KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Lukiina Vismann Otsuse avalikult teatavaks 04.11.2009 .a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-28809 Tsiviilasi JP hagi S P vastu lapsele elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Tsiviilasja hind 23 679.- krooni Menetlusosalised ja nende Hageja JP(ik XXX, eluk XXX) esindajad Kostja – S P (ik XXX, XXX) Kostja esindaja A Politanov Kohtuistungi toimumise aeg 15.10.2009.a. Istungil osalejad Hageja – JP Kostja – S P Kostja esindaja – A Politanov Tõlk- Andrei Muršak Resolutsioon
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista S P , ilt (ik XXX) elatusraha tütre M P a sünd XXX ülalpidamiseks JP(ik XXX) kasuks alates 16.06.2008 2175 krooni kuus kuni lapse täisealisuseni so XXX. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud
- Poolte kooselust on XXX sündinud tütar M P a. 2.Lapse elukohaks on ema elukoht. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused
- 16.
- 2009.a. esitas JP kohtusse hagi, milles märgib, et kostja ei ole andnud raha lapse ülalpidamiseks. Lapse isa ei ela lapse emaga koos, laps elab ema juures. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 2631 krooni aasta tagasi hagi esitamisest. Seega hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 16.06.2008.a.
- Hagiavalduse lisas märgitu kohaselt kulub hagejal lapse ülalpidamiseks raha järgnevalt: eluasemekulud 400 krooni, kulutused toidule 1000 krooni, kulutused transpordile 200, sidekulud 150 krooni, kulutused tervishoiule 150 krooni, kulutused hügieenitarvetele 300 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 800 krooni, kokku 3000 krooni.
- 15.10.2009.a. toimunud kohtuistungil hageja jääb hagetava elatise suuruse 2175 krooni kuus lapse kohta juurde. Hageja on käesoleval ajal töötu, oktoobris 2009 on hageja registreerinud end töötuks.
- Hageja hagiavaldusele lisatud töötasu tõendi kohaselt oli hageja sissetulekuks novembrist 2008 kuni aprill 2009 4-6000 krooni. Käesoleval ajal on hageja seoses koondamisega töötu.
- Kostja varandusliku olukorra kohta hageja, on märkinud, et kostjal on elamu ½ kaasomandist ühisomandis XXX, kuid kostja sissetulekute kohta hageja andmeid esitanud ei ole.
- Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte alaealise lapse sünnitunnistuse, lapse kulutuste kohta arvestuse, enda töötasu tõendi ning otsuse 12.10.2009 enda töötuna arvele võtmise 12.10.
- Kostja vastuväited ja põhjendused
- Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja nõustub hageja poolt lapsele tehtavate kulutuste summaga. Kostja on lapsele igakuiselt andnud 300 krooni. Kostja on nõus lapsele elatist maksma 1000 krooni kuus ja seda alates aasta algusest. Vana võlga ei tunnista. 15.10.2009 kohtuistungil kostja kinnitab, et on oma naise ülalpidamisel ning nende peres kasvab XXX sündinud poeg G P . Lk 2
(5)Kohtuotsuse põhjendused
- Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 12 Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kas kostja on oma kohustused hageja ja kostja lapse ülalpidamisel täitnud või kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele kuna ta lapse ülalpidamisel piisaval määral osalenud ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid - kinnitavad kostja poolt, et kulutusi M P a ülalpidamiseks ta teinud ei ole. Kostja ei ole andnud materiaalseid vahendeid lapse ülalpidamiseks, asub kohus seisukohale, et see on kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Sellele seisukohale on asunud oma lahendites 3-2-157-04 , 3-2-1-121-04 3-2-1-7-05 ka Riigikohus. Seega on hageja nõue kostjalt elatise kohtuotsusega väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud. Kohus asub ka seisukohale, et elatise kandmist lapse pangakontole saab lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis kui, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Sellele seisukohale on asunud Riigikohus oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-3-
- Kuna hageja ei ole sellist ettepanekut teinud, et kostja kannab raha lapse arvele, tuleb elatis välja mõista kostjalt hageja kasuks, sest PkS § 61 lg 1 mõtte kohaselt on vanemate lahuselu korral ülalpidamiskohustuse rikkumisel elatise nõudeõigus antud vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb.
- Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte lapse ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud. Kohus peab elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii laste vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Hageja on näidanud hagiavalduses üksikasjalikult kui palju tal raha lapse ülalpidamiseks igas kuus kulub, kostja neid kulutusi vaidlustanud ei ole. Kohtuistungil kostja selgitused, et on andnud igakuiselt lapsele 300 krooni on kostja poolt tõenditega kinnitamata. Arvestades poolte poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid – ning arvestades asjaolu, et hagis lapse vajadusteks märgitud kulud, tuleb pidada üldtuntud kulutusteks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, kostja nende suurusele vastu vaielnud ei ole, asub kohus seisukohale, et põhjendatud ülalpidamiskuludeks kuus tuleb pidada hagis esitatud kulutusi seega summas 3000 krooni. Edasi võtab kohus seisukoha selles milline on vanemate varaline seisund ning kuidas laste ülalpidamiskulusid vanemate vahel jaotada. Lk 3
(5)Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid – hageja esitatud tõend, et hageja on alates 12.10.2009 töötuna registreeritud, temal igakuine sissetulek töötasuna puudub. Hagejal on korter XXX, kus hageja tütrega elab ning tütar M P on hageja ülalpidamisel. Kostja varalist olukorda tõendab, et kostjal on elamu ½ kaasomandist ühisomandis XXX. Kostja peres on ülalpidamisel kostja ja tema abikaasa alaealine laps XXX sündinud G P . Kostja enda sissetulekute olemasolu või nende puudumise kohta ei ole esitanud ühtegi tõendit. Kuivõrd hageja on esitanud kohtule nõude välja mõista elatis poolte alaealise lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus so minimaalmääras, arvestades, et kostja on käesoleval ajal ei tööta, kuid kostja varanduslik olukord on eelpoolnimetatud tõeneid kogumis hinnates märgatavalt parem kui hageja varanduslik olukord ning hagejal tuleb maksta vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 sätestatule kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatiselt ka tulumaksu, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus so minimaalmääras. Kohus juhindub PKS § 61 lg 4, mis sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks 2008 ja 2009 on 2175 krooni.
- Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et kostja ei ole maksnud lapsele elatist, tuleb kostjalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt enne hagi esitamist nagu sätestab PkS § 70 lg 2 ja nagu hageja seda teha palub. Elatise saab välja mõista aga tagasiulatuvalt ning lähtuvalt hagis taotletule, so alates 16.06.
- Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta. Juhindudes TsMS § 238 lg 1 kohaselt tõendil ei ole asjas tähtsust ning selleks tõendiks on kostja poolt esitatud Keila perearstikeskuse OÜ tõend, kuna kostja ei ole selgitanud, millist asjaolu ta soovib sellega tõendada, jätab kohus otsuse tegemisel tähelepanuta.
- Menetluskulude jaotamine. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Muid menetluskulusid pooltel ei ole. 19.Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva Lk 4
(5)ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks esialgselt summas 2631.- krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 23679.- krooni. Kohtunik: Lukiina Vismann Lk 5
(5)