) § 9 lg 1 sätestatust loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 järgi on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohus leiab, et info levitamise leping kujutab ennast pakkumust kostjale ning Tea Otsasoni e-kirjas (kirja subjektiks: „RE: Koostööpakkumine“) sisalduv vastus nõustumust. Pakkumuseks olev info levitamise leping on suunatud konkreetselt OÜ-le Kri-Te, leping on piisavalt määratletud, s.h hinna osas, ning väljendab selgelt hageja tahet olla nõustumuse korral lepinguga seotud. Kostja vastuväite kohaselt ei saanud Tea Otsason tegevdirektorina iseseisvalt lepingut sõlmida, seega pidi vastusele järgnema lepingu allkirjastamine juhatuse liikme poolt, ning puudus kokkulepe selle kohta, et leping loetakse sõlmituks e-posti teel antud kinnituse või nõusolekuga. Tea Otsasoni e-kirjast on välja loetav, et tema kostja esindajana on nõus sõlmima lepingut OÜ-ga Infogrupp. Kirja sõnastus ei anna alust arvata, et Tea Otsason oleks vajanud lepingu sõlmimiseks juhatuselt täiendavat nõusolekut. Arvestades hageja selgitust selle kohta, et kostja juhatuse liige ise oli 3
lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt
lg 1 p 2 ja § 108 lg 1 sätestatust, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3540 krooni lepingu alusel osutatud info levitamise teenuse eest.
järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
lg 1 esimese lause kohaselt võib kahjustatud lepingupool leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Pooled leppisid lepingu p-s 7 kokku OÜ Infogrupp õiguses nõuda tellijalt leppetrahvi 50% lepingu summast kui arve tasumise tähtaeg on ületanud ühe kuu. Kostja jättis tähtaegselt tasumata teenuse eest esitatud arve nr 662011/2 summas 3540 krooni tasumistähtpäevaga 25.01.2009 (hageja selgituse põhjal vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning kostjapoolsetele maksmislubadustele) ning hageja esitas kooskõlas lepinguga kostjale 15.05.2009 leppetrahviarve nr 662011/LT. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 1770 krooni. 5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi täielikult, jätab poolte menetluskulud kostja kanda. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.