2-08-29242/42

2-08-29242 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2009.a. Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-29242 Hagi ese Üürilepingu sõlmimise nõue, kulutuste summas 9 600 krooni hüvitamise nõue Tsiviilasja hind 9 600 krooni Tsiviilasi Jüri Horunži ja Maie Meriste hagi August Helekivi ja Hulda Helekivi vastu üürilepingu sõlmimise ja kulutuste hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg • • • • • Hageja 1: Jüri Horunži Hageja 2: Maie Meriste Kostja 1: August Helekivi Kostja 2: Hulda Helekivi Kostjate esindaja: vandeadvokaat Margo Normann (AB Normann ja Partnerid, asukoht Lossi 37, Viljandi 71004). 09.09.2009 RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Jüri Horunži ja Maie Meriste kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 08.07.
2. a esitasid Jüri Horunži ja Maie Meriste Tartu Maakohtule hagi August Helekivi ja Hulda Helekivi vastu üürilepingu sõlmimise ja kulutuste hüvitamise nõudes. Hagi kohaselt on Jüri Horunži (hageja 1) ja tema abikaasa Maie Meriste (hageja 2) Tartumaal Tartu vallas XXX külas XXX kinnistu omanikud. Hageja 2 omandiosa suurus on 2/3 ja hageja 1 osa suurus 1/
3. Hagejate omandit kasutavad ka kostjad. Kostjate kasutuses on kinnistul asuva elamu ruum nr 3 suurusega 14,43 ruutmeetrit. Hagejad kasutavad eluruumi nr 4 suurusega 13,09 ruutmeetrit. Kaasomanike kokkulepped kaasomandis oleva asja valdamise ja kasutamise kohta kehtivad esmajoones üksnes nende kaasomanike suhtes, kes on kaasomanikud lepingu sõlmimise ajal. Kaasomandil ei ole kitsendusi. Käesoleval ajal on kujunenud olukord, kus kostjad kasutavad hagejate kinnistut ja sellel olevat elamut, aga ei soovi kanda kulutusi elamu remondiks, arvestades nende poolt kasutatava osa suurust. Üürilepingu sõlmimisest kostjad keelduvad. Nad on kompenseerinud vaid osaliselt remonttöid. Käesoleval ajal kostjad ei nõustu tasumast oma osa
4. a maja välissoojustustööde kulutustest. Elamule ehitas hageja 1 juurde veranda ja pärast
5. a ühe väikese toa. Elamu on vana ja vajalik on renoveerida elektsisüsteem, ehitada uus ahi, tubadesse uued põrandad, lõpetada maja otsaseina remont, selleks ehitada tuulekastid, aknapõsed, paigaldada akende piirdelauad ja aknaplekid. Remonti ootavad kaev ja õuevaheline aed koos uue värava paigaldamisega. Remonti vajab kelder jne. Praegusel ajal on tekkinud olukord, kus kostjad rikastuvad alusetult hagejate arvelt, kasutades hagejate materiaalseid vahendeid oma heaolu parandamiseks. Hagejad leiavad, et kostjate poolt hagejate kinnistu ja sellel asuva elamu kasutamine tuleb seadustada ja kohustada kostjaid sõlmima hagejatega eluruumide- ja kõrvalruumide üürileping. Lähtudes hea usu põhimõttest nõuavad hagejad kostjatelt ka igakuist üüri tagantjärgi tasumist alates
6. jaanuarist
7. a igakuiselt 800 krooni kuus ning arvestavad selle üürisumma sisse ka remondikulud. Hagejad paluvad kohtul kohustada kostjaid sõlmima hagejatega üürileping Tartumaal Tartu vallas XXX külas XXX kinnistu elamu ja kõrvalhoonete kasutamiseks alates
8. jaanuarist
9. a (igakuine üür 800 krooni) ja mõista välja kostjatelt hagejate kasuks 4 800 krooni – üürisumma alates 01.01.
10. a. 30.12.
11. a avalduses suurendasid hagejat oma kulutuste hüvitamise nõuet, paludes kohtul mõista kostjatelt hagejate kasuks välja 9 600 krooni. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED JA MENETLUSE KÄIK Kostjad leiavad, et kuna tegemist pole haldusõigusliku lepinguga, siis tuleb jätta leping sõlmimata. Kui üks pool ei soovi lepingut sõlmida, siis ei saa kohus seda ka kinnitada. Samuti ei tunnista kostjad ka raha hüvitamise nõuet. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja üheks nõudeks on kohustada kostjaid sõlmima hagejatega üürileping kinnistu kasutamiseks. Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepinguliste võlasuhete regulatsiooni aluseks on lepinguvabaduse põhimõte, mida seadusandja on normide sisu kujundamisel arvestanud. Tahtevabaduse idee kohaselt on lepingud siduvad, sest need 2 on sõlmitud vaba tahte alusel. Lepinguvabaduse põhimõte peab tagama lepinguid sõlmida soovivate isikute vabaduse ise otsustada, kas, kellega ja millistel tingimustel leping sõlmida. Pooled on pakkunud käesoleva tsiviilasja menetluse jooksul teineteisele välja mitmeid üürilepingu projekte, kuid kumbki pool ei ole olnud teise poole väljapakutud lepingu tingimustega nõus. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest ei saa kohus pooli sundida teatud tingimustes kokku leppima või kohustama poolt lepingut sõlmima. Seega tuleb hageja nõue kohustada kostjaid sõlmima hagejatega üürileping Tartumaal Tartu vallas XXX külas XXX kinnistu elamu ja kõrvalhoonete kasutamiseks alates
12. jaanuarist
13. a (igakuine üür 800 krooni) jätta rahuldamata. Hagejad on viidanud asjaõigusseaduses (AÕS) sätestatud kaasomandi regulatsioonile. AÕS § 75 lg 1, mille kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi, kehtib kaasomanike kohta. Käesoleval juhul on kinnistusraamatu andmetel XXX kinnistu kaasomanikeks Maie Meriste, kellele kuulub 2/3 kaasomandist, ja Jüri Horunži, kellele kuulub 1/3 kaasomandist. Kinnistusraamatu andmete kohaselt ei ole August Helekivi ja Hulda Helekivi kinnistu kaasomanikud, seega ei tulene neile kaasomandi regulatsioonist ka kohustust kanda ühisele asjale tehtavaid kulutusi vastavalt kaasomandi osa suurusele. Kuna XXX kinnistu kaasomanikud on Jüri Horunži ja Maie Meriste, peavad nemad kandma ka kinnistule tehtavaid kulutusi tulenevalt ülalnimetatud sättest. Samuti on asjakohatud hageja viited kulutuste hüvitamise nõude lepinguvälisele alusele. Hageja on viidanud VÕS §-le 1041, mille kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Käesoleval juhul puudub August Helekivil ja Hulda Helekivil kohustus kinnistule tehtavaid kulutusi kanda. Samuti ei ole tegemist VÕS § 1042 lg-s 1 sätestatud teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutuste tegemisega, kuna Jüri Horunži ja Maie Meriste tegid kulutusi enda asjale. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hagejatel puudub õigus nõuda kostjatelt kulutuste hüvitamist. Hagejad on teinud kulutusi nendele kuuluvale kinnistule. Kuna hagejatel puudub kostjatega leping, puudub ka alus nõuda kostjatelt kulutuste hüvitamist. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Jüri Horunži ja Maie Meriste. Kohtunik 3