KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Fred Fisker
- detsembril 2009 a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-58060 Tsiviilasi J L hagi A L vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J L (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja: A L (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Asja läbivaatamise kuupäev
- detsembril 2009 a Istungil osalenud isikud Hageja J L Kostja A L RESOLUTSIOON
- Hagi elatise A L väljamõistmise nõude osas rahuldada õigeksvõtuotsusega.
- Välja mõista A L J L kasuks M L (isikukood XXX) kasvatamiseks ja hooldamiseks igakuine elatis 2 175 krooni kuus, kuid mitte alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 01.07.2009 a kuni M L täisealiseks saamiseni.
- Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-58060 elatise A L väljamõistmise nõude osas jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on J L hagi A L vastu elatise nõudes. 07.12.2009 a toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. A L võttis hagi elatise temalt väljamõistmise nõude õigeks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi elatise A L väljamõistmise nõue kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega, kuivõrd kostja tunnistas kohtuistungil haginõuet elatise nõude osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Lapse ülalpidamiskohustus tuleneb PKS § 60 lg-st 1, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 2 elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja nõustus maksma elatist oma poja ülalpidamiseks, seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte alla ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära hageja J L kasuks. TsMS § 168 lg 6 esimese lause järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise. Kostja võttis hagi õigeks kohtuistungil. Sellest tulenevalt otsustas kohus jätta elatise väljamõistmise nõude lahendamisega seotud menetluskulud poolte kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 440 lg 1 ja 3, 441 lg 1, 442, 444 lg 4, 630 lg 1, 632 lg
- Fred Fisker Kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.