Obsah (8)

§ 4§ 10§ 7§ 9§ 31§ 32§ 14§ 2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märtsil 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1525 Haldusasi OÜ Ronette kaebus Kuus

) sätestatud nõuete rikkumise tõttu. Määruse nr 12 § 3 sätestatud kaitseala piirid kattuvad kaebuse esitaja poolt maavara loa objektiks olnud Kuusalu V liivakarjääriga. Kaebuse esitaja taotlusest oli Kuusalu Vallavolikogu teadlik läbi Harjumaa Keskkonnateenistuse. Kuni nimetatud taotluseni puudus vallal igasugune huvi antud ala kaitse alla võtmiseks, mida kinnitab ka Kuusalu valla üldplaneering (kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 19.01.2001 otsusega nr 61, täiendavalt heakskiidetud Kuusalu Vallavolikogu 19.04.2006 otsusega nr 16). Üldplaneering vaidlusalust ala kaitse alla kuuluvaks ei kuuluta, veelgi enam, volikogu on oma 19.04.06 otsusega nr 16 kinnitanud sama üldplaneeringut, seda ajal, mil toimus vaidlusaluse määruse menetlemine. Määruse nr 12 § 6 lõike 2 punkti 2 järgi on kaitsealal keelatud maavarade ja maa-ainese kaevandmine. Vald on üldplaneeringuga loodud õiguskindlust täielikult eiranud, vaidlustatud määrus on vastu võetud peale kaebuse esitaja poolselt loa taotluse menetluse käivitamist. Kuusalu valla tegevus looduskaitseala algatamiseks ning hilisema kaitse-eeskirja kehtestamiseks on otseselt ajendatud ja tõusis päevakorda vahetult peale seda, kui Ronette OÜ oli esitanud vastava taotluse Kuusalu V liivakarjääri mäeeraldise piires kaevandamisloa saamiseks. Kuusalu vald ei lähtu oma tegudes mitte avalikest huvidest, vaid eelistab juba tegutsevate liiva kaevandavate ettevõtjate huve. Samas vallas tegutsev OÜ Kiiu Soon sai oma kaevandusala laiendada sõltumata (I kd, tlk 35) kaevandamise keelamisest. OÜ Kiiu Soon juhatuse liige ja osanik Enn Aaviksaar on samal ajal Kuusalu Vallavolikogu liige. Konkurentsiseaduse § 4 lõike 1 punkt 3 sätestab, et keelatud on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega kooskõlastatud tegevus, s.h tootmise piiramine. 5. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 3 lõige 1 sätestab, et haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Puudus seaduslik alus algatada vahetult peale kaebuse esitaja esitatud liiva kaevandmise loa taotlust sama maa osas loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus. HMS § 3 lõike 2 järgi peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Ala looduskaitse alla võtmise algatamisel peab olema mingi kandev idee. Käesoleval juhul aga on ilmne Kuusalu valla soov eelistada ühe äriühingu, s.o OÜ Kiiu Soon, huve teiste äriühingute huvidele, eirates igasuguseid halduse tegevuse põhimõtteid. Jääb arusaamatuks, millist eesmärki kaitsealaga taotletakse ning millise konkreetse

sätte valguses. 2 6. Määrus nr 12 ei vasta formaalse õiguspärasuse nõuetele. Rikutud on kaalutlusõiguse põhimõtteid. HMS § 56 lõike 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vald ei ole võrrelnud üldplaneeringuga seatud eesmärke, vaid on kiirustades otsustanud

§ 4

lõikega 7, §-ga 43 vastuolus asuda reguleerima kaitse-eeskirjaga riigimaal toimuvat kaevandamistegevust. Kogu valla tegevusest kaitse-eeskirja kehtestamisel nähtub pelgalt soov piirata kaevandamist, kuid miks ja mis kaalutlustel, seda määrusest välja ei loe.

1. Täielikult on rikutud HMS § 40 lõikest 1 tulenevat ärakuulamisõigust. Ronette OÜ-le mingeid vastuväidete ega arvamuse esitamise õiguse teostamist tagatud ei ole, kuigi antud faktide kontekstis on ilmne, et määruse puhul on tegemist sellise haldusaktiga, mis puudutab avaldaja õigusi vahetult.
2. Määrus nr 12 ei vasta materiaalse õiguspärasuse nõuetele, olles vastuolus

§ 10

lõike 7 ja teiste sätetega.

§ 10

lõige 7 sätestab, et kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt võetakse kaitse alla planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu määrusega. Kui objekt võetakse kaitse alla planeeringut koostamata, tuleb kaitse alla võtmisel koostada kaitstava maa-ala piirikirjeldus või maastiku üksikelemendi asukoha kaart ja kinnitada ala või maastiku üksikelemendi kaitse-eeskiri. Määruse nr 12 kehtestamine oleks olnud võimalik ainult läbi üldplaneeringu muutmise. 9.

§ 4

lõige 7 sätestab, et kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal.

§ 7

järgi on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldus selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Määrus nr 12 nimetatud sätete nõuetele ei vasta, on sisuliselt põhjendamata, selle vastuvõtmise vajadus ebaselge ja akt on vastuolu HMS §-dega 54 ja 56. 10.

§ 9

lõike 2 järgi algatab loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetluse kohalik omavalitsus.

§ 4

lõige 7 sätestab, et kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Millisesse konkreetsesse kategooriasse vaidlustatud määrus on defineeritud, seda määrusest välja ei loe. II

1. Harjumaa Keskkonnateenistus on 29.10.2007 väljastanud OÜ-le Kiiu Soon maavara kaevandamise loa nr HARM-079 L.MK.HA-164166 (edaspidi kaevandamisluba). See luba annab OÜ-le Kiiu Soon õiguse liiva kaevandamiseks Kuusalu maardlas registrikaardi numbriga 0069 Kuusalu III mäeeraldisel. Mäeeraldise pindala on 32,41 hektarit. Vaidlusalune kaevandamisluba rikub kaebuse esitaja hinnangul tema subjektiivseid õigusi, kuna kaebuse esitaja on esitanud taotluse kaevandamise loa saamiseks samale maardlale, mis on hõlmatud OÜ-le Kiiu Soon väljastatud maavara kaevandamise loaga. Menetlus kaebuse esitaja taotluses on aga lõpetatud Harjumaa Keskkonnateenistuse 21.02.2006 kirjaga nr 30-91/43-2 (I kd, tlk 12) põhjendusega, et Kuusalu Vallavolikogu algatas Rehatse külas asuva metsaala kohaliku kaitse alla võtmise menetluse. Tegemist on võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega (Riigikohtu on lahendid haldusasjades nr 3-3-1-61-01 ja nr 3-3-1-65-06). HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 3 Vastustaja Kuusalu Vallavolikogu seisukoht Kuusalu Vallavolikogu 27.06.2007 määruse nr 12 tühistamise taotluse osas
2. 27.06.2007 määrusega nr 12 kehtestas Kuusalu Vallavolikogu Rehatse maastikukaitseala kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina kaitse alla võtmise ja Rehatse kaitseala kaitse-eeskirja. Esiteks leiab vallavolikogu, et kaitse-eeskiri ei ole HKMS § 7 lg 1 alusel halduskohtus vaidlustatav haldusakt. Tegemist on õigusaktiga HMS § 88 tähenduses. Kuusalu Vallavolikogu määrust kui õigusakti ei saa HKMS-st tulenevalt vaidlustada samas korras kui haldusakte ja haldustoiminguid. Kuusalu Vallavolikogu algatas Rehaste külas asuva metsaala kohaliku kaitse alla võtmise menetluse 30.01.2006 otsusega nr
3. Just see otsus oli haldusaktiks, millele oli võimalik HKMS § 7 lg 1 alusel kaebusi esitada. Seda otsust OÜ Ronette ega ka keegi teine vaidlustanud ei ole. Samuti oli OÜ-l Ronette võimalus esitada oma arvamusi ja seisukohti Kaitse-eeskirja menetluse vältel, sealhulgas kaitseala avalikul arutelul. 28.03-16.04.2007 toimus kaitse-eeskirja avalik väljapanek ning 18.04.2007 avalik arutelu, mille käigus Ronette OÜ ei esitanud Rehatse kaitseala loomisele vastuargumente.
4. Teiseks leiab vallavolikogu, et kaitse-eeskiri ei riku OÜ Ronette subjektiivseid õigusi. Ühestki seadusest või tehingust ei tulene OÜ Ronette vaieldamatut subjektiivset õigust kaevandada maavara Kuusalu vallas Rehatse külas. OÜ Ronette ei ole kõnealuse maaüksuse omanik, samuti ei ole OÜ Ronette kasuks seatud kõnealusele maaüksusele mistahes tehingulisi õigusi, OÜ-le Ronette ei kuulu ka vaidlusalusel territooriumil mingit muud vara. Nimetatud põhjusel ei saanud ega saa OÜ-l Ronette Kaitse-eeskirjaga hõlmatud ala suhtes olla mingit õiguspärast ootust. Lisaks on kaitse-eeskirja näol tegemist õigusaktiga, mis on kehtestatud kindla territooriumi, mitte isikute ringi suhtes. Kaitse-eeskiri seab ühesugused piirangud kõikidele isikutele, kes sellele territooriumile satuvad.
5. Kolmandaks leiab vallavolikogu, et kaitse-eeskiri on õiguspärane ja kooskõlas HMS § 89 lõikega 1.

§ 9

lg 2 kohaselt on loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmine kohaliku omavalitsuse õigus. Seega arvestas Kuusalu Vallavolikogu kaitse-eeskirja vastuvõtmisel avalikke huve ja tegi diskretsiooniotsuse nõuetekohase menetluse ootuspärase järjena. Kaitse-eeskiri kaitseb loodust ja teenib elanikkonna huvi ja õigust puhtamale ja loodussõbralikumale keskkonnale. Ilma kaitse-eeskirjata saaks senine looduslik elukeskkond pöördumatult rikutud.

1. Neljandaks leiab vallavolikogu, et ebaõige on kaebuse esitaja väide, nagu oleks kaitse-eeskirja kehtestamise tinginud OÜ Ronette poolt kaevandamisloa taotluse esitamine Harjumaa Keskkonnateenistusele. OÜ Ronette väide, et Kuusalu valla tegevus looduskaitseala loomise menetluse algatamiseks ja kaitse-eeskirja kehtestamiseks on otseselt ajendatud ja tõusis päevakorda alles peale seda kui OÜ Ronette oli esitanud vastava taotluse Kuusalu V liivakarjääri mäeeraldise piires kaevandamisloa saamiseks, ei vasta tõele. Enne kui OÜ Ronette esitas maavara kaevandamisloa taotluse Kuusalu vallas Rebaste külas kohaliku tähtsusega Kuusalu V liivakarjääris kaevandamisõiguse saamiseks, oli seda teinud OÜ Kiiu Soon. Nimelt ilmus 06.12.2005 väljaandes Ametlikud Teadaanded rubriigis kaevandamisloa taotlused Harjumaa Keskkonnateenistuse teade, et on võetud menetlusse OÜ Kiiu Soon maavara kaevandamise loa taotlus maavara kaevandamisloa saamiseks Kuusalu vallas Rebaste külas kohaliku tähtsusega Kuusalu V liivakarjääris. OÜ Ronette poolt kaevandamise loa taotluse esitamise kohta ilmus välja andes Ametlikud Teadaanded Harjumaa Keskkonnateenistuse teade alles 11.01.
2. Mõlema ettevõtja taotluses on märgitud taotletava mäeeraldise pindalaks praktiliselt sama maa-ala (OÜ Kiiu Soon 81,53 ha; OÜ Ronette 81,8 ha). Seega tingis Rehatse maastikukaitseala moodustamise vajaduse OÜ Kiiu Soon maavara kaevandamise loa taotluse esitamine, mitte OÜ Ronette oma. Rehatse maastikukaitseala loomine kerkis Kuusalu vallas päevakorda 2005.a lõpus, kui avalikustati Kuusalu III liivakarjääri keskkonnamõju hindamise tulemused. Rehatse maastikukaitseala loomise põhjuseks oli Kuusalu aleviku vahetus läheduses olevate metsa- ja sookoosluste, esteetiliste väärtuste ning metsamaastiku hoidmine. 4
3. Viiendaks leiab vallavolikogu, et loodusobjekti kaitse alla võtmine ei nõua valla üldplaneeringu muutmist.

§ 10

lg 7 sätestab, et kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt võetakse kaitse alla planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu määrusega. Kui objekt võetakse kaitse alla planeeringut koostamata, tuleb kaitse alla võtmisel koostada kaitstava maa-ala piirikirjeldus või maastiku üksikelemendi asukoha kaart ja kinnitada ala või maastiku üksikelemendi kaitse-eeskiri. Sellest tulenevalt ei oma asjas tähtsust see, et Rehatse maastikukaitseala ei ole kantud sisse valla üldplaneeringusse.

1. Kuuendaks leiab vallavolikogu, et kaitse-eeskirja § 3, § 6 lg 2 p 2 tühistamise nõude rahuldamise korral kaotaks kogu Kaitse-eeskiri oma eesmärgi. Kaitse-eeskirja §-s 3 on sätestatud kaitseala piirid. Kaitse-eeskirja § 6 lg 2 p 2 järgi on kaitsealal keelatud maavarade ja maa-ainese kaevandmine. Maavara kaevandamine on enim senist maastikupilti ja looduskeskkonda kahjustav tegevus üldse. Kaitse-eeskirja § 6 lg 2 punkti 2 tühistamise korral muutuks kogu Kaitse-eeskiri mõttetuks, kuna kaitsealal maardla avamise korral hävineks pöördumatult kõik looduslik ja elav ning sisuliselt kaoks see koht Kuusalu valla elanike jaoks täielikult ning teeniks vaid Ronette OÜ kitsast huvi, milleks on omanikele majandusliku tulu teenimine. Kaebuse sisuks on nõudmine, et Kuusalu vald peaks kaotama kogu elanikkonnale olulise roheala, et OÜ Ronette omanikel oleks võimalik veel rikkamaks saada. Vastustaja Harjumaa Keskkonnateenistuse seisukoht Harjumaa Keskkonnateenistuse 29.10.2007 maavara kaevandamise loa nr harm-079 (l.mk.ha-164166) tühistamise nõude osas
2. Harjumaa Keskkonnateenistus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.
3. Esiteks leiab keskkonnateenistus, et vaidlustatud kaevandamisluba ei riku OÜ Ronette subjektiivseid õigusi. Luba on väljastatud erinevasse asukohta kui OÜ Ronette taotlus ning loaga hõlmatud piirkonnas ei ole algatatud kohaliku kaitseala moodustamist. Vaidlustatud kaevandamisluba on antud Kuusalu III mäeeraldisele. OÜ Kiiu Soon esitas Harjumaa keskkonnateenistusele 21.03.2005 maavara kaevandamise loa taotluse kaevandamiseks Kuusalu III mäeeraldisel. Kuusalu III mäeeraldis ja selle teenindusmaaga määratud maa-ala asub Harjumaal, Kuusalu vallas Rehatse külas Kuusalu liivamaardla V bloki lääneservas. OÜ Ronette ei ole Kuusalu III mäeeraldisele kaevandamisloa taotlust esitanud.
4. Mis puutub kaevandamisloa õiguspärasusse, leiab keskkonnateenistus järgmist. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 75 lõike 2 alusel kohaldatakse maavara kaevandamisloa taotlusele menetlusse võtmise ajal kehtinud õigusnorme. OÜ Kiiu Soon esitas maavara kaevandamise loa taotluse enne 01.04.2005 jõustunud MaaPS-i ning maavara kaevandamiseloa taotlust menetleti menetlusse võtmise ajal kehtinud maapõue seaduse kohaselt. Kuna Kuusalu III mäeeraldis on suurem kui 25 ha, siis vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduse § 3 lõikele 1 algatati 18.04.2005 kirjaga nr 3012-1/1375-3 (I kd, tlk 94) keskkonnamõju hindamine, mille aruanne on heaks kiidetud 02.05.2006 kirjaga nr 30-12-1/948-2 (I kd, tlk 103-104). Harjumaa keskkonnateenistus küsis 07.06.2006 kirjaga nr 30-9-1/1375-4 Kuusalu Vallavalitsuse seisukohta maavara kaevandamise loa väljastamise võimalikkuse kohta. Kuusalu Vallavolikogu nõustus 13.06.2006 kirjaga nr 9-6/1999-1 (kd I, tl 105) OÜ-le Kiiu Soon maavara kaevandamise loa väljastamisega Kuusalu III mäeeraldisele. Taotlus läbis kõik vajalikud menetlustoimingud ning kuna loa väljastamise keeldumise alused puudusid, siis väljastas Harjumaa keskkonnateenistus OÜ-le Kiiu Soon 24.10.2007 maavara kaevandamise loa HARM-
6. OÜ Kiiu Soon esitas keskkonnateenistusele 21.11.2005 maavara kaevandamise loa taotluse Kuusalu V mäeeraldisele (I kd, tlk 90). OÜ Ronette esitas osaliselt samale alale maavara kaevandamise lao taotluse 03.01.
7. Kuusalu V mäeeraldis paikneb Harjumaal Kuusalu vallas Rehatse külas Koiga metskonna metskonnamaatükil nr
8. Maa-ala omab katastritunnust nr 35203:004:0132 ja riigivara registreerimisnumbrit
9. Seega ei ole tegemist sama alaga, kuhu väljastati OÜ Kiiu Soon kaevandamisluba HARM-079 ning kaebuses esitatud väited on seega ebaõiged. 5
10. Kaebuse esitaja poolt kaebusele lisatud 06.08.2007 kirjas nr 30-9-1/39241 teatab Harjumaa Keskkonnateenistus kaebajale, et on lõpetanud viimase taotluse menetlemise Kuusalu V liivakarjääris (mäeeraldisel). Kuusalu Vallavolikogu otsustas 30.01.2006 otsusega nr 1 algatada Kuusalu vallas Rehatse külas asuva metsaala (Kuusalu aleviku roheala) kohaliku kaitse alla võtmise menetluse, millest teavitati kirjalikult nii OÜ-d Ronette (21.02.2006 kiri nr 30-9-1/43-2 (I kd, tlk 101)) kui ka OÜ-d Kiiu Soon (21.02.2006 kiri nr 30-9-1/5085-2 (I kd, tlk 102)). Kavandatud Rehatse maastikukaitseala ei kattunud Kuusalu III mäeeraldisega, mistõttu jätkati Kuusalu III mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotluse menetlemist (OÜ Kiiu Soon taotlus). Kuusalu Vallavalitsus edastas 02.07.2007 keskkonnateenistusele kaitse-eeskirja, mille § 6 lõike 2 punktis 2 on sätestatud, et kaitsealal on keelatud maavarade ja maaainese kaevandamine. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes MaaPS-i § 34 lõike 1 punktile 2 lõpetas keskkonnateenistus 06.08.2007 kirjaga nr 30-9-1/39241 (kd I, tl 107) OÜ Ronette ning kirjaga nr 30-91/39239 (I kd, tlk 108) OÜ Kiiu Soon poolt esitatud Kuusalu V maavara kaevandamise loa taotluste menetlemise. Kolmanda isiku OÜ Kiiu Soon seisukoht kaevandamisloa õigusvastasuse osas
11. Kolmas isik OÜ Kiiu Soon leiab, et kaebus maavara kaevandamisloa tühistamise nõudes on täielikult aluseta ja palub jätte selle rahuldamata. Kaebusest maavara kaevandamisloa tühistamiseks nähtub, et kaebuse esitaja on esitanud taotluse maavara kaevandamiseks Kuusalu V liivakarjääri mäeeraldisel, samas on aga vaidlustatud kaevandamisluba välja antud kaevandamiseks Kuusalu III liivakarjääri mäeeraldisel. Kuusalu III mäeeraldis asub tervikuna lääne pool Kuusalu-Rehatse teed ning Kuusalu V mäeeraldis asub täielikult ida pool nimetatud teed (I kd, tlk 79). Ka Rehatse maastikukaitseala asub täielikult ida pool Kuusalu-Rehatse teed. Kaebuse esitaja ei ole kunagi taotlenud kaevandamise luba Kuusalu III mäeeraldisel, kuid vaatamata sellele vaidlustab ta kolmandale isikule antud kaevandamise luba võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu. Vaidlustatud kaevandamisoa tühistamiseks puudub kaebuse esitajal halduskohtusse pöördumise õigus, kuna pole rikutud kaebuse esitaja õigusi ja põhjendamata on tema huvi kaevandamise tühistamise asjus.
12. Kaebuse esitajat ja kolmandat isikut on koheldud võrdselt, sest ka kolmas isik taotles kaevandamise luba Kuusalu V mäeeraldisel, kuid sellest keelduti samaaegselt ja samadel alustel kaebuse esitaja taotlusest keeldumisega. Kaebuse esitaja täiendavad seisukohad kaevandamisloa õigusvastasuse osas
13. Harjumaa Keskkonnateenistus ja kolmas isik on ekslikul seisukohal nagu omaks tähendust asjaolu, millisele konkreetsele mäeeraldisele on kaevandamisloa taotlus esitatud. Antud vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda MaaPS-is nimetatud terminitest. Sellist terminit nagu „liivakarjäär“ või „plokk“ seadus ei sisalda. Asjast nähtub, et OÜ-le Kiiu Soon annab vaidlustatud õiguse liiva kaevandamiseks Kuusalu maardlas registrikaardi numbriga 0069 Kuusalu III mäeeraldisel. Samas defineerib MaaPS § 2 punkt 5, et maardla on üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasund või lasundi osa, kusjuures maardlana võetakse arvele kogu lasund või lasundi osa, mis sisaldab maavara koos vahekihtidega. Käesolevas asjas on selge, millisest maardlast on OÜ Ronette ja OÜ Kiiu Soon soovinud liiva kaevandada. MaaPS § 2 punkt 11 sätestab, et mäeeraldis on kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa. Seega ei saa loa taotlemise menetluses olla mingit mäeeraldist, sest seaduse järgi tekib mäeeraldis alles loa andmisel.
14. Sõltumata eeltoodust on kaevandamisloa andmine OÜ-le Kiiu Soon sama maardla piires vastuolus 11.02.2006 Kuusalu Vallavolikogu vastu otsusega nr 8, mille punktis 1 otsustati ühegi erandita mitte toetada Kuusalu valla territooriumil uute uuringute teostamist ja kaevandamislubade väljaandmist kuni kasutusesolevate maardlate varude ammendamiseni või maavarade kasutusele võtmise arengukava kehtestamiseni. Osundatud volikogu otsusega tuleb arvestada ka juhul, kui kohus leiab, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. 6 Vastustaja Harjumaa Keskkonnateenistuse seisukoht seisukohtadele kaevandamisloa õigusvastasuse osas kaebuse esitaja täiendavatele
15. Ekslikud on kaebuse esitaja seisukohad, et antud asjas ei oma tähendust, millisele mäeeraldisele on kaevandamisloa taotlus esitatud ning et MaaPS ei tunne termineid “liivakarjäär” või “plokk”. Kaevandamisloa taotlus koosneb nii seletuskirjast kui ka graafilisest lisast ning peab muuhulgas sisaldama andmeid ka mäeeraldise ja selle geoloogilise uurituse ning mäeeraldise teenindusmaa kohta. MaaPS § 27 lõike 3 kohaselt koosneb graafiline lisa taotletava mäeeraldise plaanist ja geoloogilistest läbilõigetest. Peale selle on keskkonnaminister 06.05.2005 vastu võtnud määruse nr 36 „Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm“, millega on kehtestatud täpsemad nõuded maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirjale ning graafilisele lisale. OÜ Kiiu Soon esitas maavara kaevandamise loa taotlused Kuusalu III ning Kuusalu V mäeeraldisele (Mäeeraldistele pandud numbrid tulenevad järjekorra numbrist, st. Kuusalu I ja Kuusalu II mäeeraldisele on maavara kaevandamise luba väljastatud, Kuusalu IV on väljastatud geoloogilise uuringuluba, seega tulenevadki Kuusalu III ja Kuusalu V).
16. OÜ Ronette esitas maavara kaevandamise loa taotluse Kuusalu V mäeeraldisele. Antud maavara kaevandamise loa taotluste graafilistel lisadel on toodud mäeeraldise teenindusmaa ning mäeeraldise piiripunktide koordinaadid, millest nähtub, et OÜ Ronette poolt taotletud mäeeraldis ei kattu OÜ-le Kiiu Soon maavara kaevandamise loas väljastatud Kuusalu III mäeeraldisega.
17. Kaebuse esitaja väited on vastuolus ka tema enda käitumisega: kaebuse esitaja on oma kaevandamisloa taotluses märkinud mäeeraldise andmed ning lisatud plaanil esitanud ka andmed kaevandamiseks soovitava ala paiknemise kohta ning selleks ei ole määratud terve maardla vaid konkreetne osa sellest. Keskkonnateenistus ei välju kaevandamisloa andmise menetluses isiku esitatud taotlusest, on vaid võimalus, et taotletav mäeeraldis saadakse väiksemas pindalas. MaaPS ning sellest tulenevate õigusaktide regulatsioon on suunatud sellele, et taotlus oleks koostatud võimalikult täpselt, hõlbustamaks hilisemat kaevandamisloa andmist, sh keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist, maakasutusõiguse olemasolu kontrollimist, kooskõlastusvajaduse hindamist, loa andja määramist (MaaPS § 28 lõige 4) jms.
18. Kaebuse esitaja väidab ka, et kaevandamisloa andmine OÜ-le Kiiu Soon on vastuolus 22.02.2006 Kuusalu Vallavolikogu otsusega nr
19. OÜ Ronette jätab aga tähelepanu pööramata otsuse punktile nr 2, mis sätestab, et punktis 1 sätestatut ei rakendata Kuusalu Vallavalitsuse poolt käesoleva otsuse jõustumise hetkeks antud nõusolekutele ja nende alusel väljastatud uuringulubadele. Selle sätte sisu selgitab täiendavalt otsuse seletuskiri (I kd, tlk 141-143), mille kohaselt ei piira otsus aktiivses kasutuses olevatest mäeeraldistest liiva, turba, paekivi kaevandamist ning ei taksita juba uuritud (ja juba väljastatud uuringulubadega) alade kasutusele võtmist Kuusalu vallas. Seega ei laiene vallavolikogu otsus Kuusalu liivamaardlas uuritud ja aktiivsena kinnitatud varule. Kolmanda isiku OÜ Kiiu Soon kaevandamisloa õigusvastasuse osas seisukohad kaebaja täiendavatele seisukohtadele
20. Ainetu on kaebuse esitaja väide, nagu esitataks maavara kaevandamise loa taotlus ainult terve maardla kohta ning nagu oleks taotluse esitamine maardla mäeeraldise kohta ebaõige halduspraktika. MaaPS § 27 lõike 3 kohaselt koosneb kaevandamisloa taotluse graafiline lisa taotletava mäeeraldise plaanist ja geoloogilistest läbilõigetest. Ka kaevandamise loa taotluse vorm sisaldab punktis 3 (Mäeeraldis) viit alapunkti, mis kõik käsitlevad mäeeraldist. Seega on kaevandamisloa taotluse esitamisel ja selle menetlemisel otseselt nõutud maardlas mäeeraldiste eristamine.
21. Ekslik on ka viide Kuusalu Vallavolikogu 22.02.2006 otsusele nr 8, sest nimetatu punkt 1 keelab küll valla territooriumil uute maavara uuringute tegemise, kuid punkt 2 välistab otsuse rakenduse juba väljaantud nõusolekute ja uuringulubade korral. 7 KOHTU PÕHJENDUSED
22. Kohus, tutvunud asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kuusalu Vallavolikogu 27.06.2007 määrus nr 12 „Rehatse maastikukaitseala kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina kaitse alla võtmine ja Rehatse kaitseala eeskiri“ tuleb tühistada. Samas tuleb jätta rahuldamata taotlus Harjumaa Keskkonnateenistuse 29.10.2007 maavara kaevandamise loa nr HARM079 (L.MK.HA-164166) tühistamiseks, kuna nimetatud kaevandamisluba ei riku kaebuse esitaja OÜ Ronette subjektiivseid õigusi. Kolmanda isiku kantud menetluskulud tuleb kaebuse esitajalt osaliselt välja mõista. Kohtu põhjendused on järgmised.
23. Haldusasjas ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja ei ole kunagi esitanud taotlust Kuusalu maardlas registrikaardi numbriga 0069 Kuusalu III mäeeraldisel kaevandamistööde tegemiseks. Kaebuse esitaja taotles kaevandamistööde tegemist Kuusalu V mäeeraldisel.
24. Haldusasjas vaieldakse selle üle, kas Kuusalu Vallavolikogu 27.06.2007 määrus nr 12 on halduse üksikakt või üldakt; kas see määrus rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi; kas määrus on kooskõlas vorminõuetega: kas see on piisavalt põhjendatud (on selge ala looduskaitse alal võtmise vajadus ja selle piirid); kas määrus on kooskõlas menetlusnõuetega: kas kaebuse esitajale oli tagatud ärakuulamisõigus; kas määrus on kooskõlas

§ 10

lõikega 7; kaebaja teise taotluse osas on põhiliseks vaidlusküsimuseks, kas kolmandale isikule väljastatud kaevandamisluba üldse rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. I

1. Esiteks leiab kohus, et Kuusalu Vallavolikogu 27.06.2007 määrus nr 12 on halduse üksikakt, mida saab halduskohtus vaidlustada. Nimetatud volikogu määrust tuleb vaadelda üldkorraldusena HMS § 51 lg 2 mõistes. HKMS § 6 lg 2 p 1 kohaselt saab halduskohtult taotleda haldusakti (halduse üksikakti) või selle osa tühistamist. Halduse üldakti (määruse) vaidlustamine on HKMS § 3 lg 2 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 lg kohaselt võimalik põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses, mille algatamise võimalust isiku individuaalse kaebuse alusel ette nähtud ei ole. Käesoleval juhul on halduskohtule esitatud kaebus kohaliku omavalitsuse volikogu määruse tühistamise nõudes. Kõnealuse määruse andmisel näib vallavolikogu olevat toiminud nõnda, nagu tavaliselt toimitakse üldakti andes, eelkõige on akt nimetatud määruseks ja see on avaldatud Riigi Teatajas. Samas on kohtupraktikas juurdunud seisukoht, et üld- ja üksikaktide eristamine ei saa toimuda mitte akti formaalsetest tunnustest, vaid materiaalsest sisust lähtuvalt (Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-31-03 ja otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-4-02).
2. Halduskohtu hinnangul tuleb

§ 10

lg 7 alusel antud kohaliku omavalitsuse volikogu määrust käsitleda materiaalses mõttes halduse üksikaktina. HMS § 51 lõikes 2 nimetatakse haldusakti eriliigina üldkorraldust, mida defineeritakse samas kui üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele suunatud haldusakti. Vaidlusaluse volikogu määruse sisuks on konkreetselt piiritletud maa-ala piiranguvööndina (

§ 31) kaitse alla võtmine.

Kaitse alla võetud territoorium jaguneb aga konkreetselt piiritletud kinnisasjadeks ning kohtu hinnangul tuleb kaitserežiimi sisuks olevaid kohustusi ja kitsendusi vaadelda eelkõige just omandikitsendustena. Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 kohaselt hõlmab omand teatavasti omaniku õigust oma asja vallata, kasutada ja käsutada. Halduskohtu hinnangul on käesolevas haldusasjas vaidlustatud akti eesmärk piirata avalik-õigusliku iseloomuga kitsenduste teel kaitsealasse jäävate kinnisasjade kasutamist. Seega on määrus suunatud asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Kuigi vaidlustatud määruses ei ole kehtestatava kaitserežiimiga hõlmatud kinnisasju individuaalselt üles loetletud, ei saa sellest järeldada, et määruse sisuks olev avalikõiguslik regulatsioon puudutaks konkreetsete tunnuste alusel määratlemata asju. Olulisimaks kinnisasja identifitseerimist võimaldavaks tunnuseks on selle kinnisasja asukoht looduses, mistõttu on ilmne, et teatud maa-alal asuvate kinnisasjade kasutamise avalik-õiguslikule reguleerimisele suunatud akt on suunatud kõigi selle maa-alaga hõlmatud ning katastrikaartide ja kinnistusraamatu kaudu eksimatult ja 8 üksikult identifitseeritavate kinnisasjade avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Kindlalt piiritletud maaala kaitse alla võtmine puudutab konkreetseid kinnisasju ja nende kasutamist ning seega ei saaks väita, et kitsendused oleksid liialt abstraktsed. Looduskaitseliste piirangute eesmärgiks ongi vältida kaitse alla võetava ala piiresse jäävatel kinnisasjadel igasugune selline tegevus, mida vastasel juhul ei oleks põhjust keelata. Muuhulgas tuleb kohtu hinnangul just omandikitsendusena vaadelda ka

§ 32lõikes 2 sätestatud üldist kahjustamiskeeldu.

Asjaolu, et kaitsealasse jäävad maatükid on riigi omandis, ei ole omandikitsenduste seisukohalt käesoleval juhul oluline. 40. Lisaks eeltoodule tuleb käesolevas haldusasjas vaidlustatud volikogu määrust halduskohtus vaidlustatava üksikaktina käsitleda ka vajaduse tõttu tagada isikutele tõhus õiguskaitse. Nagu eelpool märgitud, kaasnevad kinnisasja paiknemisega kaitsealal konkreetsed avalik-õiguslikud kohustused ja kitsendused kinnisomandi kasutamisel ning lisaks on maatüki paiknemine kaitsealal peamiseks eelduseks paljude konkreetsete piirangute kehtestamiseks edaspidi (näiteks keeldumine nõusolekust ehitusloa andmiseks

§ 14lg 1 p 8 ja sama paragrahvi lg 2 alusel).

Tõhus õiguskaitse tähendab muuhulgas seda, et isikul peab olema võimalus asuda oma õiguste kaitseks tegutsema võimalikult varakult. Seega saab volikogu määrust nr 12 halduskohtus vaidlustada.

1. Kohus leiab ka, et vaidlustatud volikogu määrus rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Iseenesest on õige Kuusalu Vallavolikogu väide, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust kaevandada maavara Kuusalu vallas Rehatse külas. Ka ei ole vaidlust selles, et OÜ Ronette ei ole kõnealuse maa omanik ega rentnik, maatükk kuulub riigile. OÜ Ronette esitas 03.01.2006 Harjumaa keskkonnateenistusele taotluse Kuusalu V liivakarjääris ehitusliiva kaevandamiseks (II kd tlk 98). Kaitseeeskirja § 6 lõike 2 kohaselt on kaitsealal (mis hõlmab Kuusalu V liivakarjääri) maavarade kaevandamine keelatud. Kuusalu Vallavolikogu algatas Rehaste külas asuva metsaala kohaliku kaitse alla võtmise menetluse 30.01.2006 otsusega nr 1, seega peale seda, kui kaebuse esitaja oli esitanud maavara kaevandamise loa taotluse. Haldusasja materjalidest ei nähtu küll, kas Kuusalu vallavolikogu oli 30.01.2006 otsuse vastuvõtmise hetkeks OÜ Ronette esitatud maavara kaevandamise loa taotlusest teadlik, kuid kohus leiab, et see ei oma kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumise kindlaksmääramisel tähtsust. Oluline on, et kaevatud määrus nr 12 tegi võimatuks kaevandamisloa saamise Kuusalu V liivakarjääris. Kaevandamisloa saamise korral saaks kaebuse esitaja taotleda riigilt kui kinnisasja omanikult talle kuuluval maatükil kaevandamise luba, mis üldjuhul ka antakse. Seega rikkus määrus kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja tal on tulenevalt HKMS 7 lõikest 1 õigust nimetatud määrust halduskohtus vaidlustada ja kohus vaatab määruse nr 12 tühistamise taotluse läbi sisuliselt.
2. Kohus meenutab, et tühistamistaotlus hõlmab määrust tervikuna, mitte vaid kaebuse esitaja huve rikkuvaid määruse § 3, § 6 lg 2 p
3. Esiteks on kohus peale kaebuse käiguta jätmist ja kaebaja poolt tühistamistaotluse muutmist võtnud kaebuse menetlusse määruse nr 12 tervikuna tühistamise nõudes, põhjendades seda õigusselguse vajadusega. Ka on vastustaja leidnud, et määruse § 3, § 6 lg 2 p 2 tühistamisel kaotaks määrus mõtte, kuna nimelt need sätted annavad määrusele regulatiivse sisu. Seega on õigusselgusega kooskõlas tühistada määruse § 3, § 6 lg 2 p 2 õigusvastasuse korral kogu määrus.
4. Määruse nr 12 tühistamistaotluse sisulise läbivaatamise osas analüüsib kohus esmalt, kas määrus on kooskõlas vorminõuetega, eelkõige, kas see on piisavalt põhjendatud (on selge ala looduskaitse alal võtmise vajadus ja selle piirid). Kuivõrd volikogu määrust nr 12 tuleb vaadelda üldkorraldusena HMS § 52 lg 2 mõistes, siis saab see HMS § 54 kohaselt õiguspärane olla juhul, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Sellisele üldkorraldusele laieneb kahtlemata ka HMS §-s 56 sätestatud põhjendamiskohustus. Viidatud paragrahvi
5. lõike kohaselt peab kirjalik haldusakt olema põhjendatud ning põhjendused tuleb esitada kas haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi
6. lõike kohaselt tuleb põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. 9
7. Halduskohtu hinnangul on volikogu määruse nr 12 põhjendused ilmselgelt puudulikud määruse andmise faktilise aluse osas. Kaevatavast aktist ei selgu, millistele faktilistele asjaoludele tuginedes on see antud ega seda, kuidas vastavad faktilised asjaolud on tuvastatud, mistõttu ei ole võimalik kontrollida, kas seda on tehtud õigesti.

§ 2

lõike 1 kohaselt kaitstakse loodust looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Vastavalt

§-le 43 on looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt. Vaidlustatud määruse § 2 lõike 1 kohaselt on maastikukaitseala kaitse eesmärk „kaitsta metsa- ja sookooslusi, kaitsealuste linnuliikide elupaiku ning metsamaatükke.“

§ 7

järgi on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldus selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Ala kaitse alal võtmine on kaalutlusotsus, mis seab põhjendamiskohustusele eriti kõrged nõuded. Määrus nr 12 põhjendamiskohustuse nõuetele ei vasta, on sisuliselt põhjendamata, selle vastuvõtmise vajadus ebaselge.

1. Teiseks määruse põhjendamisega seonduvaks probleemiks on kaitseala territoriaalse piiritlemise ning valiku põhjendatus ehk teisisõnu küsimus, kas ja millega on põhjendatud kaitseala piiride määramine selliselt, nagu see määruse §-s 3 määratletud on. Selles osas oleks asjakohased põhjendused, millest nähtuks eelkõige see, miks on kaitseala piir seatud just sellesse kohta ning mitte kuhugi mujale. On ilmne, et kaitseala piire ei ole võimalik vaieldamatult määrata meetri ja ehk mitte ka saja meetri täpsusega ning seetõttu ei saa nõuda, et vastustaja tõendaks objektiivselt mõne elupaiga kaitsevajadust just konkreetse piirini. See ei tähenda siiski, et kaitseala piire võiks määrata meelevaldselt. Ilmselt oleks võimalik piiri kulgemist põhjendada mingisuguste looduslike tingimustega (näiteks kaitstava liigi leviku ala, pinnavormid, teed, sihid, mullastik, taimestik, veekogude piirid jne) või mingisuguste teaduslikul teadmisel põhinevate seisukohtadega, ent käesoleval juhul seda tehtud ei ole.
2. Hindamaks seda, kas kaitseala piiri asukoht on põhjendatud, peaks olema võimalik saada teavet ka sellest kehtestatud piirist mõnevõrra väljapoole jääva keskkonna kohta. Nimelt juhul kui peaks ilmnema, et sarnased kooslused, nagu on tuvastatud kaitse alla võetud territooriumi piires, kulgevad ka väljapoole seda piiri, siis tõusetub paratamatult põhjendatud vastust vajav küsimus, miks on piir paigutatud just konkreetsesse kohta. Kaitseala kujutavalt kaardilt (II kd tlk 165, 166) nähtub, et Rehatse kaitseala hõlmab tervikuna Kuusalu V liivakarjääri, ei hõlma aga kohe sellega piirnevat Kuusalu III liivakarjääri. Samas kulgeb Kuusalu III liivakarjäärist teisel pool Võllaskatku kaitseala, kus on metsise püsielupaik. Nimetatud kaardimaterjal tekitab seda enam küsitavust, mille alusel Rehatse kaitseala piirid on määratletud ja ega ei ole tegemist piiri meelevaldse tõmbamisega.
3. Kohtuistungil esitas vallavolikogu esindaja piiri kulgemise põhjendusena 27.11.2007 Kuusalu Vallavolikogu keskkonnakomisjoni koosolekuprotokolli (II kd tlk 167-168) ja väitis, et koosolekul arutati kaitseala piiri küsimust. Volikogu esindaja kinnitusel lähtuti piiride määramisel metsasihtidest ja seal asuvast gaasitrassist ning selle kohta on protokollis märkused. Samuti ei hakatud kahte kaitseala kunstlikult kokku vedama. Kohus leiab, et esitatud protokollist ei nähtu ühtegi adekvaatset põhjendust piiri kulgemise kohta. Protokollist on küll näha, et päevakorras oli muuhulgas punkt „Rehatse kaitseala, välispiiri kirjeldus ning edasine menetlus“, kuid seda, millistel kaalutlustel just määruse §-i 3 kirjapandud piirid kehtestati, protokollist välja lugeda ei õnnestu. Arvestades aga seda, et kaitsealade kehtestamine on oma olemuselt omandikitsendus, peavad kaitseala piirid olema väga hoolikalt põhjendatud. Põhjendustest peaks nähtuma see, milliseid ekspertiise ja uuringuid on kogu alal tehtud, millised asjaolud on tuvastatud ja milliseid järeldusi nendest tehtud. Need asjaolud ei ole aga käesoleval juhul ka kohtumenetluse käigus piisavat põhjendamist leidnud.
4. Haldusakti põhjendamine on vajalik eelkõige selleks, et nii akti adressaadil kui vajadusel hiljem ka kohtul, oleks võimalik hinnata akti õiguspärasust. On võimalik kasutada ka HMS § 56 lg 1 teise lauses sätestatud põhjenduste esitamise alternatiivset võimalust, see tähendab esitades põhjendused 10 menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Viimasel juhul tuleb haldusaktis siiski viidata konkreetsele dokumendile, kus haldusakti põhjendus on esitatud kompaktselt ja selgelt, nõnda, et huvitatud isikul on võimalik viidatud dokumendiga tutvudes mõista, miks on sellise sisuga haldusakt antud, millistest asjaoludest on selle andmise puhul lähtutud ning milliseid huve ja kuidas kaalutud. Mõeldamatu oleks abstraktne viide menetluse käigus kogutud dokumentidele või konkretiseerimata ekspertide arvamustele üldiselt. Haldusakti põhjendusena ei saaks aktsepteerida ka viitamist pelgalt kogutud andmetele, ilma et nähtuks, miks ja milliseid järeldusi on otsuse teinud haldusorgan nende andmete pinnalt teinud. Samas ei nähtu käesoleval juhul ka haldusasja kirjalikest materjalidest, milliseid konkreetseid taime või loomaliike kaitstakse ja miks leitakse, et neid esineb just määruse §-ga 3 piiritletud maa-alal.
5. Käesoleval juhul vaidlusaluses volikogu määruses ühtegi asjakohast põhjendust ei sisaldu. Samuti ei ole selles vähimatki viidet mõnele muule dokumendile, kus kõnealused põhjendused sisalduda võiksid. Seega on haldusakti andmisel HMS §-s 56 sätestatud põhjendamiskohustust ilmselgelt rikutud.
6. Kohtupraktikas on üldiselt asutud seisukohale, et kohtumenetluse käigus on haldusakti põhjendamispuudusi võimalik heastada ning haldusaktis esitatud põhjendusi täiendada või korrigeerida. Tuleb tõdeda, et haldusakti põhjenduste tagantjärele täiendamist tuleb pidada seda keerukamaks, mida vähem on asjakohaseid põhjendusi esitatud haldusaktis endas. Põhimõtteliselt peaks kohus haldusakti põhjendustena arvesse võtma selliseid vastustaja poolt hiljem välja toodud põhjendusi, mille puhul tõepoolest nähtub, et asjaolud, millele need põhjendused tuginevad, olid olemas haldusakti andmise ajal ning et haldusorgan neist asjaoludest ja põhjendustest haldusakti andmisel ka tõepoolest lähtus. Selline haldusakti hilisemalt esitatud põhjenduste arvestamine teenib peamiselt tõhususe eesmärki, võimaldades kohtul jätta põhjendamispuudustega vormistatud haldusakt kehtima, kui täiendavalt esitatud põhjendustest nähtub ilmselt, et haldusorgan on otsuse tegemisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning tuvastanud vajalikud asjaolud õigesti, ent jätnud vastavad põhjendused HMS § 56 sätteid rikkudes haldusakti tekstis kajastamata. Sel teel on võimalik vältida sellise haldusakti tühistamist, millele järgneks vältimatult samasisulise haldusakti uuesti väljaandmine. Käesoleval juhul oleks põhjust põhjenduste hilisemat esitamist seda enam aktsepteerida, et ilmselt lastes end eksitada

§ 10

lõikes 7 sätestatud akti vormi määratlusest, on volikogu ilmselgelt vormistanud otsustuse määrusena (üldaktina), milles haldusaktile sarnaselt põhjenduste esitamine teatavasti vajalik ega ka tavaks ei ole. Küll aga leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole kohtumenetluse käigus esitatud põhjendused kaugeltki piisavad veendumaks, et Rehatse piirkonna kaitse alla võtmisel ning eelkõige selle ala piiritlemisel on volikogu tuvastanud tähtsust omavad asjaolud ning teinud neist õiged järeldused.

1. Kuivõrd kohus leiab, et vaidlustatud volikogu määrus tuleb tühistada põhjendamispuuduste tõttu, siis ei ole vajalik põhjalikult käsitleda kaebuses esitatud muid argumente. II
2. Harjumaa Keskkonnateenistuse 29.10.2007 maavara kaevandamise luba nr HARM-079 (L.MK.HA164166) annab OÜ-le Kiiu Soon õiguse liiva kaevandamiseks Kuusalu maardlas registrikaardi numbriga 0069 Kuusalu III mäeeraldisel. Eelnevalt märkis kohus, et haldusasjas ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja ei ole kunagi esitanud taotlust Kuusalu maardlas registrikaardi numbriga 0069 Kuusalu III mäeeraldisel kaevandamistööde tegemiseks. Kaebaja on 2005 esitanud keskkonnateenistusele taotluse kaevandamiseks Kuusalu vallas, Rehatse külas Kuusalu V liivamaardlas. Kohus nõustub Harjumaa Keskkonnateenistusega selles, et ekslikud on kaebuse esitaja seisukohad, et nagu ei omaks antud asjas tähendust, millisele mäeeraldisele on kaevandamisloa taotlus esitatud ning et MaaPS ei tunne termineid “liivakarjäär” või “plokk”. MaaPS § 27 lõige 1 määrab, mida peab sisaldama kaevandamisloa taotlus. Kaevandamisloa taotlus koosneb nii seletuskirjast kui ka graafilisest lisast ning peab muuhulgas sisaldama andmeid ka mäeeraldise ja selle geoloogilise uurituse ning mäeeraldise teenindusmaa kohta. MaaPS § 27 lõike 3 kohaselt koosneb graafiline lisa taotletava mäeeraldise plaanist ja geoloogilistest läbilõigetest. Lisaks kehtestab täpsemad nõuded 06.05.2005 keskkonnaministri määrus nr 36 „Maavara 11 kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm“. Nii OÜ Kiiu Soon kui ka OÜ Ronette on esitanud keskkonnateenistusele eelpool nimetatud seadusele ning määrusele vastavad maavara kaevandamiseloa taotlused. OÜ Ronette esitas maavara kaevandamise loa taotluse Kuusalu V mäeeraldisele. Antud maavara kaevandamise loa taotluste graafilistel lisadel on toodud mäeeraldise teenindusmaa ning mäeeraldise piiripunktide koordinaadid, millest nähtub, et OÜ Ronette poolt taotletud mäeeraldis ei kattu OÜ-le Kiiu Soon maavara kaevandamise loas väljastatud Kuusalu III mäeeraldisega.
3. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse isik, kelle õigusi haldusakt rikub. Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Kolmandale isikule väljastatud kaevandamise luba nr HARM-079 (L.MK.HA-164166) ei riku aga kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuna selle väljastamisega ei muutunud kaebuse esitaja olukord kuidagi halvemuse poole. Eeltoodust tulenevalt ei asu kohus vaatama läbi kaebaja esitatud eelnimetatud kaevandamisloa õigusvastasust puudutavaid väiteid ja jätab kaebuse nimetatud taotluse osas rahuldamata. Menetluskulud
4. Kolmas isik on esitanud taotluse kaebuse esitajalt menetluskulude summas 33 562,50 krooni (ilma käibemaksuta) väljamõistmiseks. HKMS § 92 lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kaebuse esitajal ei olnud menetluskuludele vastuväiteid. Kolmas isik on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et menetluskulu näol on tegemist õigusabikuluga. Seega on kolmanda isiku esitatud õigusabikulude hüvitamise taotlus HKMS § 83 järgi lubatav. Kolmas isik on esitanud advokaadibüroo kinnituse (III kd, tlk 19) ja internetipanga väljatrüki (III kd, tlk 20), mille kohaselt OÜ Kiiu Soon on tasunud AB Luiga Mody hääl Borenius arvelduskontole 12.02.2008 39 603,75 krooni (õigusabikulud koos käibemaksuga). Seega on tegemist reaalselt kantud menetluskuluga. HKMS § 92 lõike 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus kaasas OÜ Kiiu Soon kolmanda isikuna menetlusse mõlemas kaebuses: nii vaidluses määruse nr 12 õiguspärasuse kui OÜ-le Kiiu Soon väljastatud kavandamisloa õiguspärasuse üle. Kolmas isik esitas kohtule vastuväiteid vaid seoses vaidlusega neile väljastatud kaevandamisloa õiguspärasuse üle käivas vaidluses. Seega leiab kohus, et HKMS § 92 lõike 2 kohaselt tuleb arvestada kolmanda isiku menetluskulusid tervikuna kaevandamisloa õiguspärasuse üle käiva vaidlusega seotuteks.
5. HKMS § 93 lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et kolmanda isiku esitatud kantud õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kulude väljamõistmise taotluses on märgitud õigusabi osutamise mahuks 14,25 tundi, mis teeb seega ühe tunni hinnaks 33 562,50 : 14,25 = 2355,26 krooni. Esiteks on tegemist keskmisest turuhinnast (ca 1700 krooni) oluliselt kõrgema tunnihinnaga. Teiseks leiab kohus, et õigusabi osutamine 14,25 tunni ulatuses ei olnud põhjendatud. Kolmanda isiku põhiväide – et kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi neile väljastatud kaevandamisluba ei puuduta – leidis küll kohtumenetluses kinnitamist, kuid selle argumendi formuleerimine ei tohtinuks võtta aega 14.25 tundi. Kolmas isik on esitanud kohtule 14.01.2008 kaheleheküljelise seisukoha kaebuse osas, milles esitas taotluse jätta asi läbi vaatamata, lisaks 19.02.2008 täiendavalt kaheleheküljelise seletuse, milles põhiliselt kordab üle oma varasemad seisukohad. Kohus ei arvesta siin mitte kirjalike seisukohtade kvantiteeti, vaid nendes esitatud argumente. Sellest tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud õigusabi käesolevas haldusasjas oli seitse töötundi arvestatuna tasuga 1700 krooni ehk 7 x 1700 = 11 900 krooni, mis tuleb OÜ-lt Ronette OÜ Kiiu Soon kasuks välja mõista. Kadriann Ikkonen Kohtunik 12 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht
6. oktoober
7. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-1525 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend OÜ Ronette kaebus Kuusalu Vallavolikogu 27.06.2007 määruse nr 12 ja Harjumaa Keskkonnateenistuse 29.10.2007 maavara kaevandamise loa nr HARM-079 (L.MK.HA-164166) tühistamise nõudes Kaebuse esitaja – OÜ Ronette Vastustajad – Kuusalu Vallavolikogu ja Keskkonnaamet (Harjumaa Keskkonnateenistuse menetlusõigusjärglane) Kolmas isik – OÜ Kiiu Soon OÜ Ronette ja Kuusalu Vallavolikogu apellatsioonkaebused Tallinna Halduskohtu
8. märtsi
9. a otsus Asja läbivaatamise kuupäev
10. september
11. a Menetlusosalised Menetluse alus ringkonnakohtus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu
12. märtsi
13. a otsus haldusasjas nr 3-07-1525 osas, millega halduskohus rahuldas OÜ Ronette kaebuse ja tühistas Kuusalu Vallavolikogu 27.06.2007 määruse nr
14. Teha selles osas uus otsus, millega jätta OÜ Ronette kaebus rahuldamata. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata. Rahuldada Kuusalu Vallavolikogu apellatsioonkaebus ja jätta OÜ Ronette apellatsioonkaebus rahuldamata. Mõista OÜ-lt Ronette välja apellatsiooniastme menetluskulu OÜ Kiiu Soon kasuks summas 12 390 (kaksteist tuhat kolmsada üheksakümmend) krooni ja Kuusalu Vallavolikogu kasuks 9 520 (üheksa tuhat viissada kakskümmend) krooni. Lauri Madise Lilianne Aasma 13 Ruth Virkus