2-09-39385 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2009, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-39385 Tsiviilasi D S hagi RS’i vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D S (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja esindaja V Kosteitšuk Kostja RS (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja esindaja A Petrov RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista RS’ilt elatis 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni igakuiselt D S ülalpidamiseks alates 29.07.2009 kuni D S õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis.
- Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
- Menetluskulud jätta kostja RS’i kanda.
- Mõista RS’ilt D S kasuks menetluskuluna välja õigusabikulud summas 2 000 (kaks tuhat) krooni. Osundatud summa tuleb RS’il tasuda D S esindaja V K ’i arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx Swedbank’is. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 2-09-39385 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg
- Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Tulenevalt perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 2, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kuna hageja õppis täisealiseks saamisel xxx ja jätkab mainitud õppeasutuses õpinguid, siis vastavalt PkS § 60 lg 2 mõistab kohus kostjalt elatise välja kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Juhul, kui hageja pärast gümnaasiumi lõpetamist asub õppima kutseõppeasutuses, siis ei teki kostjal ülalpidamiskohustust PkS § 60 lg 2 alusel. Sama seisukohta on väljendanud ka Riigikohus 03.10.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-83-06, mille kohaselt mõistab kolleegium PkS § 60 lg 2 selliselt, et isik, kes hageb selle sätte alusel ülalpidamist, peab õppima selles sättes nimetatud õppeasutuses täisealiseks saamisel ja ka pärast seda. Seega peab PkS § 60 lg 2 alusel hagi esitamiseks olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes eelnimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks. Kuna hageja sai täisealiseks xxx, siis mõistab kohus elatise välja alates 29.07.
- TsMS § 1741 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 sätestab, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja ei tasunud vabatahtlikult hagejale elatist, siis oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik 2