hageja ei ole esiletoonud mõjuvaid asjaolusid, miks peaks kohus vähendama elatist alla miinimummäära. 3 Mis puutub sellesse, et hageja teine laps jääb vähem kindlustatuks selle tõttu, et hageja maksab A ülalpidamiseks elatist 2 175 krooni, siis nimetatuga kohus ei nõustu ning nimetatud väide on tõendamata. Kohus arvestas 27.10.2008.a tsiviilasjas nr 2-08-23177 otsuse tegemisel hageja teise lapse olemasolu ja vajadusi. Hageja ei ole tõendanud oma varalise olukorra halvenemist. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tema varaline seisund või lapse vajadused oleksid muutunud võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga, so 27.10.2008.a, siis tuleb jätta nõue elatise vähendamiseks rahuldamata ja Harju Maakohtu 27.10.2008.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 208-23177 väljamõistetud elatise suurus muutmata. PKS § 71 kohaselt võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Hageja võlgnevus elatise tasumisel 02.07.2009 seisuga on 26 478 krooni. Kohus leiab, et hageja esiletoodud põhjendused võlgnevuse kujunemise suhtes ei ole tekkinud mõjuvatel asjaoludel. Võlgnevuse summast nähtub, et võlgnevus on tekkinud pikema aja vältel. Kostja väidete kohaselt tekkis võlgnevus aastal 1998 so ajal kui hagejalt oli välja mõistetud elatis summas 350 krooni. Samas sai hageja töösuhte lõppemisel hüvitist 42 608 krooni. Nimetatud summa arvel oleks hagejal olnuid võimalik võlgnevuse kustutada. Hageja seda ei teinud vaid esitas hoopis koheselt kohtule hagi elatise võlgnevuse kustutamiseks ja elatise vähendamiseks. Hageja selline käitumine näitab üheselt hageja vastumeelsust kostjale lapse ülalpidamiseks elatist tasuda ning seda, et hageja eelistab enda ja temaga kooselava lapse vajadusi. Seega tuleb ka võlgnevuse kustutamise nõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud, sealhulgas riigilõiv Eesti Vabariigi kasuks, tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus andis 29.06.2009 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 4 000 krooni.
lg 2 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.
lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Hagiavalduses sisaldus ka nõue vabastada hageja elatise võla 16 000 krooni tasumiselt. Nimetatud nõude osas on riigilõiv tasumata.
lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Arvestades hageja nõuete kogusummat tuleb hagejalt välja mõista riigilõiv kokku 7 500 krooni.
lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 4 Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.
lg 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
lg 7 järgi aegub kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest.
lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Krista Kirspuu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.