Obsah (6)

§ 76§ 1027§ 1028§ 113§ 82§ 94

2-08-12185 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2009. a Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-12185 H

) § 3 p 3 järgi võib võlasuhe tekkida alusetust rikastumisest.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 1027

kohaselt peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

§ 1028

järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul ei ole kohustust olemas, seega võib üleandja, antud juhul L.Neumann, saadu M.Ruubenilt tagasi nõuda. 4 Riigikohus on otsuses nr. 3-2-1-54-08 asunud järgmisele seisukohale: „Kuigi alusetu rikastumise sätetes ei nähta ette viivise maksmise kohustust, ei tähenda see, et alusetu rikastumise korral ei tuleks kohaldada

§ 113

. Kuna alusetu rikastumise sätted ei kehtesta aega, millest alates muutub alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks (s.o mis ajast tuleb täita alusetust rikastumisest tulenev kohustus), siis tuleb kohaldada

§ 82

lg 7 kolmandat lauset, mille kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja (

§ 82lg 3) möödumist.“ Käesoleval juhul on nõuab hageja viivist alates juulist 2007.

a (tl 64-65). Kostja leiab, et kuna ei olnud tegemist laenulepinguga vaid suulise kinkelepinguga, siis ei ole põhjendatud nõuda viivist.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja on kohtule esitanud viivise arvestuse (tl 64), mis vastab seaduses sätestatud intressimäärale. Seega on põhjendatud nõuda kostjalt viivist summas 1 898,19 krooni. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. MENETLUSKULUD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Maarja Ruuben. Kohtunik 5