lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hagiavaldus on kohtule esitatud 16.06.2009, hagiavalduse kohaselt sündis pooltel poeg M XXX. Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2/4/50-4308/97 lahutati poolte abielu ning mõisteti välja elatisraha alaealise lapse ülalpidamiseks 1400 krooni. Laps elab koos hagejaga ja õpib Gümnaasiumis. Hageja leiab, et määratud 1400 krooni suurune elatisraha on tänaseks väga väike ning ei kata lapse igapäevavajadusi ning palub elatisraha suurendada kehtiva miinimumsummani 2175 krooni ja välja mõista suurendatud elatisraha alates kohtulahendi tegemisest. Kostja vastuväited. Kostja on tasunud igakuiselt 1400 krooni, esitatud haginõuet ei tunnista. MT õppis Gümnaasiumis ajavahemikul 01.09.1999 kuni 19.06.2008 ehk kuni üheksanda klassini. 19.06.2008 lõpetas ta üheksanda klassi, 10.12.2008 oli ta Gümnaasiumi õhtuse osakonna nimekirjas, kuid õppima ei läinud, 12.01.2009 on ta koolist välja heidetud. Kostja on töötu ja igasugune sissetulek puudub. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Asjas on tõendatud, et pooltel on ühine poeg MT, kes on sündinud XXX aastal, laps elab ema elukohas. PKS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et laps on ema ülalpidamisel. Elatise väljamõistmise eelduseks on PKS § 61 lg 1 järgi vanema poolt lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine, sh ebapiisav täitmine. Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2/4/50-4308/97 lahutati poolte abielu ning mõisteti välja elatisraha alaealise lapse ülalpidamiseks 1400 krooni, millist summat on kostja igakuiselt tasunud. Kohus kohaldab käesolevas vaidluses PKS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest. Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PKS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid ja kohustusi, sealhulgas ka kostja kohustust tasuda tagasi õppelaenu 30 000 krooni, vaid lapse vajadusi ja huve. 20.10.2009 toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et seni on ta faktiliselt elatisraha tasunud 1400 krooni,
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Vastavalt PKS § - le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud, PKS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lisaks lapse vajaduste kindlaks tegemisele on elatise suurusel oluline arvestada vanemate varanduslikku olukorda tervikuna, kas hagetav elatisraha suurus vastab sellele kriteeriumile. Käesoleval juhul on hagetav elatisraha suurus seadusega kehtestatud miinimumsumma, kohtu hinnata on, kas esineb aluseid, määrata sellest väiksem summa. Elatise suuruse kindlaks tegemisel ei piisa ainuüksi hageja poolt kulutuste esile toomisest, vaid ka kostja varaline olukord tervikuna peab võimaldama eeltoodud ulatuses lapse ülalpidamiseks kulutusi teha. Hinnates menetlusosaliste varanduslikku olukorda tervikuna, tuleb kohtu arvates arvestada, et hageja on töövõimetu 80%, kostja aga töövõimeeas ja töövõimeline. Töötuks olija staatus ei ole samastatav töövõimetusega, vaid ajutine seisund. Menetlusosalistel puuduvad ka teised isikud, keda nad on seaduse alusel kohustatud ülal pidama. Hageja väitel saab ta igakuist toetust 3065 krooni, sest on töövõimetu 80%., samuti on tal sissetulek kostja poolt tasutud elatis 1400 krooni. Kostja on kohtuistungil selgitanud, et on töötu ja selle asjaolu kinnitamiseks esitanud Eesti Töötukassa töötuna arvelevõtmise otsuse 28.09.2009. Kohtu hinnangul kuulub elatis suurendamisele, sest vastavalt perekonnaseadusele ei saa igakuine elatisraha lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja, kelle juures alaealine elab, ei ole majanduslikult kindlustatud sellisel määral, mis võimaldaks kõrvale kalduda poolte võrdsuse põhimõttest lapse ülalpidamiskohustuse kandmisel. Gümnaasiumi tõend 15.07.2009 nr 2.1-6/54, et MT ole kooli nimekirjas, ei ole asjakohane tõend käesoleva vaidluse lahendamisel. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud fakt aga tähtsust omada elatise määramisel, sest poolte ühine poeg on sündinud 31.10.1992, seega on tänase päeva seisuga alaealine. Seotus kooliga omab tähtsust juhul, kui laps on saanud täisealiseks ja jätkab õpinguid. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et kostjal on uus perekond, kus on alaealine laps ning kostja poliitilised vaated, vms, asjaolu, mis ei võimalda kunstnikuna tööd leida. Riigikohus on lahendis 3-2-1 66-2008 märkinud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Antud vaidluses on ilmselge, et laps on olulise aja ema elukohas ja tema ülal pidada. Elatisraha määratlemisel arvestab kohus kõike eeltoodut ning peab kohaselt summaks hagetavat miinimumelatist 2175 krooni. Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud selliseid asjaolusid, mida saaks hinnata mõjuva põhjusena elatise määramiseks alla seadusega kehtestatud piirmäära ehk alla 2175 krooni. Arvestada tuleb ka, et elatis on deklareeritav tuluna tulumaksuseaduse kohaselt, seega tuleb hagejal tulu deklareerimisel arvestada, et kogu väljamõistetav summa ei jää alaealise lapse ülalpidamiskulude katteks. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Nii hagejal kui kostjal on õigus asjaolude muutmise korral taotleda väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Elatis mõistetakse välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest (PKS § 70). Hageja on hagi esitanud 18.06.2009.a., kuid kohtuistungil avaldanud soovi elatise suurust muuta alates kohtulahendi tegemisest. Vastavalt
lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi.
loetleb tõendid, lg 1 kohaselt on tõendiks muuhulgas tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Menetluskulude jaotus ja hagi hind.
lg 2 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30-ne päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt seadusest tulneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa. Vastavalt riigilõivuseaduse § -le 22 lg 1 p 2 ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagilt.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda, hagi rahuldamise korral kannab kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus asub seisukohale, et asja menetluskulud elatise nõudes tuleb jätta kostja kanda. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.