p 1 alusel, mis kohustab kinni peetavat isikut täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna vangla kodukorra p 14.3.2 sätestatu kohaselt vangla üldise julgeoleku tagamiseks saatmisel peavad kinni peetaval isikul käed olema ristatult selja taga, välja arvatud siis, kui kinni peetav isik kannab isiklikke esemeid või asju ja töövahendeid, mille suuruse, kaalu või vormi pärast ei saa hoida käsi ristamisi selja taga. Vastavalt vangistusseaduse (
) § 100 lõikele 1 võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide süülise nõuete rikkumise eest vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks ning kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks. Vangistusseaduse § 101 lg 1 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele Vangistusseaduse § 64 sätteid.
lg 1 kohaselt viib läbi ning selgitab distsiplinaarmenetluse asjaolud välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 informeeritakse kinnipeetavat distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, ning kinnipeetaval on õigus anda seletusi. Lõige 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse, millele kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Vastavalt lõikele 4 määrab distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Lõige 5 kohaselt lisatakse materjalid määratud distsiplinaarkaristuse kohta kinnipeetava isiklikku toimikusse. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri" (VSkE) § 97 lg 1 kohaselt koostatakse distsiplinaarmenetluse protokoll kui kinnipeetavat süüdistatakse distsipliinirikkumises. Sama paragrahvi lg 2 sätestab protokolli kantavad andmed, sh peab protokollis sisalduma viide kinnipeetavalt võetud seletusele, distsipliinirikkumise aeg ja koht, distsipliinirikkumise kirjeldus ja viide õigusakti sättele, mida on rikutud, ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta, tunnistajate nimed. VSkE § 98 kohaselt lisatakse protokollile tunnistajate seletused, distsipliinirikkumise avastanud ametniku ettekanne, kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta, õiend kinnipeetava kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta ja õiend kartserisse paigutamise kohta. Tallinna vangla direktori 11.12.2008 käskkirjaga nr 5-2/1057-d määrati A.M-ile distsiplinaarkaristuseks isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamisega kaheks nädalaks. Tallinna Vangla järelvalveosakonna valvuri R.T poolt on koostatud ettekanne nr. 2390 selle kohta, et 12.11.2008, kell 10.30 A.M ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele hoida käed ristatult selja taga. Põhjuseks tõi A.M asjaolu, et tal on vastunäidustatud käte seljal hoidmine. 14.11.2008 antud seletuskirjas A.M märgib, et on korduvalt andnud sama vastust sellistele ettekannetele. 14.11.2008 koostatud meditsiinilisest õiendist nähtub, et A.M-i tervis lubab panna käsi selja taha. Seega Tallinna vangla direktori 11.12.2008 käskkirjaga nr. 5-2/1057-d karistati A.M-i Vangistusseaduse § 67 p 1 ning Tallinna vangla kodukorra p 14.3.2 sätestatud nõuete rikkumise eest isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamisega 2 nädalaks. 15.12.2008 esitas vahistatu vaide, millega taotles Tallinna vangla direktori 11.12.2008 käskkirja nr 5-2/1057-d kehtetuks tunnistamist. Tuginedes Vangistusseaduse § 67 3 p-le 1, § 100 lg 1 p-le 2 ning § 63 lg 1 p-st 4, Tallinna vangla kodukorra p-le 14.3.2 ning Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 p-le 4 jättis Justiitsministeerium 04.02.2009 vaideotsusega 11-7/9814 vaide rahuldamata. Kaebuse esitaja väidab, et pidi distsiplinaarmenetluse materjalide juurde seletused kirjutama, minnes jalutama, koridori seina peal, kuna selleks andis korralduse vanglaametnik V.J. Ühtlasi edastas Tallinna vangla valeinformatsiooni selle kohta, et A.M soovis omal vabal tahtel koridori seina peal seletuskirja kirjutada. Vesteldes seletuskirja võtnud inspektor-kontaktisiku V.J-iga selgus, et vahistatule pakuti võimalust kirjutada seletuskiri kohe pärast rikkumise toimepanemist, kuid vahistatu sellest võimalusest keeldus. Jalutuskäigult tagasi tulles pakuti vahistatule uuesti võimalust kirjutada seletuskiri toimepandud rikkumise kohta. Seekord soovis A.M kohe seletuskirja kirjutada ning omal vabal tahtel tegi ta seda koridoris. Seega on väär kaebuse esitaja väide, et teda sunniti seletuskirja kirjutama koridoris seina peal. A.M selgitab kaebuses, et üldarst I.K poolt 12.08.2008 välja antud meditsiiniline õiend on kehtetu, kuna I.K tekitas temale füüsilist valu, väänates käsi jõuga selja taha. Antud juhul ei kuulu nimetatud õiend kaebusaluse käskkirja juurde ning on seega asjassepuutumatu. Vesteldes meditsiinilise õiendi koostanud I.K-ga, kinnitab viimane, et A.M-i käsi ta jõuga väänanud ei ole. A.M-i käte liikuvust sai kontrollitud käte asetamisega vastavatesse asenditesse. Kuna A.M kurtis iga liigutuse peale valu, kontrollis I.K kaebuse esitajat röntgenis ja sellest nähtus, et luumurdusid, samuti liigeste ja lihaste turseid, ei olnud. Seega objektiivseid leide, mis takistaks käte seljale ristamist, ei olnud. A.M märgib oma kaebuses, et on teavitanud Tallinna vanglat nii suuliselt kui ka kirjalikult oma tervislikust seisundist ja asjaolust, et ta ei saa käsi selja taha painutada. Samuti väidab kaebuse esitaja, et on Tallinna vanglat teavitanud, et senikaua kuni käte ristamine tekitab temale valu, ei saa ta käsi selja taha panna. Tallinna vangla nõustub A.M-i väitega osas, et on teavitanud Tallinna vanglat, et tema tervislik seisund ei võimalda käsi seljale panna. Samas ei nõustu Tallinna vangla väitega, et A.M-il ei ole võimalik käsi seljale panna. Kaebuse esitajale on tehtud mitmeid terviseuuringud, mis on näidanud, et tema tervislik seisund ei ole nii halb nagu A.M seda näidata soovib. 09.12.2008 viibis A.M neuroloogi vastuvõtul ning neuroloogi poolt tervisekaarti märgitud hinnangu kohaselt neuroloogilisi leidusid ei ole. Tulenevalt Tallinna vangla kodukorra p-st 14.3.2 on vangla üldise julgeoleku tagamiseks saatmisel kinni peetavad isikud kohustatud ristama käed selja taha, välja arvatud juhul, kui kinni peetav isik kannab isiklikke esemeid või asju ja töövahendeid, mille suuruse, kaalu või vormi pärast ei saa hoida käsi ristamisi selja taga. Seega lähtub Tallinna vangla neuroloogi poolt antud hinnangust ja seega peab A.M üldise julgeoleku tagamiseks saatmisel käed seljale ristama. A.M-i kaebuses toodud väite kohaselt on 14.11.2008 koostatud meditsiiniline õiend seadusevastane, kuna I.K ei esitanud nimetatud päeval ühtegi küsimust alaselja valu ja käte seljataga hoidmise kohta. Tallinna vangla on seisukohal, et üldarst I.K on pädev vastavaid meditsiinilisi õiendeid välja kirjutama ning vangla ei sea kahtluse alla õiendite usaldusväärsuse, see tähendab enne meditsiinilise õiendi koostamist tehakse vajalikud toimingud selgitamaks välja võimalikke terviseprobleeme. Kaebuse esitaja väidab, et on Tallinna vangla direktori poole pöördunud palvega, et talle võimaldataks spetsiaalset ravi või spetsiaalset alaselja treenimisvahendit, kuid Tallinna vangla jättis taotluse vastusega nr 1-13/26006-1 rahuldamata. A.M esitas 05.08.2008 avaldusena pealkirjastatud taotluse, milles palus lubada talle kambrisse rullik, mis on mõeldud spetsiaalselt alaselja treenimiseks. Tallinna vangla 18.08.2008 kirjas nr 1-13/26006-1 selgitas, et justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 Vangla sisekorraeeskirja § 641 lg 9 kohaselt kinnipeetavale on vanglas keelatud spordivahendid, välja arvatud avavangla kinnipeetaval. Samuti pööras Tallinna vangla A.M-i tähelepanu asjaolule, et viimane viibib vanglas arsti pideva järelevalve all. Tallinna vangla direktori 14.04.2008 käskkirjaga nr 19 kinnitatud Tallinna vangla kodukorra p 9.3 kohaselt vanglas on kinni peetaval isikul võimalik arsti ja õe ambulatoorsele vastuvõtule pääseda vangla direktori käskkirjaga kehtestatud kirjaliku taotluse 4 alusel. A.M nimetatud vastuse peale vaiet esitanud ei ole. Tallinna vangla, vestelnud üldarst I.K-ga, selgitab, et neuroloog on teinud märkuse tervisekaarti, mille kohaselt A.M-ile on soovitatud võimlemist. Tallinna vangla on seisukohal, et võimelda saab ka kambris ilma abivahenditeta ja kuna arst ei ole teinud ettekirjutust võimlemisel kasutada mingeid abivahendeid, lähtus vastustaja Tallinna vangla sisekorraeeskirja § 641 lg 9 sätestatust. Samuti on asjakohatu kaebuse esitaja viide Tallinna vangla kodukorra p-le 4.6, kuna see reguleerib ainult kinnipeetavate spordisaali kasutamist. Väide, et ei antud piisavalt aega kaitse ettevalmistamiseks, seletuste kirjutamiseks ega kaitsjaga konsulteerimiseks, jääb Tallinna vanglale selgusetuks. Kaebuse esitaja on viidanud mitmele Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahvile ning Euroopa vanglareeglistiku punktile, kuid jätnud täpsustama, kuidas Tallinna vangla neid rikkunud on. Seega ei saa Tallinna Vangla nende suhtes seisukohta võtta. Samuti tuleb silmas pidada asjaolu, Euroopa Vanglareeglistiku puhul on tegemist soovitusliku iseloomuga aktiga. Vastustaja esindaja palub kaebuse jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebaja kanda. Justiitsministeerium on seisukohal, et Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 87 lg 2 punkt 3 kohaselt võib halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse peale kui sellega on isiku õigusi rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult. Seega saab Justiitsministeerium vastustajana anda seisukohti vaid siis, kui näiteks on hilinetud vaideotsuse tegemisega või rikutud muid vaidemenetluse protsessinorme. Eraldi kaebust, sealhulgas ka vaide õigusvastasuse tuvastamiseks või tühistamiseks, seonduvalt vaide esemega, ei ole õigusaktide pinnalt õigust esitada. A.M-i vaie registreeriti Justiitsministeeriumis 31.12.2008 ning vaideotsus tehti 04.02.2009 (Lisa 2).
lõikest 7 tulenevalt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Seega on Justiitsministeerium lahendanud vaide kahepäevase hilinemisega. Justiitsministeerium nõustub A.M-i kaebusega Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes seonduvalt vaideotsuse tegemisega kahepäevase hilinemisega. HMS § 58 sätestatust lähtuvalt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Antud asjas ei mõjutanud kahepäevane vaideotsuse tegemisega hilinemine asja otsustamist. Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega, vastustajate kirjalike seletusega, kuulanud kaebuse esitaja ja vastustaja (Tallinna vangla) esindaja suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Käesolev vaidlus põhiosas taandub sellele, kas kaebuse esitaja peab hoidma käsi seljal, kui ta toimetatakse kambrist välja (konvoeerimisel ühest sihtkohast teise) või on tal õigus alternatiivina hoida käsi ees ristatult või külgedel. Nimelt kaebaja väidab, et temale tekitab alaseljas valu käte selja taha viimine. Kaebaja väitel käte selja taha ristamise puhul ei ole tegemist julgeoleku küsimusega. Kaebuse esitajat on eelnevalt juba kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud analoogse rikkumise eest. Lisaks väidab kaebuse esitaja, et ta oli 5 sunnitud distsiplinaarmenetluse materjalide juurde seletused kirjutama koridori seina toel jalutama mineku ajal, kuna selleks andis korralduse vanglaametnik V.J. Samuti olevat vangla ebaseaduslikult keelanud temal kaitsjaga kohtuda ega seletuskirja kirjutamise osas temaga konsulteerida ning ei antud piisavalt aega kaitse ettevalmistamiseks. Peale selle kaebaja väidab, et Tallinna vangla on jätnud rahuldamata tema taotlused vanglas spetsiaalse ravi või spetsiaalse alaselja treenimisvahendi saamiseks, kambris ei ole ruumi ravivõimlemiseks, kuna kuue vahistatu peale on põranda pinda ca 3 m2.
§-s 41 on sätestatud inimväärikuse austamine ja õiguste järgimine, mille lõike 1 kohaselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Lõike 2 kohaselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust (jõust. 01.06.2008).
kohaselt julgeoleku tagamiseks eelvangistuse täideviimisel võib vangla direktor kohaldada vahistatu suhtes käesoleva seaduse §-des 66–72 sätestatud julgeolekuabinõusid (jõust. 01.04.2003).
Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud: 1) täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele; 2) mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid; 3) teatama viivitamatult vangla direktorile kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja tervist; 4) suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Samad nõuded kehtivad ka vahistatute suhtes.
annab vahistatu mõiste, mille kohaselt vahistatu käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas.
annab kinnipeetava mõiste, mille kohaselt kinnipeetav käesoleva seaduse tähenduses on vanglas vangistust kandev süüdimõistetu. Need on erinevad isikud.
p. 1 kohustab kinni peetavat isikut, st nii kinnipeetavat kui ka vahistatut, täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna vangla kodukorra, kinnitatud Tallinna vangla direktori 14.04.2008 käskkirjaga nr 19 (kehtiv alates 01.05.2008) p. 14.3.2 kohaselt vangla üldise julgeoleku tagamiseks saatmisel peavad kinni peetaval isikul, s.o kinnipeetaval ja vahistatul, käed olema ristatult selja taga, välja arvatud siis, kui kinni peetav isik (vahistatu, kinnipeetav) kannab isiklikke esemeid või asju ja töövahendeid, mille suuruse, kaalu või vormi pärast ei saa hoida käsi ristamisi selja taga. Kohtu arvates kinnipeetava või vahistatu saatmisel kehtiv nõue hoida käsi ristatult selja taga, teenib vangla üldise julgeoleku tagamise eesmärki, selles nõustub kohus vastustajaga. Kinnipeetava või vahistatu saatjal peavad olema hästi nähtavad konvoeeritava käed ning see on saavutatav käsi selja taga, s.o saatjale (konvoeerijale) nähtaval kohal, ristamisi hoides. Sellest reeglist võib kinnipidamisasutus teha erandeid, mis on kehtestatud Tallinna vangla kodukorras (kui isik kannab isiklikke esemeid või asju ja töövahendeid, mille suuruse, kaalu või vormi pärast ei saa hoida käsi ristamisi selja taga). See käed selja taga ristamisi hoidmine aga on lühiajaline meede, mida kohaldatakse kinnipeetavate ja vahistatute konvoeerimisel üldise julgeoleku tagamise eesmärgil. Isik, viibides kinnipidamisasutuses, peab arvestama teatud ebamugavustega ja piirangutega, mida ta peab taluma seal viibides. 6 Reeglist erandi tegemiseks peab olema objektiivne põhjus. Valu tunnetamine on subjektiivne emotsioon ning valulävi (valutunde taluvus) on inimestel erinev.
sätestab, et tervishoidu vanglas korraldatakse Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel (jõust. 01.01.2007).
lg 6 näeb ette, et vahistatu tervishoiu korraldamisel ja rahastamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-dest 49 ja 491 ning nende alusel kehtestatud õigusaktidest. Vahistatu, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas või arestimajas võimalus, suunab arst ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Vahistatu suunamisest eriarstiabi osutaja juurde teavitab vangla või arestimaja viivitamata uurimisasutust või prokuratuuri või kohut, kui kriminaalasi on kohtumenetluses. Vahistatu valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vangla või arestimaja. Nagu nähtub haldusasja materjalist on vahistatu A.M-ile võimaldatud Tallinna vanglas arstiabi. Ta on korduvalt käinud arsti vastuvõtul, sh kahel korral viibinud neuroloogi (spetsialisti) vastuvõtul. 01.04.2009 käis vahistatu A.M neuroloogi vastuvõtul. Spetsialist-neuroloog R.V märgib terviselehel, et aktiivsed liigutused kõikjal vabad, luud, liigesed deformatsioonideta, neuroloogilisi ärajäämanähtusid ei esine, valuravi pt ei soovi. Kohtule antud kirjalikus selgituses spetsialist-neuroloog R.V märgib, et A.M on käinud tema vastuvõtul 2 korda: 09.12.2008 kaebas valu lülisamba nimmeosas, mida seostas trauma jääknähtudega (trauma leidis aset
lõikest 7 tulenevalt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Seega on Justiitsministeerium lahendanud vaide kahepäevase hilinemisega, millega Justiitsministeerium ka ise nõustub. HMS §-st 58 tulenevalt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus nõustub Justiitsministeeriumiga, et käesolevas asjas ei mõjutanud kahepäevane vaideotsuse tegemisega hilinemine asja sisulist otsustamist. Kohus lisaks märgib, et see menetlusnormi rikkumine ei olnud nii kaalukas, et oleks võinud viia ebaõige otsustuseni. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. 8 Elle Kask Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.