Otsus toimetada kätte menetlusosalistele ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele ning saata advokaadile tasu väljamaksmise korraldamiseks Eesti Advokatuurile (
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
ASJAOLUD Kati Kümnik esitas Tartu Maakohtule 10.06.2009.a. hagiavalduse Ain Pavlov´i vastu 35 613 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt jõustus 25.04.2009.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 08.10.2008.a. otsus, millega tunnistati Ain Pavlov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi. Vaastavalt ohvriabi seaduse (OAS) § 9 lõikele 3 on vägivallakuriteo tagajärjel surma saanud ohvri ülalpeetaval õigus kuriteoohvri riiklikule hüvitisele. Inga Pärn on kuriteoohver Meelis Pärn´a ema, kes on Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti arstliku ekspertiisi komisjoni I koosseisu 09.04.2008.a. otsusega nr 413752 tunnistatud püsivalt töövõimetuks alates 09.04.2008.a. ning vastab seetõttu OAS-is sätestatud tingimustele. Kooskõlas OAS § 18 on Tartu Pensioniamet määranud Inga Pärn´ale kuriteoohvri surmast tuleneva kahju perioodilise hüvitise. Hageja palub OAS § 31 lõikest 1 tulenevalt mõista kostjalt enda kasuks välja 35 613 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 26.10.2009.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja oma varasema avalduse juurde. Kostja avaldas, et tegelikult aitas Inga Pärn ise Meelis Pärn´a rahaliselt ja seetõttu ei peaks talle hüvitist maksma. Samuti avaldas kostja, et kui seaduses on hüvitise saamise õigus kirjas, siis ta sellele vastu ei vaidle. KOHTU SEISUKOHT OAS § 9 lõikele 3 on vägivallakuriteo tagajärjel surma saanud ohvri ülalpeetaval õigus kuriteoohvri riiklikule hüvitisele. OAS § 31 lg 1 näeb ette, et pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tartu Maakohus on 08.102008.a. otsusega kostja süüdi tunnistanud KarS § 113 alusel Meelis Pärn´a tapmises, otsus on jõustunud 25.04.2009.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Kohus leiab, et tõendatud on, et kostja vastutab tekitatud kahju eest ning põhjendatud on mõista temalt hageja kasuks välja 35 613 krooni. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Arvestades kostja poolt toime pandud tegu, samuti nõude suurust, ei ole täies ulatuses kahju hüvitamine ebaõiglane ega vastuvõtmatu. Välistatud ei ole võimalus, et vanglal õnnestub tulevikus kostja tööga kindlustada, samuti saab kostja asuda raha teenima vanglast vabanedes. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.