← Eesti

3-08-2310/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-2310 Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Jüri Lepikmäe kaebus Tallinna Vangla direktori 06.08.2008 käskkirja nr 664d tühistamise nõudes Kaebuse esitaja – Jüri Lepikmäe (endise nimega Jüri Mosin) Vastustaja – Tallinna Vangla Jüri Lepikmäe apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised RESOLUTSIOON Jätta Jüri Lepikmäe apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  5. jaanuari
  6. a otsus haldusasjas nr 3-08-2310 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Tallinna Vangla direktori 06.08.2008 käskkirjaga nr 664-d määrati kinnipeetav Jüri Lepikmäele vangistusseaduse (VangS) § 67 p-de 1 ja 3 rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 12 ööpäevaks. Rikkumine seisnes käskkirja kohaselt selles, et J. Lepikmäe, teades vanglas keelatud esemest – mobiiltelefonist – ei teavitanud sellest vanglat. J. Lepikmäe käest leiti 06.07.2008 sisse lülitatud mobiiltelefon. J. Mosina seletuskirja kohaselt andis tema kätte mobiiltelefoni kinnipeetav J. V., kes läks tualetti; pärast J. V. lahkumist kambrisse sisenenud vanglaametnikud võtsid J. Lepikmäelt telefoni. Seletuskirjast nähtuvalt oli J. Lepikmäe mobiiltelefoni olemasolust teadlik alates 3-08-2310 05.07.2008, mil ta seda J. V. käes nägi. VangS § 67 p 1 kohaselt peab kinnipeetav täitma vangla sisekorraeeskirju ja p 3 kohaselt teatama viivitamatult vangla direktorile kõigist asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda. Karistuse määramisel arvestati kergendavate asjaoludena süü tunnistamist ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Samuti arvestati seda, et tegemist on raske distsiplinaarrikkumisega, kuna mobiiltelefon on oma olemuselt vangla julgeolekut ohustav ese, millega on võimalik kontrollimatult ööpäevaringselt helistada ja mis on praktikas kujunenud teiste keelatud esemete vanglasse toimetamise peamiseks abivahendiks.
  8. Jüri Lepikmäe kaebuses taotleti 06.08.2008 käskkirja nr 664-d tühistamist. Väited: 1) 06.07.2008 kell 21.00 saabus kambrisse nr 35 kinnipeetav J. V., kes palus kaebuse esitajat, et ta võtaks mobiiltelefoni enda kätte, kuna pidi ise korraks tualettruumi minema. Kaebuse esitaja palus, et J. V. kohe keelatud eseme kambrist ära viiks. J. V. lubas seda teha pärast seda, kui on tualettruumist tagasi ning kui on oma perekonnaga ühendust võtnud. Kell 21.15 saabusid kambrisse nr 35 vangla ametnikud, kes nägid mobiiltelefoni kaebuse esitaja käes. Kaebuse esitaja kinnitab, et tal ei olnud kavatsust mobiiltelefoniga helistada. Kuna tegemist oli keelatud esemega, siis kaebuse esitaja andis koheselt mobiiltelefoni vanglaametnike kätte ning kinnitas, et see ei kuulu temale. Kambrisse saabunud J. V. kinnitas, et mobiil on tema oma ning ta tahtis helistada oma perekonnale, et rääkida millestki tähtsast. Samuti kirjutas J. V. selle kohta seletuskirja ning teatas, millistel telefoninumbritel ja kellele ta tahtis helistada. Seega on kindlaks tehtud, et mobiiltelefon oli kambris nr 35 ajavahemikul 21.00-21.
  9. Kuna vanglaametnikud V. Ventmann ja S. Rent teavitasid sellest 06.07.2008 ettekandega nr 1546 vangla administratsiooni ise, siis puudus kaebuse esitajal endal igasugune võimalus teavitada sellest vangla administratsioonist veel kedagi. Seega ei saanud kaebuse esitaja 15 minuti jooksul sooritada rasket distsipliinirikkumist. Kaebuse esitaja kirjutas seletuskirja distsiplinaarmenetluse alguses 15.07.2008, sellest võis tal tekkida segadus kuupäeva numbri suhtes, mil toimus keelatud eseme tuppatoomine ja äravõtmine. Kaebuse esitaja ei olnud mobiiltelefonist teadlik 05.07.2008, ka J. V. ise sai sellest telefonist teada alles pühapäeval, so 06.07.
  10. Sellest, et kaebuse esitaja ennast süüdi tunnistas, ei saa teha järeldust, et ta võttis omaks, et teadis mobiiltelefonist juba päev varem; 2) Kaebuse esitaja kannab karistust Tallinna Vanglas alates 04.11.2004 ning pole seni toime pannud ühtegi distsipliinirikkumist ega oma ühtegi karistust. Jääb arusaamatuks, milles seisnes kaebuse esitaja poolne distsipliinirikkumine.
  11. Tallinna Halduskohtu 21.01.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Vangla sisekorraeeskiri (VSkE) § 641 sätestab keelatud esemete ja ainete loetelu, mis on vanglas kinnipeetavale keelatud. Vastavalt VSkE § 641 p-le 10 kuuluvad vanglas keelatud esemete hulka mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Seega on mobiiltelefon vanglas keelatud ese, mis seab ohtu vangla julgeoleku ja sisekorra, mistõttu juhul, kui kinnipeetav saab teada mobiiltelefoni olemasolust, on tal kohustus sellest viivitamatult vanglat teavitada; 2) Distsiplinaarmenetluse käigus on tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja käest leiti mobiiltelefon, mis kuulus J. V.le. Kaebuse esitaja märgib oma 15.07.2008 seletuskirjas, et ta nägi esimest korda telefoni korraks J. V. käes 05.07.2008 ning on süüdi, et ei teatanud koheselt keelatud eseme olemasolust. Kaebuse esitaja hilisemad väited selle kohta, et ta eksis kuupäevaga ning nägi telefoni esmakordselt alles 06.07.08, mil J. V. selle tema kätte hoida andis, ei ole usutavad. Kui 2

(4)3-08-2310 kaebuse esitaja hilisemaid väiteid usaldusväärseteks lugeda, siis muutuks kaebuse esitaja seletuskirjast nähtuv lause mobiiltelefoni esmakordse nägemise kuupäeva kohta sisutuks. Kaebuse esitaja on oma allkirjaga kinnitanud, et ta on tutvunud VangS ja VSkE-ga. Seega oli kaebuse esitaja teadlik, et tegemist on keelatud esemega. Samuti oli ta teadlik enda teavitamiskohustusest, kuid jättis nimetatud kohustuse täitmata; 3) Arvestades distsiplinaarsüüteo raskust, on käskkirjaga määratud karistus proportsionaalne, antud kaalutlusõiguse piirides ning ei esine menetlus- ega vormivigu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. J. Lepikmäe apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. Väited: 1) Apellant kordab väiteid mobiiltelefonist teadasaamise asjaolude kohta ja märgib, et tunnistas seletuskirjas ennast juhtunus süüdi vangla juhtkonna soovitusel; 2) Isegi kui väide kirjaveast seletuskirjas mobiiltelefonist teadasaamise aja kohta ei ole usutav, ei saa kaebuse esitaja tegu kvalifitseerida raskeks rikkumiseks; 3) Tallinna Vanglas võetakse kinnipeetavatelt iga päev ära keelatud esemeid. On loomulik, et keelatud esemest teavad peale omaniku ka teised kinnipeetavad ning kui omanik jääb keelatud esemega vahele, karistatakse teda, mitte teisi keelatud esemest teadlikke isikuid. Senine vangla praktika oligi selline. Kaebuse esitaja puhul algas karistamisel uus praktika, mis võis olla tingitud sellest, et kaebuse esitaja avalikustas kirjanikuna vanglatöötajate tegevust; 4) Mobiiltelefonist mitteteatamine oli küll väär, kuid keelatud esemest teatamisele järgneb omakohus kaasvangide poolt. Tallinna Vangla pole suuteline tagama nende kinnipeetavate turvalisust, kes soovivad teha vanglaga koostööd ja informeerida rikkumistest. Seega tuleb sellisel kinnipeetaval arvestada ohuga elule või tervisele. Erinevalt Tartu ja Jõhvi vanglatest pole Tallinna ja Murru Vanglas eraldi kambreid. Seetõttu ei julenud kaebuse esitaja mobiiltelefonist teatada. Pealekaebajaid ei ole kunagi sallitud.
  2. Tallinna Vangla vastuses apellatsioonkaebusele nõustutakse halduskohtu seisukohtadega ja palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonkaebuse väidetest nähtuvalt käib vaidlus Tallinna Vangla direktori 06.08.2008 käskkirjaga nr 664-d määratud distsiplinaarkaristuse õiguspärasuse üle esmalt selles, kas apellant on käskkirjas kirjeldatud distsiplinaarsüütegu toime pannud. Apellant väidab, et kuna ta sai mobiiltelefoni olemasolust teada ca 15 minutit enne selle eseme äravõtmist vanglaametnike poolt, ei oleks ta jõudnud esemest vangla juhtkonda teavitada. Teiseks väidab apellant, et isegi kui lugeda käskkirjas kirjeldatud süütegu tõendatuks, on selle eest määratud karistus süüteo raskusele mittevastav.
  4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et käskkirjas on õigesti tuvastatud, et apellant oli mobiiltelefonist teadlik juba 05.07.
  5. Seda kinnitab apellandi 15.07.2008 seletuskiri (tl 42), kus apellant märgib, et esimest korda nägi telefoni J. V. käes 05.07.2008 ning on süüdi, et ei 3
(4)3-08-2310 teatanud keelatud esemest koheselt. Sellises kontekstis on ilmne, et kuupäev 05.07.2008 ei ole seletuskirja märgitud eksituse mõjul. Kaebuse esitaja on allkirjastanud omapoolsete märkusteta distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 44), kus on samuti ära toodud eelviidatud kaebuse esitaja seletuskirja väide mobiiltelefonist teadasaamise aja kohta. Pealegi räägib apellandi väitele, et tal polnud võimalik mobiiltelefonist teatada seetõttu, et ta mobiiltelefonist ei teadnud, vastu apellandi enda seletus, et ta ei julgenud keelatud eseme olemasolust vangla juhtkonda teavitada. Seega on vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud distsiplinaarsüüteo toimepanemine tõendatud. Karistus pole määratud alusetult.
  1. Lisaks VangS § 63 lg-s 3 sätestatud nõudele arvestada distsiplinaarkaristuse valikul vangistuse täideviimise eesmärki, tuleb kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramisel arvestada muid karistuse määramise üldiseid kaalutlusi - süüteo raskus, vastutust raskendavad või kergendavad asjaolud jms). 20.10.2006 otsuses haldusasjas nr 3-06-359 leidis Tallinna Ringkonnakohus, et VangS § 67 p-s 3 sätestatud kohustuse täitmisel on kinnipeetaval õigus arvestada enda elule ja tervisele kaasneda võivate tagajärgedega ja hoiduda oma isikliku julgeoleku seadmisest ebaproportsionaalsesse ohtu. Sellest kohtuotsusest ilmneb muuhulgas, et õige ei ole apellandi väide, nagu oleks tema puhul Tallinna Vangla esmakordselt karistanud keelatud esemest mitteteatanud kinnipeetavat.
  2. Käesoleval juhul on karistatu esmakordselt alles kohtumenetluses ja apellatsioonkaebuses toonud esile ohu oma elule ja tervisele, mis tal oleks kaasnenud VangS § 67 p-s 3 sätestatud kohustuse täitmise ja vangla teavitamisega keelatud esemest. Distsiplinaarmenetluses selliseid asjaolusid kaebuse esitaja esile toonud ei ole, ehkki talle võimaldati ärakuulamist (kaebuse esitajalt on võetud kirjalik seletus (tl 42) ning tal on olnud võimalik esitada distsiplinaarmenetluse protokolli, mis sisaldas süüteo kirjelduse ja ettepaneku karistuse liigi ja määra kohta (tl 44) suhtes oma seisukohad ja vastuväited - kaebuse esitaja on andnud distsiplinaarmenetluse protokollile allkirja selle kohta, et talle on seda protokolli tutvustatud. Seega ei saa käskkirja pidada õigusvastaseks põhjendusel, et see ei sisalda kaalutlusi ja põhjendusi ohu osas karistatu julgeolekule.
  3. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu hinnanguga sellele, et karistuse määramisel ei ole tehtud kaalutlusvigu.
  4. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
  5. Menetlusosalised ei ole esitanud menetluskulu väljamõistmise taotlusi. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.