) §-dest 115, 127, 128 ja 365 lähtuvalt välja mõista 107 782.65 krooni. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja liisinguandja õigustes ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles. Kostja väidab, et lepingu ülesütlemiseks ei olnud mingit põhjust. Auto oli selle omanik toonud kostja laoplatsile komisjonimüüki 21.07.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 06.08.2007 sõlmisid Indrek Jõesaar ja Hansa Liising Eesti AS järelmaksuga müügilepingu nr 0172565L sõiduauto BMW 530 3,0 omandamiseks, millega Hansa Liising Eesti AS omandas Garitex OÜ-lt auto ja andis selle hageja kasutusse, hageja kohustus aga maksma liisingumakseid (tl 5-8). Tartu Maakohtu 12.05.2008 määrusega kriminaalasjas nr 1-08-6320 arestiti sõiduauto BMW 530 välisriigile väljaandmise tagamiseks (tl 17-19). Nimetatud määrusest nähtub, et sõiduauto oli ARK-s arvele võetud võltsitud Saksamaa Liitvabariigi sõiduki registreerimistunnistuse alusel ning et nimetatud sõiduk varastati selle omanikult 22.03.2007. Kuivõrd sõiduki omandamine ei olnud enam võimalik, taganes hageja kirjaliku avaldusega järelmaksuga müügilepingust nr 0172565L ning keeldus krediidi tagasimaksetest alates 02.06.2008 (tl 2021). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on vastutav varastatud sõiduauto müümisega hagejale tekitatud kahju eest. Hageja nõuab kahju hüvitamist, mis väljendub hageja poolt ajavahemikus 06.08.2007-15.05.2008 liisinguandjale tehtud maksetes kokku summas 107 782 krooni 65 senti (tl 23-25).
lg 1 kohaselt liisinguvõtja võib esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus nõuda eseme omandi üleandmist. Tulenevalt
lg-st 4 peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et antud juhul seisneb kostja lepingurikkumine selles, et kostja ei olnud õigustatud omandit üle andma, kuivõrd sõiduauto oli varastatud. Sellest tulenevalt ei tekkinud liisinguandjal omandiõigust ning seega on kostja müüjana rikkunud liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut.
lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Antud juhul ei teinud Garitex OÜ omandi üleminekut ostjale võimalikuks. Kui Garitex OÜ ei oleks müünud liisinguandjale varastatud sõidukit, ei oleks tekkinud olukorda, kus liisinguandjal ja seejärel ka ostjal ei saaks tekkida omandiõigust. Varastatud sõiduauto müümisega, mille tõttu muutus võimatuks tulevikus omandada lepingu objektiks olev auto BMW 530 3,0, on kostja tekitanud hagejale varalist kahju.
lg 3 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Indrek Jõesaar on ajavahemikus 06.08.2007-15.05.2008 teinud liisinguandjale makseid kokku summas 107 782 krooni 65 senti eesmärgiga tulevikus omandada lepingu objektiks olev sõiduauto (tl 23-25). Hageja poolt tasutud liisingumaksed on käsitatavad hüvitamisele kuuluva otsese varalise kahjuna
Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 107 782 krooni 65 senti kahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 alusel ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.