← Eesti

3-07-1982/19

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-1982 Haldusasi J.T kaebus Viimsi Vallavalitsuse 21.09.2007 korralduse nr 620 tühistamiseks Kaebuse esitaja – J.T, esindaja vandeadvokaat Juho-Enn Aule Vastustaja – Viimsi Vallavalitsus, esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Kolmas isik - N.I, esindaja Natalia Gogitidze. Menetlusosalised Asja läbivaatamise aeg 27.10.
  3. Resolutsioon
  4. Jätta kaebus rahuldamata.
  5. Jätta menetluskulud poolte kanda.
  6. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus teavitamise korras kaebajale, vastustajale ja kolmandale isikule. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 10.12.2008.a. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. J.T-le kuulub kinnistu aadressiga Xxxxxxxxx tee xx Viimsis. 30.06.2000.a. esitas J.T Tallinna Halduskohtule kaebuse taotlusega kohustada Viimsi Vallavalitsust välja andma haldusakt, millega kohustada N.I-d lammutama Xxxxxxxxx tee yy aiamajale tehtud juurdeehitus.
  8. Viimsi Vallavalitsuse ehitusjärelevalve peainspektor J.K tegi 06.09.2001.a. ettekirjutuse nr 41, millega kohustas Xxxxxxxxx tee yy hoone omanikku N.I-d ehitama 31.detsembriks 2002.a. hoone ümber vastavalt 28.08.2001.a. kinnitatud 1 muudatusprojektile, mis nägi muuhulgas ette vaidlusalusele juurdeehitusele tulemüüri väljaehitamise.
  9. Tallinna Halduskohtu 14.detsembri 2001.a. otsusega haldusasjas nr 3-62/2001 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28.mai 2002.a. otsusega haldusasjas nr 23/221/02 jäeti J.T kaebus Viimsi Vallavalitsuse kohustamiseks Xxxxxxxxxx xx ehitise omanikule juurdeehituse lammutamiseks ettekirjutuse tegemiseks rahuldamata.
  10. Kuna J.T nõudis Tallinna Halduskohtus Xxxxxxxxx tee yy hoone juurdeehituse lammutamist, peatas Viimsi Vallavalitsus 10.10.2002.a. kirjaga nr 10-7/1063 ettekirjutuse nr 41 täitmise tähtaja kulgemise kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni.
  11. Riigikohtu 26.11.2002.a. otsusega haldusasjas nr 3-3-1-64-02 tühistati Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused ja asi saadeti uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.
  12. Tallinna Halduskohtus menetluse jätkudes muutis kaebaja 04.11.2004.a. kohtuistungil oma juurdeehituse lammutamisele suunatud taotlust ja taotles edaspidi kohustada Viimsi Vallavalitsust välja andma haldusakt, millega kohustataks N.I-d ehitama ühe aasta jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest Xxxxxxxxx tee yy aiamajale tulemüür.
  13. Viimsi Vallavalitsus andis 09.11.2004.a. välja korralduse nr 730, millega määrati Viimsi Vallavalitsuse ehitusjärelevalve peainspektori J.K 06.09.2001.a. ettekirjutuse nr 41 täitmise tähtajaks 1 aasta arvates kohtulahendi jõustumisest haldusasjas nr 373/
  15. Kaebaja esitas 18.11.2004.a. avalduse oma kaebusest loobumiseks ja haldusasja menetluse lõpetamiseks põhjendusel, et 09.11.2004.a. Viimsi Vallavalitsuse korraldusega nr 730 määrati 06.09.2001.a. ettekirjutuse nr 41 täitmise tähtajaks 1 aasta arvates kohtulahendi jõustumisest haldusasjas nr 3-73/2004.a ning kaebaja avaldas, et sellega oli tema taotlus rahuldatud.
  16. Tallinna Halduskohus lõpetas 22.11.2004.a. haldusasja menetluse kaebaja poolt avaldusest loobumise tõttu.
  17. Vabariigi Valitsus võttis 27.oktoobril 2004.a. vastu määruse nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tulerohutusnõuded”, millega muudeti projekteerimisnormide EPN 10.1 mõningaid norme. Määrus jõustus 01.01.2005.a.
  18. Lähtudes sellest määrusest koostati N.I taotlusel 2005.a. Xxxxxxxxx tee yy asuva elamu muudatusprojekti uus variant, milles on ette nähtud nõutava tuleohutuse tagamiseks naaberkruntide Xxxxxxxxx tee yy ja xx hoonestuse vahel varemprojekteeritud tulemüüri asendamine tuletõkkekonstruktsiooniga. Muudatusprojekti uus variantlahendus kiideti heaks 22.08.2005.a. Harjumaa Päästeteenistuse poolt ning kinnitati Viimsi Vallavalitsuse ehitusameti poolt.
  19. 17.05.2006.a. tegi Viimsi Vallavalitsuse Ehitusameti juhataja J.K otsuse tunnistada kehtetuks tema poolt 06.09.2001.a. ettekirjutus nr 41 Xxxxxxxxxx tn yy hoone välisseina tulemüüriks ümberehituse nõude osas 2
  20. 12.01.2007.a. andis Viimsi Vallavalitsus välja korralduse nr 20, milles punktis 1.
  21. kohustas ehitusametit välja andma kasutusluba N.I-le üksikelamu kohta Metsakasti külas Xxxxxxxxx tee yy. 16.01.2007.a. väljastati Xxxxxxxxx tee yy üksikelamu kasutamiseks kasutusluba nr
  23. 21.09.2007 andis Viimsi Vallavalitsus välja korralduse nr 620 Viimsi Vallavalitsuse 09.11.2004.a. korralduse nr 730 “Viimsi Vallavalitsuse ehitusjärelevalve peainspektori 06.09.2001.a. ettekirjutuse nr 41 täitmise tähtaja määramine“ kehtetuks tunnistamine (edaspidi korraldus nr. 620). Nimetatud korralduse andmise aluseks oli asjaolu, et 06.09.2001.a. ettekirjutuse nr 41 Viimsi Vallas, Metsakasti külas, Xxxxxxxxx tee yy asuva hoone välisseina tulemüüriks ümberehitamise nõude osas on Ehitusameti juhataja-ehitusjärelevalve peainspektor oma 17.05.2006.a. otsusega tunnistanud kehtetuks, mistõttu on sellest hetkest muutunud ka sisutuks 09.11.2004.a. korraldus nr
  25. Kaebaja soovis 19.07.2006 esitatud kaebusega algatatud haldusasja nr 3-06-1431 raames saavutada vastustaja kohustamist 09.11.2004 korralduse nr 730 täitmiseks. Kohus lõpetas nimetatud kaebuse menetlemise 20.02.2008 seoses asjaoluga, et see oli esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ja kohus jättis kaebetähtaja ennistamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 26.06.2008 kohtumäärusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Riigikohus ei võtnud oma 3.09.2008 kohtumäärusega kaebaja määruskaebust selles asjas menetlusse kui ilmselt põhjendamatut.
  26. 11.10.2007 saabus Tallinna Halduskohtule J.T kaebus Viimsi Vallavalitsuse 21.09.2007 korralduse nr 620 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse menetlusse 24.11.2007 (tl. 8-9) ja viis läbi eelmenetluse. 23.09.2008 küsis kohus kohtunõudega (tl. 72-73) kaebaja seisukohta menetluse jätkamise vajalikkuse suhtes seoses haldusasjas nr. 3-06-1431 jõustunud kohtumäärustega ja nendes väljendatud seisukohtadega. Kuna kaebaja pidas oma 03.10.2008 vastuses (tl.74-75) vajalikuks kaebuse menetlemist jätkata, määras kohus asja lahendamiseks kohtuistungi (tl. 76), mis toimus Tallinna Halduskohtus 27.10.2008 (protokoll tl. 104-109). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  27. Kaebuse esitaja põhjenduste kohaselt on Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr. 620 õigusvastane ja kuulub tähistamisele alljärgnevatel põhjustel:
  28. Selle andmisel on jäetud arvestamata aastatepikkused kohtuvaidlused ja endale võetud kohustused. Alates 1996 aastast on kaebaja pöördunud korduvate avaldustega vallvalitsuse poole seoses N.I poolt 1995 aastal ilma ehitusloata aiamaja ümberehitamisega elamuks, mis kaebaja seadusega kaitstud huve.
  29. Viimsi Vallavalitsus pole suutnud teostada Xxxxxxxxx tee yy elamu ehitamise üle ehitusjärelevalvet ja on lasknud N.I-l vaatamata kaebaja teadetele ebaseaduslikust ehitustegevusest ehitise lõpuni ehitada ja rikkuda kaebaja omandiõigust.
  30. 4.11.2004 toimunud kohtuistungil loobus kaebaja juurdeehituse lammutamise nõudest ja taotles tulemüüri ehitamist. Vastustaja andis välja vastava akti ja seetõttu nõustusin ka asja menetluse lõpetamisega. Vastustaja haldusakti täitmist ei taganud. 3
  31. Vastustaja kinnitas 22.08.2005 Xxxxxxxxx tee yy muudatusprojekti, kuigi kehtis alles 21.09.2007 tühistatud Viimsi Vallavalitsuse korraldus nr. 730 ja tal puudus seetõttu alus projekti kooskõlastamiseks.
  32. Juhul, kui vallavalitsus oleks juhindunud üldistest haldusmenetluse põhimõtetest s.h. selgitamis- ja abistamiskohustusest, hoolsuskohustusest, arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise kohustusest ei oleks ta võtnud endale kohustusi korraldusega, nr. 730, mida ta ei kavatsenud täita ja tühistas võetud kohustused korraldusega
  34. Tulemüür tagaks kaebaja aiamajale tuleohutuse nii praegu kui ka hiljem kui ta hakkab oma aiamajale tegema ümber või juurdeehitusi. Tuletõkkekonstruktsioon nõuab aga kaebajalt suuremaid kulutusi ja paneb ette rohkem piiranguid tuleohutuse normide täitmisel, mis kujutab endast omandi vaba kasutamise piiramist. On ebaõiglane, et kaebaja, kes ei ole nende piirangute tekkimises süüdi peab võtma endale täiendavaid kohustusi.
  35. Petetud on kaebaja õiguspärast ootust, et kaebaja ja Viimsi Vallavalitsus täidavad omale võetud kohustusi.
  36. Vastustaja Viimsi Vallavalitsus palub jätta kaebus rahuldamata ja põhjendab oma taotlust järgnevalt:
  37. Viimsi Vallavalitsuse 09.11.2004.a. korraldus nr 730 määrab üksnes tähtaja ettekirjutuse nr 41 täitmiseks ning ehitusjärelevalve peainspektor J.K, tehes ettekirjutuse nr 41, tegi ettekirjutuse Xxxxxxxxx tee yy juurdeehituse vastavusse viimiseks 28.08.2001.a. kinnitatud muudatusprojektiga.
  38. N.I poolt Viimsi Vallavalitsusele kinnitamisele esitatud muudatusprojekt oli kooskõlastatud Harjumaa Päästeteenistuse poolt 05.06.2001.a. ning vastas tol ajal kehtinud tuleohutusnõuetele. 2001.a. nägid tuleohutusnõuded ette tulemüüri püstitamise. Viimsi Vallavalitsus kinnitas 2001.a. koostatud muudatusprojekti Xxxxxxxxx tee yy asuvale elamule 28.08.2001.a. 21.04.2004.a. andis Viimsi Vallavalitsus välja sama projekti alusel ehitamiseks ehitusloa nr
  40. Vabariigi Valitsus võttis 27.oktoobril 2004.a. vastu määruse nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tulerohutusnõuded”, millega muudeti projekteerimisnormide EPN 10.1 mõningaid norme. Määrus jõustus 01.01.2005.a.
  41. Lähtudes sellest määrusest koostati N.I taotlusel 2005.a. Xxxxxxxxx tee yy asuva elamu muudatusprojekti uus variant, milles on ette nähtud nõutava tuleohutuse tagamiseks naaberkruntide Xxxxxxxxx tee yy ja xx hoonestuse vahel varemprojekteeritud tulemüüri asendamine tuletõkkekonstruktsiooniga. Muudatusprojekti uus variantlahendus kiideti heaks 22.08.2005.a. Harjumaa Päästeteenistuse poolt ning kinnitati Viimsi Vallavalitsuse ehitusameti poolt. See otsus on praegu kehtiv.
  42. Muudatusprojekti uue variantlahenduse kinnitamisel tugines Viimsi Vallavalitsus ehitusseadusele ja seal ehitisele esitatavatele nõuetele. Viimsi Vallavalitsusel puudus muutunud õiguskeskkonnas alus keelduda N.I muudatusprojekti kooskõlastamiseks 2005.a., mis muutunud õiguskeskkonnas võimaldas tal loobuda tulemüüri ehitamise nõudest ja asendada see tänapäeva tingimustes võimaliku tuletõkkekonstruktsiooniga. Kohtumenetluses, milles kaebaja loobus kaebusest, ei lepitud kokku selles, et N.I-l puuduks õigus oma elamu ehitamisel tugineda uutele ehitusnormidele, mistõttu 4 kohtulahendit, mis keelanuks N.I-l tugineda ehitusprojekti muutmisel uutele tuleohutusnõuetele, ei ole.
  43. Eelpooltoodust tulenevalt korrastas Viimsi Vallavalitsus vaidlusega seotud õigusaktid. 17.05.2006.a. tegi Viimsi Vallavalitsuse Ehitusameti juhataja J.K otsuse tunnistada kehtetuks tema poolt 06.09.2001.a. ettekirjutus nr 41 Xxxxxxxxxx tn yy hoone välisseina tulemüüriks ümberehituse nõude osas, kuna Vabariigi Valitsuse 27.10.2004.a. määrusega nr 315 “Ehitisele ja sellele osale esitatavad tuleohutusnõuded” muudetud projekteerimisnormide EPN 10.1 normatiivide kohaselt ei ole Xxxxxxxxx tee yy ja Xxxxxxxxx tee xx asuva hoonestuse vahelise tuleohutuse nõuetekohaseks tagamiseks enam nõutav tulemüüri ehitamine, Xxxxxxxxx tee yy muudatusprojekti uus variantlahendus on 22.08.2005.a. heaks kiidetud Harjumaa Päästeteenistuse poolt ning kinnitatud Viimsi Vallavalitsuse ehitusameti poolt, mistõttu on ära langenud vajadus ettekirjutuses nr 41 ettenähtud välisseina ümberehitamine tulemüüriks. 21.09.2007 andis vastustaja välja korralduse nr 620 Viimsi Vallavalitsuse 09.11.2004.a. korralduse nr 730 “Viimsi Vallavalitsuse ehitusjärelevalve peainspektori 06.09.2001.a. ettekirjutuse nr 41 täitmise tähtaja määramine “kehtetuks tunnistamine. Nimetatud korralduse andmise aluseks oli asjaolu, et 06.09.2001.a. ettekirjutuse nr 41 Viimsi Vallas, Metsakasti külas, Xxxxxxxxx tee yy asuva hoone välisseina tulemüüriks ümberehitamise nõude osas on Ehitusameti juhataja-ehitusjärelevalve peainspektor oma 17.05.2006.a. otsusega tunnistanud kehtetuks, mistõttu on sellest hetkest muutunud ka sisutuks 09.11.2004.a. korraldus nr
  45. Viimsi Vallavalitsus leiab, et J.T tänased õigused ei ole 09.11.2004.a. korralduse nr 730 kehtetuks tunnistamisega riivatud, kuna ettekirjutus nr 41, mille täitmise tähtaeg oli selle korraldusega määratletud, on tühistatud juba 17.05.2006.a. ning korraldus nr 730 on sisutühi. Ehitusameti juhataja 17.05.2006.a. otsust ettekirjutuse nr 41 tühistamise kohta tulemüüri puudutavas osas J.T vaidlustanud pole, mis oleks tinginud ettekirjutust tühistava otsuse tühistamise.
  46. Ainuüksi asjaolu, et J.T kaebusest loobumise avalduse esitamise aluseks oli korralduse nr 730 vastuvõtmine, ei tähenda, et tänases situatsioonis oleks korralduse nr 730 kehtetuks tunnistamine J.T huve ja õigusi selliselt riivav, et annab aluse nõuda 21.09.2007.a. antud korralduse 620 tühistamist.
  47. 12.01.2007.a. andis Viimsi Vallavalitsus välja korralduse nr 20, milles punktis 1.
  48. kohustas ehitusametit välja andma kasutusluba N.I-le üksikelamu kohta Metsakasti külas Xxxxxxxxx tee yy. 16.jaanuaril 2007.a. väljastati Xxxxxxxxx tee yy üksikelamu kasutamiseks kasutusluba nr
  50. Viimsi Vallavalitsus on vaidlustatud korralduse väljaandmisel võtnud arvesse kogu eelnevat ja käesolevas vastuses kajastatud sündmusi, toimunud kohtuvaidlusi, sh Riigikohtulahendis antud juhiseid, muudatusi seadusandluses. Kaebaja väide, et Viimsi Vallavalitsus ei ole kõike eelnevat arvestanud, on ebaõige.
  51. Viimsi Vallavalitsuse korraldus on piisavalt motiveeritud, otsustus on tehtud kaalutletult, otsuse tegemisega ei ole rikutud ei haldusakti adressaadi N.I ega kaebaja õigusi. 5
  52. Vastustaja taotleb kohtult mõista vastustaja kasuks kaebajalt välja kohtukulud summas 10620.- krooni.
  53. Kolmas isik N.I palub jätta kaebuse rahuldamata ja põhjenda oma taotlust järgnevalt:
  54. Viimsi Vallavalitsuse 21.09.2007 korraldus nr. 620 on seaduslik, kuna selle andmise aluseks on asjaolu, et 06.09.2001 ettekirjutus nr. 41 on 17.05.2006 kehtetuks tunnistatud ja sellest hetkest alates on sisuliselt kehtetuks muutunud ka 09.11.2004 korraldus nr.
  56. Ehitusameti juhataja 17.05.2006 otsust ettekirjutuse nr, 41 tühistamise kohta tulemüüri puudutavas osas kaebaja vaidlustanud ei ole.
  57. Vastustaja tegi otsuse võimaldada kolmandal isikul tulemüüri asemel ehitada tuletõkkekonstruktsioon nõusoleku andmisega Xxxxxxxxx tee yy muudatusprojekti variantlahendusel 22.08.2005 ja see nõusolek on kehtiv.
  58. Viimsi Vallavalitsuse 21.09.2007 korraldus nr. 620 ei riiva J.T huve ja õigusi.
  59. 12.01.2007.a. andis Viimsi Vallavalitsus välja korralduse nr 20, milles punktis 1.
  60. kohustas ehitusametit välja andma kasutusluba N.I-le üksikelamu kohta Metsakasti külas Xxxxxxxxx tee yy. 16.01.2007.a. väljastati Xxxxxxxxx tee yy üksikelamu kasutamiseks kasutusluba nr
  62. Kolmas isik nõustub vastustaja seletuses toodud seisukohtadega. KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED
  63. Käesoleva kaebuse lahendamiseks analüüsib kohus kõigepealt Viimsi Vallavalitsuse ehitusjärelevalve peainspektor J.K 06.09.2001.a. ettekirjutuse nr 41 (edaspidi ettekirjutus nr. 41), millega vastustaja kohustas Xxxxxxxxx tee yy hoone omanikku N.I-d ehitama 31.detsembriks 2002.a. hoone ümber vastavalt 28.08.2001.a. kinnitatud muudatusprojektile, mis nägi muuhulgas ette vaidlusalusele juurdeehitusele tulemüüri väljaehitamise, ja Viimsi Vallavalitsuse 09.11.2004.a. korralduse nr 730 (edaspidi korraldus nr 730), mis määrab üksnes tähtaja ettekirjutuse nr. 41 täitmiseks, vahekordasid ning annab seejärel hinnangu kaebuse põhjendatusele.
  64. Tallinna Ringkonnakohus oma 26.06.2008 kohtumääruses haldusasjas nr. 3-06-1431, mis on tänaseks jõustunud, punktis 10 muuhulgas leidnud , et „…et kohustus ehitada välja tulemüür, tekkis kolmandal isikul ettekirjutusega nr
  65. Korraldusega nr 730 kohustuse sisu ei muudetud, vaid pikendati selle täitmise tähtaega. Seega muudeti ettekirjutust nr 41 üksnes tähtaja osas. Ringkonnakohus leiab, et ettekirjutuse nr 41 kehtetuks tunnistamisega lõppes kolmandale isikule pandud tulemüüri ehitamise kohustus. Korraldus nr 730, millega üksnes muudeti ettekirjutust nr 41 kohustuse täitmise tähtaja osas, ei oma pärast ettekirjutuse nr 41 kehtetuks tunnistamist iseseisvalt regulatiivsust...“.
  66. Eelmises punktis mainitud kohtumääruse punktis 11 leiab Tallinna Ringkonnakohus, et „…seisukohavõttudega on vastustaja korduvalt kaebajat informeerinud sisuliselt sellest, et ettekirjutuse nr 41 ning korralduse nr 730 täitmist ei nõuta. Vastustaja on seeläbi keeldunud nii ettekirjutuse kui ka korralduse täitmisest ning kaebaja oleks pidanud keelduvast seisukohast teadasaamisest 30-päeva jooksul pöörduma kohustamiskaebusega kohtusse. 6 Ringkonnakohus rõhutab veelkord, et kaebajal ei säili õigus nõuda haldusakti täitmist piiramatult. Kui haldusorgan on keeldunud haldusakti täitmisest, tuleb enda õiguste kaitseks pöörduda 30-päeva jooksul kohtusse.“.
  67. Tallinna Halduskohus lõpetas oma määrusega 20.02.2008 haldusasja nr. 3-06-1431 menetluse seoses kaebetähtaja ennistamata jätmisega. Ka see kohtumäärus on jõustunud. Nimetatud haldusasjas taotles kaebaja Viimsi Vallavalitsuse kohustamist korralduse nr. 730 täitmiseks.
  68. Kohus leiab, et vaidlust ei ole käesoleval juhul asjaolu üle, et vastustaja on tunnistanud kehtetuks korralduse nr. 730 sisuliseks aluseks oleva ettekirjutuse nr. 41 ja kaebaja ei ole seda haldusakti tähtaegselt vaidlustanud. Lähtudes nende kahe akti omavahelisest suhtest on korraldus nr. 730 muutunud alates ettekirjutuse nr. 41 kehtetuks tunnistamisest sisutühjaks.
  69. Vastavalt HMS § 61 lg kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesoleval juhul asub kohus seisukohale, et sisuliselt oli vaidlustatud korralduse nr. 620 vastuvõtmise ajaks korraldus nr. 730 oma kehtivuse kaotanud seoses tema sisulise kehtivusaja lõppemisega ja ettekirjutuse nr. 41, mille täitmise tähtaja korraldus nr. 730 määras, kehtetuks tunnistamisega. Sisuliselt samale järeldusele jõudis ka Tallinna Ringkonnakohus nagu kohus on näidanud käesoleva otsuse punktis
  71. Vastavalt HMS § 64 lg 2 otsustab haldusakti andja haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Nähtuvalt vastustaja kohtule antud seisukohast (tl. 20) ja korralduse nr. 620 tekstist, võeti korraldus nr. 620 vastu, et korrastada kohtuvaidlustega seotud õigusaktid, sest Xxxxxxxxx tee yy asuva hoone välisseina tulemüüriks ümberehitamise nõude osas oli Ehitusameti juhataja-ehitusjärelevalve peainspektor oma 17.05.2006.a. otsusega tunnistanud kehtetuks ettekirjutuse nr. 41, mistõttu muutus sellest hetkest sisutühjaks ka korraldus nr
  72. Kohtuistungil tunnistas vastustaja esindaja, et ilmselt unustati ettekirjutuse nr. 41 kehtetuks tunnistamisel korraldus nr. 730 kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et puuduvad HMS § 64 lg 2 viidatud asjaolud, mis keelaks korraldust nr. 730 kehtetuks tunnistada. Samuti pole kaebaja ise viidanud selliste asjaolude olemasolule ja seetõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks.
  73. Kohus leiab, et kaebaja esitatud argumendid tulemüüri püstitamise ja haldusakti püsimajäämise suhtes ei ole veenvad ega ka osaliselt asjakohased. Vastustaja on nii ettekirjutuse nr. 41 kui ka korralduse nr. 730 kehtetuks tunnistamisel lähtunud seaduslikest alustest ja tema tahtest sõltumatult välja kujunenud olukorrast. Kaebaja, keda kohtuasjas nr. 373/2004 esindas sama esindaja, kes käesolevas kohtuasjas, muutis varasemas menetluses oma nõuet ja nõustus ise kohtuasja nr. 3-73/2004 menetluse lõpetamisega HKMS § 24 lg.1 p. 2 alusel. Nimetatud alusel asja lõpetamisega nõustumisel võttis kaebaja endale riski, et võib ilmuda seaduslik alus, mis muudab vastava haldusakti täitmise võimatuks. Kaebaja ei taotlenud kohtuasja nr. 3-73/2004 lõpetamisel ka kompromissi sõlmimist, milles oleks kindlaks määratud kolmanda isiku kohustus püstitada tulemüür. Selline kompromiss oleks andnud vastustajale aluse keelduda kolmanda isiku igati seaduslikust taotlusest uue ehitusprojekti kinnitamiseks. Vastustaja on korrektselt leidnud, et tal puudus õiguslik alus selle realiseerimise keelamiseks. 7
  74. Käesoleva kohtuvaidluse kontekstis on asjassepuutumatud kaebaja väited tema omandiõiguste seadusvastasest kitsendamisest. Nende õiguste kitsendamisega seotud asjaolud võivad olla üheks aluseks tulevikus võimaliku kahjunõude esitamiseks, kuid ei oma tähtsust käesoleva vaidluse lahendamisel. Kohus on oma 20.02.2008 kohtumääruse punktis 19 ja 23.09.2008 kohtunõudes juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et ta võib oma väidetavalt ebaseaduslikult piiratud omandiõiguste kaitseks kaaluda võimaliku tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamist riigivastutuse seaduse alusel.
  75. Kõigest eelpooltoodust ja HKMS 26 lg 1 p 6 lähtudes jätab kohus kaebuse rahuldamata.
  76. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 sätestatule kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas jättis kohus kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kannab vastavalt seadusele kaebaja. Vastustaja esindaja esitas kohtule tähtaegselt vormikohase taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 10620 krooni (tl. 98,101). Kaebaja vaidles kohtukulude väljamõistmisele kohtuistungil vastu, leides, et vastustaja oleks pidanud oma juristiga toime tulema. Kohus on seisukohal, et käesolev asi ei olnud ei faktiliselt ega õiguslikult nii keerukas ega mahukas, et vastustaja poleks oma tavategevuse ja –kompetentsi raames saanud toime tulla oma seisukohtade koostamise ja kohtule esitamisega. Seetõttu jätab kohus HKMS § 92 lg 10 alusel ja tuginedes väljakujunenud kohtupraktikale kohtukulud vastustaja kasuks kaebajalt välja mõistmata ning menetluskulud jäävad menetlusosaliste kanda. Kolmas isik menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud.
  77. Otsuse peale on menetlusosalistel õigus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Daimar Liiv Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.