2-09-31093/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-31093 Tsiviilasi OP hagi AP vastu elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OP(isikukood XXX elukoht XXX), esindaja I Reva Kostja AP(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja A Politanov Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud
3. novembril
4. a, Kentmanni 13, Tallinn Hageja OP Hageja esindaja I Reva Kostja AP Kostja esindaja A Politanov RESOLUTSIOON
5. Jätta hagi rahuldamata.
6. Jätta Harju Maakohtu
7. jaanuari
8. a kohtuotsusega OP’lt AP kasuks alaealise NP(isikukood XXX) ülapidamiseks väljamõistetud elatise suurus, 4 100,00 (neli tuhat ükssada) krooni kuus, muutmata.
9. Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel. Hagi aluseks olevad asjaolud Hageja palub vähendada Harju Maakohtu 19.01.2009.a otsusega tütre NP ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust alates
10. jaanuarist 2009.a 4 100 kroonilt kuus 2 500,00 kroonini kuus. Hagiavalduse kohaselt on hageja majanduslik olukord alates jaanuarist 2009.a oluliselt halvenenud. Hageja töötab kaugsõidu autojuhina. Reiside arv ja tasustamine on vähenenud. Alates jaanuarist 2009.a maksab tööandja hagejale päevaraha varasema 500,00 krooni asemel 300,00 krooni päevas. Hageja hinnangul on tema keskmine kuu sissetulek 5 389,00 krooni. Tulenevalt sellest on väljamõistetud elatise maksmine kostja jaoks ebamõistlikult koormav. Hageja on seisukohal, et ka lapse vajadused tuleks uuesti üle vaadata, kuna seoses majanduslangusega on hinnad alanenud. Hageja hinnagul võiks lapsele tehtavad igakuised kulutused olla varasema 5 900,00 krooni asemel 4 300,00 krooni kuus. Tõendid: hageja pangakonto väljavõtted, hageja avansiaruanded, hageja krediitkaardi väljavõtted. Kostja vastuväited Kirjalikus vastuses kohtule leiab kostja, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et lapse vajadused ei ole alates jaanuarist 2009.a muutunud. Kostja loeb üldtuntud asjaoluks, et lapse kasvamisega kulud pigem suurenevad. Jõustunud ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-08-51400 on tuvastatud, et reaalsed lapsele tehtavad kulutused on 5 900,00 krooni kuus. Samuti vaidleb kostja vastu hageja seisukohale nagu oleks hageja sissetulekud alates jaanuarist 2009.a vähenenud. Kostja tugineb jõustunud kohtuotsusele, milles kohus on leidnud, et ei ole usutav, et kaugsõiduautojuhina teenib hageja 3 935 krooni kuus. Pigem on tööandja poolt üle kantud reisikulude näol tegemist varjatud töötasu maksmisega. Kostja varaline seisund ei ole muutunud. Kostja keskmine kuupalk on 4 350 krooni brutosummana. Tõendid: kostja palgatõend, tõend NP kunstikeskuses osalemise kohta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seletused ning uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise suuruse muutmisel lähtuda lapse igapäevastest põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad rahalised vahendid. Harju Maakohtu 19.01.2009.a otsusega, mis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2009.a otsusega, on tuvastatud, et poolte ühise alaealise tütre igakuised vajadused on 5 900 krooni kuus. Nimetatud asjaolule ei ole OP elatise suurendamise hagis vastu vaielnud. Käesolevas hagis tugineb OP asjaolule, et tulenevalt majanduslangusest on hinnad alanenud ja tütre igakuised vajadused võiksid olla 4 300 krooni. Kohus hageja väitega ei nõustu. Kohus loeb põhjendatuks kostja väite, et lapse kasvamisega kulutused pigem kasvavad kui kahanevad. Kostja on kohtule esitanud tõendi, et laps käib jätkuvalt kunstikoolis (tlk 64). Ka ei ole majanduslangus avaldanud üldisele hinnatasemele sedavõrd suurt mõju, et annaks alust väita, nagu väheneks igakuine kulu lapsele 1 600,00 krooni võrra. Kohus on seisukohal, et tegemist on hageja paljasõnalise väitega, ühtegi tõendit ega konkreetset viidet hindade alanemise kohta hageja toonud ei ole. Lapse igakuiseid põhjendatud vajadusi saab kõige paremini hinnata lapsega kooselav vanem. Tsiviilasjas nr 2-08-51400 on elatise suurendamise nõude juures lapse igakuisteks põhjendatud vajadusteks hinnatud 5 900 krooni kuus. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas alust seda muuta. Elatise vähendamiseks tuleb kohtul hinnata hageja väidet sissetulekute vähenemise osas. Kohtutoimikus olevatest avansiaruannetest nähtuvalt on hagejale makstav päevaraha
11. aastal vähenenud varasemalt 500 kroonilt 300 kroonini (tlk 14-22, 60-61). Kohtule on esitatud avanasiaruanded perioodi eest jaanuar kuni aprill 2009.a ja juuni kuni september 2009.a. Nimetatud perioodide kohta on hageja esitanud ka pangakonto väljavõtted. Nähtuvalt esitatud tõenditest on perioodil jaanuar kuni aprill hageja tööandja kandnud hageja arveldusarvele 143 000,00 krooni ulatuses reisikulusid. Avansiaruannetega on nimetatud perioodil kaetud 112 010,72 krooni. Perioodil juuni kuni september 2009.a on hageja arveldusarvele kantud reisikulusid 59 400,00 krooni. Avansiaruannetega on nimetatud perioodil kaetud 69 571,71 krooni. Seega on hageja perioodidel jaanuar kuni aprill 2009.a ning juuni kuni september 2009.a saanud 20 817,57 krooni, mis ei ole avansiaruannetega kaetud. Keskmiselt lisandub hageja igakuisele sissetulekule 2 602,20 krooni. Nähtuvalt avansiaruannetest on hageja nimetatud perioodil saanud päevaraha 39 900 krooni, millest kohtu hinnangul pool, s.o 2 493,75 krooni kuus võiks lugeda täiendavaks tuluks. Seega on hageja keskmiseks sissetulekuks 9 095,75 krooni kuus (4 000 krooni töötasu + 2 493,75 krooni päevaraha + 2 602 krooni avansiaruannetega katmata vahendeid). Hageja on kohtule esitanud ka krediitkaardi väljavõtte tõendamaks, et osa tööga seotud kulusid katab hageja isiklikest vahenditest. Nimetatud asjaolu kohus ei arvesta, kuna lisaks krediitkaardi väljavõttele ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et nimetatud kulud ka reaalselt tööga seotud oleksid. Ilma tõenditeta ei ole kohtul võimalik väite asjakohasust hinnata. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et 9 095 krooni suuruse sissetuleku juures ei ole hagejale ülemäära koormav maksta tütre ülalpidamiseks elatist 4 100,00 krooni kuus. Kohus leiab, et hageja varaline olukord on olenemata mõningasest vähenemisest võrreldes kostjaga jätkuvalt oluliselt parem, mistõttu ei ole alust kalduda kõrvale sellest, et hageja kannab 2/3 lapse ülalpidamiskuludest. Hagejal ei ole teisi ülalpeetavaid. Lapse vajaduste vähenemist ei ole hageja veenvalt põhistanud. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja Harju Maakohtu 19.01.2009.a otsusega väljamõistetud elatise suurus muutmata. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Maie Seppo kohtunik