2-09-49190 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-49190 Otsuse kuupäev Jõhvi, 16. detsember 2009.a kell 16.00. Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi A.K. hagi G.D.

§127

lg1, §128 lg1, lg2, lg5, §136 lg1, §1043 ja §1047 kostjalt välja mõista moraalne kahju summas 5 000 krooni ja varaline kahju 1 200 krooni. KOSTJA VASTUS

2. oktoobril 2009.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt Viru Maakohtu 27.08.2009.a kohtumäärusega tühistati väärteoasjas tehtud trahviotsus politseiametnike poolt tehtud protsessuaalsete vigade tõttu, s.o väärteoprotokolli ja muude lisade kohtule esitamata jätmise tõttu.
3. Kostja teatas, et hageja käitus 15.05.2009.a kell 19.00 toimunud korteriühistu üldkoosolekult vääritult, mille eest teda ka karistati. Tänaval, Metsapargi 18 maja juures, korteriomanike juuresolekul karjus hageja valjult ja ähvardas, et teeb pihuks ja põrmuks revisjonikomisjoni liikmeid ja loobib nad kividega. Kostja on revisjonikomisjoni liige. Sellepärast teatas kostja politseile hageja huligaansest käitumisest. Nüüd, kui hageja jäi karistamata, otsib ta süüdlast.
4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja jätta kõik menetluskuld hageja kanda. KOHTUISTUNGID
5. Kohtuistungil hageja loobus varem esitatud tunnistajate ülekuulamise taotlusest. Hageja ei soovinud nõudeid muuta ega hagist loobuda. Ta jäi esitatud hagiavalduse juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja seletuste järgi kostja valetas politseile, et hageja teda ähvardas. Hageja moraalne kahju 5 000 krooni seisneb selles, et teda kutsuti ülekuulamiseks politseisse. Õigluse saamiseks oli hageja sunnitud kasutama õigusabi 1 200 krooni, mis on kostja poolt tekitatud varaline kahju.
6. Kostja ja tema esindaja hagi ei tunnistanud. Kostja seletuste kohaselt hageja solvas revisjonikomisjoni liikmeid ja ähvardas neid. Tegemist oli korteriühistu üldkoosolekuga, kus arutati korteriühistu juhatuse esimehe ümbervalimise küsimust. Hageja ema oli juhatuse esimees. Politseile esitas kostja avalduse selleks, et hageja enam niimoodi ei käituks. Inimene peab väärikalt käituma ka üldkoosolekul. 2

§1043ja §1047 alusel, eeldab hageja, et mittevaraline kahju tekitati õigusvastaselt.

Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas väidetava väärteojuhtumi kohta õiguskaitseorganitele avalduse esitamine ehk väärteost teatamine, on õiguspärane või õigusvastane tegu. Kui see on õiguspärane tegu, kas ka selline käitumine võib tekitada varalist või mittevaralist kahju isikule, kelle kohta väärteoteate esitati. Kui õispärane käitumine kahju tekitab, kas see annab hagejale õiguse varalise või mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. 15. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (

) §3 p2 kohaselt võlasuhe võib tekkida ka kahju õigusvastasest tekitamisest. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) §15 lg1 esimese lause kohaselt igaühel on õigus pöörduda oma 3

§128lg1 ja lg5 sätestatud mittevaralise kahju olemasolu peab tõendama hageja.

Millised tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (TsMS) lubatud tõendeid selleks esitada on hageja otsustada. 16 See, et kostja esitas avalduse politseile, ei tähenda, et kostja käitus õigusvastaselt. PS §13 esimese lause alusel igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Nimetatud kaitse saavutamiseks on igaühel õigus pöörduda avaldusega õiguskaitseorganite (ka politsei) poole, kes omakorda peavad avaldusi vastu võtma, neid kontrollima ning väärteo ja kuriteo tunnuste ilmnemisel toimetama vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §6 väärteo- või kriminaalmenetlust. VTMS §4 alusel kedagi ei tohi käsitada väärteo toimepanemises süüdlasena enne, kui väärteo eest karistamise otsus on tema kohta jõustunud. Asjaolu, et hageja suhtes tehtud väärteootsus tühistati, ei tähenda, et kohus on tuvastanud tema tegudes väärteokoosseisu puudumise fakti. Andmata hinnangut hageja käitumise õigusvastasusele kostja suhtes, tuleb tõdeda, et avalduse esitamisega politseile, ei ole kostja õigusvaselt käitunud. Kostja on realiseerinud väärteost teatamise õiguse ja tema käitumine, isegi kui hageja tegudes ei olnud väärteo koosseisu, on õiguspärane. 17. Füüsilise isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral on tegemist

§1047lg1 p4 sätestatud füüsilise isiku õiguste rikkumisega.

Kohus nõustub hagejaga küll, et seoses väärteomenetluse algamisega, selle raames ülekuulamisega ning väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega, on võimalik, et hagejal tekkisid hingelised üleelamused, psüühika ja närvitegevuse häired. Seega ei ole välistatud, et tekis hagejal mittevaraline kahju. Samas sellest ei piisa hagi rahuldamiseks. Kahju hüvitamiseks on oluline tuvastada delikti üldkoosseisu kolm elementi, s.o objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü.

§1043

alusel teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 18.

134 lg2 alusel vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kohus on hagejale selgitanud, et

§134

lg2 tulenevalt isikuõiguste rikkumise puhul tuleb mittevaraline kahju hüvitada mitte rahalise hüvitise nõudmisega, vaid muul viisil, näiteks ebaõigete andmete ümberlükkamiseks kohustamisega

§1047lg4 alusel.

Kuna hagejat ei ole karistatud ja tema hingelised üleelamised on moraalselt kompenseeritud väärteomenetluse lõpetamise määrusega, siis sellises situatsioonis põhjendamatu on tema kasuks moraalse kahjuna rahalise hüvitise väljamõistmine. 19. Hageja nõuab varalise kahjuna väärteomenetluses tekkinud õigusabikulu 1 200 krooni nõudmist. VTMS § 7 alusel väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Kostja ei ole hageja suhtes väärtegu toime pannud. VTMS§23 järgi väärteomenetluse lõpetamise korral sama seadustiku §29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel (teos väärteo tunnuste puudumine, sama teo eest juba karistamine, sama teo kohta tehtud väärteomenetluse lõpetamise lahendi olemasolu, väärteo aegumine jne) 4

§128

lg3 alusel otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 05.11.2008.a otsuse nr 3-2-1-79-08 kohaselt

§ 128

lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused

§115lg1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

Kostja, esitades avalduse politseile, on käitunud vastavalt seadusele. Avalduse esitamine oli tingitud hageja käitumisest. Kostja tegudes puudub süü ja õigusvastasus, mistõttu hagi mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudes tuleb rahuldamata jätta. Menetluskulud

1. Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
2. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, lg1, lg2, §442, §453 lg1, lg2, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5