VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-09-25972
- detsembril 2009, Narva Kohtuasi A M hagi M T vastu elatise maksmisest vabastamise nõudes 14 000 krooni Hageja: A M (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: M T (isikukood XXX, elukoht XXX) Hagimenetlus 01.12.2009, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Šilina Hageja Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Tamara Šabarova RESOLUTSIOON
- Rahuldada A M hagi osaliselt.
- Vabastada A M Viru Maakohtu 31.03.2006 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-05-16129 väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, mis tekkis ajavahemikul 2008.a märtsist – 2009.a aprillini summas 14 000 krooni, osaliselt, nimelt summas 5 132,40 krooni (viis tuhat ükssada kolmkümmend kaks krooni ja 40 senti).
- Mõista M T välja A M kasuks viimase poolt ajavahemikul 2008.a märtsist – 2009.a aprillini lapse T M, sünd XXX, ülalpidamiseks tasutud elatis summas 14 000 krooni.
- Määrata kostjale M T tähtaeg elatise tasumiseks ajavahemiku eest 2008.a märtsist – 2009.a aprillini, kuni 01.07.2010.a.
- Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-25972 jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@kohus.ee või tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilasi nr 2-09-25972 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 04.06.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt 31.03.2006.a kinnitas Viru Maakohus oma määrusega tsiviilasjas nr 2-05-16129 poolte vahelise kompromissi hageja poolt elatise maksmise kohta M T (määruse tegemise hetkel M) kasuks poolte ühise lapse, T M (isikukood XXX), ülalpidamiseks igakuises summas 1000 krooni. Kuni 2008.a jaanuarini elas laps kostja juures ning hageja täitis kohusetruult oma kohustust poja ülalpidamise osas ning maksis nõuetekohaselt elatist vastavalt 2006.a saavutatud kompromissi tingimustele. 2008.a alguses müüs kostja oma korteri aadressil XXX, kus ta elas koos lapsega, ning kustutas teda registreerimiskohast nimetatud korteris. Uue perekonna loomiseks siirdus kostja alaliseks elamiseks Türki. Seejuures ei võtnud ta kaasa T ning laps jäi Narva ilma elukohata ja emapoolse hooleta. Kui kostja ei tunnista neid asjaolusid, on hageja valmis esitama nõuetekohased tõendid sellele. Alates 05.02.2008.a hakkas poeg elama hageja juures. Hageja registreeris T oma korterisse aadressil XXX ning vormistas lapsetoetuse saamise T nimele. 2009.a aprillini (kaasa arvatud) elas T hageja juures, hageja tegeles poja kasvatamise ja ülalpidamisega üksi ehk ilma kostjapoolse abita. Ajavahemikus 2008.a märts - 2009.a aprill ei maksnud hageja kostjale elatist kahel põhjusel:
- Laps elas hageja juures ning ta kulutas raha vahetult lapse ülalpidamisele, seda summas, mis on oluliselt suurem kui hagejalt sissenõutud elatise määr 1000 krooni kuus.
- Hagejal oli teada, et kostja arved oli arestitud, ning kui hageja oleks maksnud temale, siis neid summasid poleks kulutatud mitte lapse huvides, vaid vahetult kostja võlausaldajate kasuks. Seejuures tuleks hagejal kulutada lisavahendeid T ülalpidamisele, sest hageja ei oleks jätnud ta ülalpidamiseta. Hageja ülalpidamisel on veel kaks nooremat last: J M (isikukood XXX) ja P M (isikukood XXX). 01.05.2009.a naasis kostja Eestisse ning ema järele igatsenud laps avaldas soovi elada tema juures, millele hageja vastu ei vaielnud, sest austas poja soovi. Kostja hakkas nõudma hagejalt kohe täitemenetluse teel, et hageja maksaks temale elatise võlgnevust aja eest, mil ta püüdis korraldada oma isiklikku elu Türgis ning hageja kandis üksinda kõik kulud poja ülalpidamiseks. Perioodi kestus on 14 kuud ning elatise võlgnevus moodustab 14 000 krooni, millele lisanduvad kohtutäituri tasu ja kulud. Vastavalt Perekonnaseaduse §-le 71 võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Seega, vaatamata sellele, et Viru Maakohtu 31.03.2006.a määrusega tsiviilasjas nr 2-05-16129 oli hagejalt sisse nõutud elatis käesolevas asjas kostja kasuks, on kostja nagu hagejagi kohustatud kandma kulud poja ülalpidamisele hageja osast mitte vähemas määras. 2
(6)Tsiviilasi nr 2-09-25972 Kostja rikkus ühepoolselt ja etteteatamata poolte kokkulepet selle kohta, et poeg hakkab elama tema juures, ning oma isiklike plaanide huvides jättis last eluasemest, hoolest ja ülalpidamisest ilma ja sõitis õnne otsima Türki. 14 kuu jooksul ei täitnud kostja oma kohustust poja ülalpidamise osas, aga hageja täitis seda nii enda kui kostja eest. See asjaolu välistab kostja õigust nõuda hagejalt elatise võlgnevuse maksmiseks ning annab talle õigust nõuda kostjalt elatist nimetatud ajavahemiku eest. Hageja leiab õiglane olevat, kui kostja maksab hagejale elatist poja ülalpidamiseks määras, mis on toodud Viru Maakohtu 31.03.2006.a määruses tsiviilasjas nr 2-05-16129, ehk 1000 krooni kuus, mis moodustab 14 000 krooni. Eeltoodu alusel ning juhindudes PKS §-dest 49, 60 lg 1, 61 lg 1, 4 ja 6, 70 lg 2 palub hageja kohut vabastada ta täielikult elatise võlgnevuse maksmisest T M ülalpidamiseks ajavahemikus 2008.a marts - 2009.a aprill summas 14 000 krooni. Sisse nõuda kostjalt elatist T M ülalpidamiseks ajavahemikus 2008.a märts - 2009.a aprill summas 14 000 Eesti krooni. Sisse nõuda kostjalt hageja kasuks viimase kantud menetluskulud. KOSTJA VASTUVÄITED Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostjale on kohtumaterjalid toimetatud isiklikult kätte 14.10.2009.a. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. KOHTUISTUNG Kostjat kutsuti kohtuistungile, kohtukutse pandi kostja postkasti 24.11.2009. Kohus loeb kohtukutse kostjale kättetoimetatuks vastavalt TsMS § 326 lg 1 esimesele lausele, mille kohaselt kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjusest kohtule ei teatanud, hageja taotles kohtuistungil lahendada asja sisuliselt. Hageja jäi oma nõuete ja nende põhjenduste juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega ka rahuldamisele osaliselt. TsMS § 230 lg-st 1 tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: et Viru Maakohtu 31.03.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-05-16129 kinnitati M M ja A M kompromiss ning suurendati Narva Linnakohtu 13.10.1995 otsusega lapse T M, sünd XXX ülapidamiseks väljamõistetud elatist 1000 kroonini alates 22.03.2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nimetatud asjaolu on kohus 3
(6)Tsiviilasi nr 2-09-25972 tuvastanud Viru Maakohtu 31.03.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-05-16129 (tl 34) et T M oli ajavahemikul 30.11.1999 kuni 05.02.2008 sisseregistreeritud aadressil: XXX. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Linnakantselei 14.01.2009 dok. nr t/16 (tl 5) et A M sai alates 01.04.2008 lapsetoetust lapse T M eest summas 300 krooni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Sotsiaalkindlustusameti 26.05.2009 tõendiga (tl 6) et hagejal on XXX sündinud poeg J M ja XXX on sündinud tütar P M. Nimetatud asjaolud on kohus tuvastanud J M sünnitunnistusega CL 0204982 (tl 9) ja P M sünnitunnistusega CL 0304127 (tl 10). Perekonnaseaduse (PKS) § 71 kohaselt kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Seega tuleb elatise võlgnevusest vabastamise otsustamisel tuvastada, kas võlgnevus tekkis mõjuval põhjusel, s.h kohustatud vanema haiguse tõttu, ja milline on vanema varaline seisund. Kohus loeb tuvastatuks, et hagejal tekkis võlgnevus ajavahemikul 2008.a märts - 2009.a aprill summas 14 000 krooni elatise maksmisel Viru Maakohtu 31.03.2006 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-05-16129, kuna määrusega mõisteti elatis välja 1000 krooni ulatuses ja poolte laps elas hageja juures 14 kuud. Hageja väidab, et elatise võlgnevus tekkis tal selle tõttu, et peale lapse ema Türki sõitmist elas laps hageja juures ja oli tema täiel ülalpidamisel. Sel ajal hageja ei tasunud elatist kostja kasuks. Laps elas ajavahemikul 2008.a märtsist – 2009.a aprillini koos hagejaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendas seda, et hageja pidi lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid, et sellel ajavahemikul laps ei elanud hageja juures või et kostja andis lapsele ülalpidamist. Vanematel on PKS § 49 järgi laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Üheks vanema kohustuseks on PKS § 60 lg-s 1 sätestatud alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Eelduslikult täidavad vanemad oma kohustusi vabatahtlikult. Seega, kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Kohus leiab, et hageja poolt nimetatud asjaolu on mõjuv põhjus PKS §-s 71 sätestatud mõttes, et vabastada ta elatise võlgnevuse väljamõistmisest kas osaliselt või täielikult. Tulenevalt PKS § 71 ei tule isegi mõjuva põhjuse olemasolul vanemat igal juhul vabastada elatise võlgnevusest. Võlgnevusest saab vabastada vanema, kelle varaline seisund ei võimalda võlgnevust tasuda. Hageja võlgnevusest vabastamise otsustamisel tuleb hinnata hageja tegelikku varalist seisundit ning selgitada, kas ja kui palju on hagejal võimalik elatise võlgnevust tasuda. Hageja varalise seisundi hindamisel tuleb arvestada sellega, et ka hagejale tuleb säilitada minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard (vt ka Riigikohtu 12.03.2007 otsus nr 3-2-1-19-07). Vastavalt hageja poolt esitatud tõenditele (tl-d 9 ja 10) tal on veel kaks alaealist last, keda ta peab ülal pidama. 4
(6)Tsiviilasi nr 2-09-25972 Hageja töötõendi kohaselt (tl 11) ajavahemikul 2008.a juunist 2009.a maini (k.a) tema keskmine töötasu (neto) moodustas 11 234 krooni kuus. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Hageja sissetulek on 11 234 krooni kuus ja peale ennast ta peab ülalpidama oma 3 last, seega hageja ülalpidamisvõime on 2808,50 krooni. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. Kohus leiab, et otsustamaks kas ja kui palju on hagejal võimalik elatise võlgnevust tasuda, tuleb hageja ülalpidamisvõimest summast 2 808,50 krooni arvata maha elatise miinimumsumma 2 175 krooni (mida hageja peab tasuma seaduse alusel), mis teeb vahe summas 633,50 krooni. Kui see summa (633,50 krooni) korrutada 14 kuuga (mille aja kestel laps elas hageja juures), moodustab summa 8 867,60 krooni. Kohus leiab, et selles summas on hageja võimeline tasuma elatise võlgnevust, seega ta tuleb vabastada osaliselt elatise võlgnevuse summast, nimelt summas 5 132,40 krooni (14 000 krooni – 8 867,60 krooni). Ülaltoodust lähtudes tuleb hagejat vabastada elatise võlgnevusest osaliselt, nimelt summas 5 132,40 krooni. Kohtuotsusega on juba tuvastatud, et poolte laps elas ajavahemikul 2008.a märtsist 2009.a aprillini hageja juures ja oli tema täiel ülalpidamisel. Hageja palus mõista kostjalt tema kasuks välja elatis poja ülalpidamiseks ajavahemikul 2008.a märtsist 2009.a aprillini summas 14 000 krooni. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, antud asja asjaolude arvestades oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 14 000 krooni poja ülalpidamiseks ajavahemiku eest alates 2008.a märtsist – 2009.a aprillini, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 200 lg 1 p 1 järgi ülalpidamise nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu, tasaarvestada ei saa. MENETLUSKULUD 5
(6)Tsiviilasi nr 2-09-25972 Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 441-442, 630, 632. Tamara Šabarova Kohtunik 6
(6)