, § 291 lg.1, § 325 lg.1,2,5 ja TMS § 168 lg.2, § 174 lg.1, § 423 lg.2 p.1, § 425 lg.1 ja § 427 Jätta läbi vaatamata OÜ Halinga hagi E V vastu üüritud kinnistu ja eluruumi asukohaga Halinga vald, Pärnu maakond tagastamise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja OÜ Halinga kanda. Menetlusosalised võivad nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Sisulised asjaolud OÜ Halinga esitas Pärnu Maakohtule hagi E V vastu nõudes kohustada kostjat andma kinnistu ja sellel asuv elamu, asukohaga Halinga vallas, Pärnumaal valdus üle hagejale kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval ja valduse üleandmise mittetäitmisel tõsta kostja E V eluruumist välja . 1
äriruumi üürileping üles öelda ülesütlemisavaldusega , mis on esitatud kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 peab üürileandja poolt esitatavas ülesütlemisavalduses sisalduma nii üüritud asi, lepingu lõppemise kuupäev, ülesütlemise alus ja ülesütlemise vaidlustamise kord. Hageja poolt esitatud avaldus ei vasta nendele nõuetele ja seega on eluruumi üürilepingu ülesütlemine tühine vastavalt
Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leiab, et hageja on pidanud kostjaga läbirääkimisi antud eluruumi kasutustingimuste üle alates jaanuarist 2009. E V on andnud erinevaid lubadusi ja tähtaegu, millest ta pole kinni pidanud. Hageja eesmärgiks ei ole laskuda kohtute ja paragrahvide virr- varri , vaid hageja pöördus kohtu poole seoses asjaoluga, et hoone laguneb ja vajab heaperemehelikku kasutajat v. rentnikku. Kostja ei ole vaidlustanud üürilepingu ülesütlemist ega võtnud kordagi hagejaga ühendust. Hageja jääb hagi juurde ja soovib , et kostja vabastaks eluruumid. Kohtu seisukoht OÜ Caisiir ja E V vahel on 15.06.2007.a. sõlmitud eluruumi üürileping , mille kohaselt OÜ Caisiir (üürileandjana )andis E V`le (üürnikule) üürile eluruumi asukohaga Halinga vald, Pärnu maakond, elumaja- rehealune. Üürileping sõlmitud tähtajatult. Käesoleval ajal on antud kinnistu omanikuks OÜ Halinga. OÜ Caisiir müüs kinnistu OÜ-le Agroland Syd, kes ühines OÜ –ga Halinga.
kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg.1 järgi kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist v. kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel v. pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Seega on antud juhul üürileandjaks hageja OÜ Halinga.
lg.1 järgi üürileandja ja üürnik võivad elu- ja äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lg.2 järgi üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: üüritud asi, lepingu lõppemise päev, ülesütlemise alus, eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. 2
Ülesütlemisavalduses ei ole toodud üüritud asi, lepingu lõppemise kuupäev ning eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtajad. Samuti ei ole kostjale ega kohtule selge üürilepingu ülesütlemise alus. Ülesütlemisavaldusest peab üürnik aru saama , mille tõttu leping üles öeldakse, et hinnata ülesütlemise seaduslikkust.
lg.5 järgi on sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine. Seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmist peab kohus kontrollima ka sõltumata sellest , kas pooled sellele tuginevad. Seega on ilmne, et hageja poolt eluruumi üürilepingu ülesütlemine 04.06.2009.a. on tühine. TsÜS § 67 lg. 2 kohaselt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Antud juhul eluruumi üürilepingu ülesütlemine. TsÜS § 84 lg.1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
lg.1 järgi eluruumi üürnik võib üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise vaidlustada üürikomisjonis v. kohtus, kui ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kui eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks alused puuduvad , siis ei saa hakata hindama ülesütlemise vastavust hea usu põhimõttele. Seega ei pidanud ka kostja vastaval alusel üürilepingu ülesütlemist üürikomisjonis v. kohtus vaidlustama. Kuna hagiavaldusest ja selle lisadest selgelt nähtub, et eluruumi üürilepingu ülesütlemine on tühine, siis puudub hagejal ka alus üüritud asja tagasi nõuda. TsMS § 423 lg.2 p.1 järgi kohus võib jätta hagi läbi vaatamata , kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Seega kuna hagi on perspektiivitu jätab kohus hagi läbi vaatamata. Hagi läbi vaatamata jätmine on ka põhjendatud , et vältida täiendavaid menetluskulusid. Menetluskulude jaotus Kuna hagi jääb läbi vaatamata , tuleb menetluskulud jätta hageja kanda – alus TsMS § 168 lg.2. Riigilõivu tagastamist sätestab TsMS § 150. Ivika Sillaots Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.