KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2009.a., Tallinnas Tsiviilasja number 2-09-27026 Kohtuasi Tallinna linna avaldus DA eestkoste seadmiseks eestkostja määramiseks Avaldaja – Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsue kaudu, esindaja P Toomsalu Menetlusosalised ja nende esindajad Asjast puudutatud isik DA(laps, ik xxx, elukoht xxx); Asjast puudutatud isik NA (alaealise ema ik xxx, elukoht xxx); Asjast puudutatud isik JA(isik keda taotletakse määrata eestkostjaks, ik xxx, elukoht xxx); Alaealiste esindaja - vandeadvokaadi vanemabi Helen-Lumelille Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn, tel 669 1840) Resolutsioon
- Rahuldada Tallinna seadmiseks. linna avaldus alaealisele DA (ik xxx, elukoht xxx) eestkoste
- Määrata DA eestkostjaks JA (i k xxx elukoht xxx), kellest saab käesoleva kohtumääruse jõustumisel alaealise seaduslik esindaja.
- Kohustada JA hoolitsema DA eestkostetava alaealise huvidest. ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses
- Määrata, et DA on õigus teha tehinguid kuni 100.- (ühesaja) krooni väärtuses kuus ilma eestkostja nõusolekuta.
- Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtumääruse kehtivus, edasikaebamise kord ja jõustumine. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale, s.o. JAle. . Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui 1 määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Eestkostja määramise kohtumäärusele on avaldajal ja asjast puudutatud isikul õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400.- krooni. Menetluse käik
- 09.06.2009.a. esitas Tallinna linn kohtusse avalduse, milles palutakse seada alaealisele DA eestkoste ja määrata tema eestkostjaks tema õde JA.
- Avaldust põhjendab eestkosteasutus sellega, et DA on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, sest tema emalt NA on ära võetud lapsed Harju Maakohtu 06.11.2006.a. kohtuotsusega (ts.asi 2-05-19250), isa kohta on andmed lapse sünniakti kantud ema ütluste alusel. Kohtuistungil jäi avaldaja avalduses toodu juurde.
- Asjast puudutatud isik JA toetas esitatud avaldust ja palus määrata end oma alaealise venna eestkostjaks. Ta on andud selle kohta ka kirjaliku nõusoleku.
- Asjast puudutatud isik DA teatas kohtule, et ta soovib samuti, et tema eestkostjaks määratakse tema õde JA.
- Asjast puudutatud isik NA kohtusse ärakuulamisele ei ilmunud.
- Kohtu poolt asjast puudutatud isikule DA määratud esindaja advokaat Helen Tomberg oli seisukohal, et avalduse rahuldamine on põhjendatud, lapse huvides ning vajalik asjaajamiseks ja lapse huvide kaitseks. Alaealise esindaja oli seisukohal, et kuivõrd vastavalt PkS § 92 lõikele 2 seatakse eestkoste lapse üle kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud ning PkS § 92 lg 3 lubab eestkostet seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, tuleb DA seada eestkoste just seetõttu, et ta on jäänud ilma igapäevasest vanemlikust hoolitsusest. D ja JA on elanud viimased 5 aastat Xxx. Kuigi DA käitumine on olnud problemaatiline, on õde, kes käesolevaks ajaks on saanud täiskasvanuks, avaldanud soovi oma venna eest hoolitseda, õe ja venna läbisaamine on hea ja alaealisele eestkoste seadmine on vajalik. Advokaat Helen Tomberg oli seisukohal, et põhjendatud on ka määrata alaealise eestkostjaks JA, kes vastutustundlikult oma venna eest hoolitseb. Advokaat tegi ettepaneku märkida juhindudes TsMS § 557 lg 1 p.-st 4 kohtumääruses ära, et Martin Aru võib eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni. Kohtumääruse põhjendused
- Kohus, ära kuulanud kohtuistungil avaldaja esindaja seletuse, asjast puudutatud isikute ütlused, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2 Avalduse rahuldamise materiaalõiguslikeks alusteks on Perekonnaseaduse § 92 lg 2, mis sätestab eestkoste sisu, § 93 lg 1, mis sätestab, et eestkoste seadmise otsustab kohus kas eestkosteasutuse või isiku avalduse alusel kelle üle eestkoste seatakse ja § 95, mis sätestavad eestkostja isikule esitatavad nõuded. 8.. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil leidis tõendamist, et alaealisele DA eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ja tema isiklike ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Alaealise ema NA poja eest ei hoolitse ja teda ei kasvata, DA isa kohta sünniaktis andmed puuduvad. Seega on alaealine vanemliku hoolitsuseta jäänud laps kellele eestkoste seadmine on PkS § 92 lg 3 kohaselt põhjendatud. 9.. Kohus on seisukohal, et kuna JA on DA lähedane inimene, kes tema eest vastutustundlikult hoolitseb ja nende omavahelised suhted on usaldusväärsed ning kohtuistungil kinnitas JA, et ta soovib, et teda määrataks alaealise venna eestkostjaks ka kohtumäärusega, mille kohta on ta esitanud ka kirjaliku avalduse, on põhjendatud JA määramine DA eestkostjaks. Arvestades JA isikuomadusi ja tema soovi saada alaealise eestkostjaks, leiab kohus, et ta on sobilik täitma eestkostja ülesandeid, s.o. seadusliku esindajana hoolitsema alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Seega vastab eestkostja PkS § 95 sätestatud eestkostja nõuetele.
- Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 557 lg 2 p 3 sätestatust, tuleb kohtumääruses ära märkida ka eestkostja ülesanded ning sama paragrahvi ja lõike p 4 alusel ka tehingud mida alaealine võib ilma eestkostja nõusolekuta teha juhul kui kohus seda lubab. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaoluga, et rahaline olukord on vennal ja õel Al väga raske, saab eestkostetaval lubada kohtu arvates teha tehingud ilma eestkostja nõusolekuta kuni 100.- krooni väärtuses kuus. Kohtunik: 3