KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Lukiina Vismann Otsuse avalikult teatavaks 11.11.2009 .a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-31334 Tsiviilasi MP hagi V P vastu lapsele elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Tsiviilasja hind 36 000 krooni Menetlusosalised ja nende Hageja MP (ik xxx, eluk xxx) esindajad Hageja esindaja:adv A Ennok Kostja V P(ik xxx eluk xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 20.10.2009.a. Istungil osalejad Hageja – MP Kostja – V P Hageja esindaja: adv A Ennok Resolutsioon
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista V P, ilt (xxx) elatusraha AP(sünd xxx)ülalpidamiseks MP (ik xxx) kasuks alates 02.07.2008 2175 krooni kuus, millele lisandub 456.75 so tulumaks kuni lapse täisealisuseni so xxx. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud
- Poolte kooselust on xxx sündinud poeg AP. 2.Lapse elukohaks on ema elukoht. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused
- 02.
- 2009.a. esitas MP kohtusse hagi, milles märgib, et poolte kooselu lõppes 2006 november ning pärast kooselu lõppemist on lapse isa seadusest tulenevat kohustust lapse ülalpidamiseks täitnud ebapiisavalt ja ebaregulaarselt. Lapse isa ei ela lapse emaga koos, laps elab ema juures. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 4000 krooni alates hagi esitamisest kohtusse ja tagasiulatuvalt 41 600 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.
- Hagiavalduse lisas märgitu kohaselt kulub hagejal lapse ülalpidamiseks raha järgnevalt: eluasemekulud, kulutused toidule, kulutused tpordile, kulutused tervishoiule, kulutused hügieenitarvetele, kulutused riietele ja jalanõudele jne kokku 10 892 krooni, millest kostjal tuleks kanda pool so 5446 krooni. Hageja on nõus vähendama 4000 kroonini kuus. Kuna hageja aktsepteerib kostja poolt elatisraha maksmist 01.06.2008-01.06.2009 summas 6400 krooni, kuulub tagasiulatuvalt väljamõistmisele 4000*12=48 000 krooni-6400=41600 krooni.
- 20.10.2009.a. toimunud kohtuistungil hageja jääb hagetava elatise suuruse 4000 krooni kuus lapse kohta juurde ja tagasiulatuvalt 41 600 krooni. Hageja töötasu on käesoleval ajal 20 000 krooni ning et eluga toime tulla peab hageja otsima veel lisatööd, kuna Soomes on elu kallim.
- Hageja hagiavaldusele lisanud vaid lapse sünnitunnistuse koopia.
- Kostja varandusliku olukorra kohta hageja midagi märkinud ei ole, va et kostja töötasu on hageja teadmisel ca 10 000krooni kuus.
- Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte alaealise lapse sünnitunnistuse, lapse kulutuste kohta arvestuse, enda töötasu tõendit esitanud ei ole. Kostja vastuväited ja põhjendused
- Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja nõustub hageja poolt lapsele tehtavate kulutuste vajalikkusega, kuid summaga ei nõustu. Kostja peab hageja poolt esitatud summat põhjendamatuks ja meelevaldseks. Kostjal on praegusest kooselust 2 alaealist last K P ja S – L P, kostja elukaaslane viibib sünnituspuhkusel ning kostja ei pea võimalikuks maksta pool Lk 2
(5)oma sissetulekust hageja elamiseks. Kostja on lapsele igakuiselt nõus andma 2500 krooni. Kostja töötasu on üle 8000 krooni kuus so neto töötasu. Kohtuotsuse põhjendused
- Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 11 Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kas kostja on oma kohustused hageja ja kostja lapse ülalpidamisel täitnud või kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele kuna ta lapse ülalpidamisel piisaval määral osalenud ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid - kinnitavad kostja poolt, et kostja töötasu netona on umbes 8000 krooni. Hageja kinnitusel kostja on lapse ülalpidamise kohustust ebaregulaarselt täitnud 01.06.2008-01.06.2009: 01.07.2008 2400 krooni, 08.08.2008 2000 krooni ja 07.10.2008 2000 krooni. Kostja ei ole andnud materiaalseid vahendeid lapse ülalpidamiseks piisavalt ja regulaarselt, asub kohus seisukohale, et see on kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Sellele seisukohale on asunud oma lahendites 3-2-1-57-04 , 3-2-1-121-04 3-2-1-7-05 ka Riigikohus. Seega on hageja nõue kostjalt elatise kohtuotsusega väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud. Kohus asub ka seisukohale, et elatise kandmist lapse pangakontole saab lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis kui, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Sellele seisukohale on asunud Riigikohus oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-3-
- Kuna hageja ei ole sellist ettepanekut teinud, et kostja kannab raha lapse arvele, tuleb elatis välja mõista kostjalt hageja kasuks, sest PkS § 61 lg 1 mõtte kohaselt on vanemate lahuselu korral ülalpidamiskohustuse rikkumisel elatise nõudeõigus antud vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb.
- Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte lapse ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud. Kohus peab elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii laste vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Hageja on näidanud hagiavalduses üksikasjalikult kui palju tal raha lapse ülalpidamiseks igas kuus kulub, kostja on nende kulutuste suurust vaidlustanud. Kohtuistungil kostja selgitused, et nõustub andma ülalpidamist 2500 krooni kuus, kuna see on viimane piir, mida on suuteline kandma. Arvestades poolte poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid – ning arvestades asjaolu, et hagis lapse vajadusteks märgitud kulud, tuleb pidada üldtuntud kulutusteks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, kostja nende suurusele on vastu vaielnud, asub kohus seisukohale, et põhjendatud ülalpidamiskuludeks kuus tuleb pidada 2175 krooni kuus , kuna kostjal on ülalpidamisel veel 2 alaealist last. Sellist seisukohta on märkinud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-21-
- Eelnimetatu kohaselt vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Õige ei ole Lk 3
(5)eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada vanemast lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos elevate laste vajaduste arvel. Lapsi tuleb kohelda võrdselt.
- Edasi võtab kohus seisukoha selles milline on vanemate varaline seisund ning kuidas laste ülalpidamiskulusid vanemate vahel jaotada. Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid – hageja esitatud kinnituse kohaselt hageja töötasu on 20 000 krooni, kostjal töötasu brutona 10 000 krooni. Hageja ülalpidamisel on veel lisaks ühele ühisele lapsele kostjaga, 2 last ja kostjal on ülalpidamisel veel 2 last, lisaks ühele ühisele lapsele hagejaga. Hageja varalist olukorda tõendab hageja enda kinnitus töötasu suuruse kohta. Kostja enda sissetulekute olemasolukohta on esitanud panga konto väljavõtted. Kuivõrd hageja on esitanud kohtule nõude välja mõista elatis poolte alaealise lapse ülalpidamiseks 4000 krooni kuus arvestades, et kostja varanduslik olukord on eelpoolnimetatud tõeneid kogumis hinnates märgatavalt halvem kui hageja varanduslik olukord ning hagejal tuleb maksta vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 sätestatule kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatiselt ka tulumaksu, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus so minimaalmääras, millele lisandub tulumaks 21%. Kohus juhindub PKS § 61 lg 4, mis sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks 2008 ja 2009 on 2175 krooni.
- Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et kostja ei ole maksnud lapsele elatist, tuleb kostjalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt enne hagi esitamist nagu sätestab PkS § 70 lg 2 ja nagu hageja seda teha palub. Elatise saab välja mõista aga tagasiulatuvalt ning lähtuvalt hagis taotletule, so alates 02.07.
- Menetluskulude jaotamine. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Muid menetluskulusid on hagejal, kuna hagejal esindaja. Hageja esindaja kulu 6 550 krooni. TsMS § 164 kohaselt menetluskulu jätta poolte enda kanda. 16.Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva Lk 4
(5)ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks esialgselt summas 4000.- krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 36 000.- krooni. Kohtunik: Lukiina Vismann Lk 5
(5)