2-09-27513/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Kentm Akohtumaja Maie Seppo 02.11.2009.a, Kentm Atn 13, Tallinn 2-09-27513 I R hagi M R vastu elatise nõudes Hageja: I R Isikukood: XXX XXX hageja esindaja A Nielson Kostja: M R Isikukood XXX XXX Kohtuistungi toimumise aeg 21.10.2009.a. Kohtuistungil osalejad hageja I R hageja esindaja A Nielson kostja M R Resolutsioon Hagi rahuldada. Mõista välja M R lt alaealise tütre AR (isikukood XXX) ülalpidamiseks 2500 krooni kuus I R kasuks alates 11.06.2009.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või õppimise korral põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni kooli lõpetamiseni . Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse TallI Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 11.06.2009.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista poolte 15.08.2004.a. sündinud ühise tütre AR ülalpidamiseks 2500 krooni kuus . Hageja kulutab tütre ülalpidamiseks keskmiselt 5425 krooni kuus, millest eluasemekulud on 1500 krooni, kulutused söögile 1300 krooni, lasteaed 1000 krooni, huviring 350 krooni, hügieenitarbed 100 krooni, juuksur 75 krooni, rohud ja vitamiinid 150 krooni, raamatud 100 krooni, sünnipäevad, vaba aeg 100 krooni, sporditarbed 200 krooni, mänguasjad 150 krooni, jalanõud 200 krooni ja riided 200 krooni. Kostja on ülalpidamiskohustust täitnud, kuid mitte piisavas ulatuses. Kostja tasus kuni 2009.a. maikuuni igakuiselt 2000 krooni, mis oli poolte vahel kokkulepitud, kuid juunis 2009 teatas kostja, et hakkab edaspidi elatist tasuma vähem seoses uue lapse sünniga. Hageja on arvamusel, et 1000 krooni kuus ei ole lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks piisav. Hageja töötasust üksi ei piisa lapse tavapäraste vajaduste rahuldamiseks. Hageja töötasu on 15 000.00 krooni. Kostja vastuväited Kirjalikes vastuväidetes väidab kostja, et teab, millised on tema kohustused oma lapse AR ees, teab, et ta pole neid alati suutnud täita, kuid ta on andnud oma maksimumi võimaluste piires. Kostjal on vähendatud palka 20 % märtsikuus ja augustis veel 10 %. Kostjal on varsti sündimas veel üks laps, mistõttu hageja poolt nõutav elatis on ülemäära suur.Viimastel kuudel on kostjal endal olnud rahalised raskused ja ta jäi üüri võlgu. Kostja töötasu on 17 000.- krooni. Kostja leiab, et kohtusse pöördumine oli asjatu, kuna pooled on korduvalt suutnud kokkuleppel lapsesse puutuva suutnud lahendada. Kohtuotsuse põhjendused PkS § 60 lg1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 4350,- krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni kuus. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda lapse igapäevastest põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad rahalised vahendid. Samuti tuleb lähtuda ka kummagi vanema varalisest seisundist. Hageja on esitanud lapse vajaduste loetelu ja kostja ei esitanud vastuväiteid ühes põhjendustega, miks ta niisuguste kulutuste vajadusega ei nõustu. Kostja vaidleb küll vastu bensiinitšekkide esitamisele, kuid hageja ei ole bensiini hinda lapse vajaduste loetelus arvestanud. Seega, kostja tunnistab lapsele tehtavaid kulutusi hageja poolt nimetatud suuruses. Kohtuistungi toimumise ajaks on kostjal teine laps sündinud, kuid kostja ei ole imiku kulutuste loetelu esitanud ega tõendanud lapsele tehtavaid kulutusi. Kohus eeldab, et väikelapse vajadused ei ole nii suured kui lasteaialapse vajadused ja leiab, et vaatamata kostja töötasu vähenemisele on võimalik elatist nõutavas suuruses maksta. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et hagejal tuleb saadud elatiselt tasuda tulumaks 21 %, seega jääb hagejale lapse ülalpidamiseks väiksem summa. Samas ei saa kohus elatist välja mõista 21 % suuremas summas, kuna kostja töötasu on majandussurutise ajal korduvalt vähendatud ja kostjal on kaks ülalpeetavat. Elatis, suuruses 2500,- krooni kuus, mõistab kohus välja alates elatishagi kohtusse esitamisest , s.o. alates 11.06.2009.a. Kostja puhul on tegemist töövõimelise isikuga. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, leidma parema töö ja vajadusel müüma temale kuuluva vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kui teise lapse vajaduste kasvades osutub teine laps varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps, on kostjal õigus pöörduda kohtusse elatise vähendamise nõudes. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. TsMS § 164 sätete kohaselt hagilises abieluasjades kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 2 Maie Seppo kohtunik 3