← Eesti

2-09-16636/6

Obsah (5)§ 396§ 76§ 82§ 100§ 101

Tsiviilasi nr 2-09-16636 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20. november 2009, Tartu kohtumaja Tsiviilasja numb

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et AS Krediidikassa ja Viktor Ainsar sõlmisid 17.11.2007 laenulepingu, mille alusel anti kostjale laenu 3000 krooni ja et kostja jättis täitmata lepingust tuleneva kohustuse tagastada laenusumma kokkulepitud tähtajaks.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb seega mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2550 krooni.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on vähendanud viivisenõude põhinõudeni (5954,25 kroonilt 2549 kroonini, viivisemääraks 0,215%). Kohus leiab, et kostjalt on põhjendatud välja mõista hageja kasuks viivis 2549 krooni.

  1. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS
  2. Hageja taotleb hagis kostjalt menetluskuludena riigilõivu 1000 krooni ja lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 2500 krooni väljamõistmist.
  3. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades 2

(3)nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 1500 krooni. 10. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni ja õigusabi kulu 1500 krooni, kokku 2500 krooni. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.