lg 1); - 16.02.2006 algselt tähtajalisena sõlmitud üürileping oli enne Maxima Eesti OÜ poolt Võru tn 55f Tartus omandamist muutunud tähtajatuks (
4. Maxima Eesti OÜ (endine VP Market OÜ) loovutas 18.08.2006 tähtajatu kestvuslepinguna sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel ja vastavalt lepingu lisas 2 fikseeritud nõuete vastuvõtmisele OÜ-le Incure Inkasso Agentuur nõuded Karhel Tehnika OÜ vastu võlgnevuse 8651,51 krooni, viivise 1539,53 krooni ja (lepingu p 3.3 järgi) võla tasumata jätmisega nõude loovutajale tekitatud kahjuhüvituse nõudes. Võlaõigusseaduse (
) § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõike 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
kohaselt võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Seega on nõuete loovutamine toimunud kooskõlas kehtiva õigusega. 5. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kuna hagi esemeks on üüri- ja muude teenuste võlgnevuse ning kahjuhüvitise nõue, mille lahendamine ei eelda kostja ja Maxima Eesti OÜ vahel väidetava suulise kokkuleppe olemasolu teise üüripinna asemele andmiseks tuvastamist, jätab kohus kostja sellekohase vastuväite tähelepanuta. Kostja peamine vastuväide on, et kostja täitis oma kohustuse nõuetekohaselt. Hageja on märkinud õigesti, et kostja oma vastuses sisuliselt tunnistas kohustust, s.o ta ei vaidlusta arve esitamise ja selle sisu õiguspärasust. Kohus leiab, et hageja on äriruumide üürilepinguga, 01.03.2007 kirjaliku teatega OÜ-le Karhel Tehnika üürileandja vahetumise kohta ja esitatud arvetega nr FI-16323/10, FI-16329/09 tõendanud kostjal üüri ja osutatud teenuste eest tasumise kohustuse olemasolu. Kostja väitega, et ta on kohustuse täitnud, on tõendamiskoormis läinud üle kostjale. Kuivõrd üürilepingu p-i 4.4 kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri üürileandja arvelduskontole ja maksekohustus loeti täidetuks raha laekumise hetkest arvel näidatud arvelduskontole, siis saabki kostja esmajoones tõendada üüri sularahas tasumise toimumist. Hageja ei ole kohtule sellekohaseid tõendeid esitanud.
kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Maxima Eesti OÜ (kui uue üürileandja) ja 3
lõige 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Üürilepingu p 4.3 järgi kohustus üürnik maksma kokkulepitud üüri hiljemalt arvestusliku kuu seitsmendaks kuupäevaks. Arve nr FI-16329/09 järgi tuli kõrvalkulud – tasu interneti ja mehaanilise valve teenuse eest - tasuda hiljemalt 15.10.2007. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja oktoobrikuu üüriarve osaliselt, tasumata jäi 8002,51 krooni, ning täielikult tasumata on septembrikuu kõrvalkulude arve summas 649 krooni.
lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja poolt oktoobrikuu 2007 üüri sularahas tasumine ei leidnud tõendamist, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata üür 8002,51 krooni ja kõrvalkulud 649 krooni.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üürilepingu p 4.6 järgi on üürileandjal õigus üüri tähtaegselt maksmata jätmisel nõuda üürnikult viivist 0,15% võlguolevalt summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 1240,39 krooni. 6. Hageja taotleb kostjalt Maxima Eesti OÜ-le võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kahju hüvitamist. Kahju seisneb OÜ-le Incure Inkasso Agentuur makstud teenustasus. Nõudeõiguse loovutamise lepingu p 3.3 kohaselt volitas Maxima Eesti OÜ hagejat lisaks võla põhiosale ja viivistele võlgnikult sisse nõudma võla tasumata jätmisega Maxima Eesti OÜ-le tekitatud kahju hüvituse, mis koosneb Incure nõude käsitlemise eest teenustasuna makstavast summast ja muudest põhjendatud kuludest (riigilõivud jms). Lepingu p 4.3 kohaselt tasub Maxima Eesti OÜ loovutatava nõude eest Incurele tasu, mille suurus on fikseeritud lepingu lisas nr 1 protsendina rahuldatud nõudest, mis võlgnik nõude täitmisel Incurele tasub.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtule esitatud asjaolude põhjal on hagis taotletud kahju näol tegemist
lg 3 nimetatud otsese varalise kahjuga, täpsemalt kahju tekitamisega kantud või tulevikus kantav kulu kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus peab hageja nõutud kulu mõistlikuks, arvestades nii loovutatud nõuete suurust kui inkassoteenuse kasutamise põhjust.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemele nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine rikkumist vabandavaid asjaolusid
MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.