← Eesti

2-09-30238/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg

  1. detsember 2007 .a. Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-30238 Tsiviilasi JG ja J Š hagi I Š’i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja I JG (isikukood xxx, elukoht xxx); esindajad Hageja II J Š (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja I Š (isikukood xxx, xxx). Kohtuistungi toimumise aeg 02.detsember 2009.a. Istungil viibisid hagejad JG ja J Š ning kostja I Š. RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada hagid.
  3. Välja mõista I Š’ilt elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni igakuiselt tütre J – sünd.xxx.a. ülalpidamiseks alates 24.12.2008.a. kuni xxx.a. JG kasuks ja sealt edasi sama summa J Š kasuks kuni tema õpingute lõpetamiseni kutseõppeasutuses.
  4. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil Hageja nõue ja põhjendused J Š on JG ja I Ši tütar, kes 29.03.2009.a. sai täisealiseks. Tütar elas ja elab emaga ning on ka ema ülalpidamisel. J Š õpib , mille lõpetab 2010.a. JG esitas 25.06.2009.a. kohtusse hagi tütre ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt. Kohtuistungil täpsustas elatise suurust ja taotleb välja mõista elatis seaduses sätestatud minimaalsuuruses. J Š 07.07.2009.a. esitatud avalduses palub elatis välja mõista samuti minimaalsuuruses ja kuni kooli lõpetamiseni. Kostja vastuväited Kostja hagisid ei tunnista ja palub jätta need rahuldamata. Väidab, et lõpetas 2 päeva tagasi töölepingu ja lahkus töölt, sest tööl palka peaaegu ei makstud. Käesoleval ajal vormistab ennast töötuna. Sellest tulenevalt ei suuda tütre ülalpidamist toetada. JG on elatisehagi aasta tagasi kohtusse esitanud ja sellest siis loobunud, seepärast ei ole hagejal I õigust teistkordselt elatist nõuda. Kuni tütre täisealisuseni on ülalpidamiskohustust täitnud korralikult ja ilma võlgnevusteta, kuid tõendada seda ei saa. Kohtu põhjendused ja järeldus PkS § 60 lg 1 kohaselt peab vanem pidama üleval oma alaealist last. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui laps õpib gümnaasiumis või kutseasutuses ja jätkab selles õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama Perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 2 ja 3 sätestavad, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Perekonnaseaduse § 70 lg.1 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest ja lg.2 kohaselt võib elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Hagid elatise nõudes on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Hageja JG väidab, et kostja ostis temale tütrega pärast lahkuminekut korteri ja ta ei ole seetõttu varem elatist nõudnud. Viimastel aastatel on aga majanduslik olukord muutunud raskeks ja ta ei suuda üksi tütart koolitada. Kohus leiab, et kostja poolt töölepingu omal algatusel lõpetamine ja töötuna arvelevõtmine ei ole asjaolu, mis vabastaks kostja oma lapse ülalpidamise kohustusest. Asjaolu, et kostja aasta varem loobus kohtu kaudu elatise nõudest kostja vastu, ei takista uue elatisehagi esitamist ja elatise väljamõistmist, kui asjaolud on muutunud ja vanem oma ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja 1 on selgitanud, et aasta tagasi andis kohtusse elatishagi, kuid loobus sellest, sest kostja lubas maksta vabatahtlikult. Kuna kostja tütart ei toetanud andis hagi uuesti. Kostja väited, et ta on tütre ülalpidamist toetanud kuni lapse täisealiseks saamiseni, on paljasõnalised ja tõendamata. Samas ei saa hageja nõuda kostjalt elatist perioodi eest, mida ta on nõudnud 2008.a. esitatud hagiavalduses tsiviilasjas 2-08-85108 ja millisest nõudest ta loobus. Kohus lõpetas menetluse seoses hageja nõudest loobumisega 23.12.2008.a. JGl on õigus nõuda elatist alaealise lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni, seega kuni xxx.a. 3 Eeltoodust tulenevalt elatis alaealise tütre ülalpidamiseks JG hagi rahuldamisel tuleb välja mõista alates 24.12.2008.a. kuni xxx.a. J Š tekkis õigus nõuda vanemalt elatist täisealiseks saamisel, sest ta jätkas õppimist , milline on kutseõppeasutus. Kostja on kohustatud täisealist tütart ülal pidama õppimise ajal s.o. kuni kooli lõpetamiseni. Elatis täisealise tütre ülalpidamiseks J Š hagi rahuldamisel tuleb PkS § 70 lg 2 kohaselt välja mõista tagasiulatuvalt alates 29.03.2009.a. kuni kutseõppeasutuse lõpetamiseni. Kuna hagejad taotlevad elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalsuuruses ja PkS §-s 61 lg 6 nimetatud asjaolusid, mis põhistaksid elatise väljamõistmist alla minimaalsuuruse ei esine, tuleb elatis välja mõista taotletud suuruses. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks tunnistada otsus viivitamata täidetavaks kogu väljamõistetud elatise osas. TsMS § 163 lg 3 alusel jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.