Obsah (9)

§ 635§ 644§ 108§ 76§ 646§ 112§ 113§ 162§ 159

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2008. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-08-9621 Tsiviilasi OÜ Stell ENS hagi Scandi

§ 635

lg 1, 637 lg 3 ja lg 4, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6 ning kostja 2 vastu ÄS § 187 lg 2 ja lg

1. Kostja 2 on kostja 1 juhatuse ainuliige ning on ilmselge, et juhatuse liige ignoreerib tahtlikult hageja rahalisi nõudeid, eelistades kas teiste võlausaldajate nõudeid või enda huve, kahjustades sellega hageja õigusi. III Hagi tagamine 3
2. Kohtu 19.03.
3. a määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks osaliselt. Hagi tagamiseks seati kinnistusosakonnas kostjale 1 kuuluva kinnistu käsutamise keelumärge. IV Kostjate vastus
4. Kostjad hagi ei tunnistanud.
5. Kirjalikus vastuses (tl 55)) esitasid kostjad alljärgnevad vastuväited. Metallkonstruktsioonide vastuvõtmisel lepingu punkti 8 alusel üleandmise-vastuvõtmise akti koostamisel selgus, et metallkonstruktsioonid ei vastanud esitatavatele nõuetele. Arve-saatelehe D-065 alusel vastuvõetud metallkonstruktsioonid olid defektidega. Kostja pakkus hagejale, et hageja alandaks hinda, kuid hageja sellega ei nõustunud ja üleandmisevastuvõtmise akt on vormistamata. Ilmnenud defektide kõrvaldamine läks kostjale maksma 47 815,20 krooni, mistõttu kostja tasus arve summas 150 000 krooni. Arve-saatelehe D-077 alusel vastuvõetud metallkonstruktsioonid olid defektidega. Metallkonstruktsioonide vastuvõtmisel tegi kostja hagejale ettepaneku alandada hinda 3 280 krooni võrra, kuid hageja sellega ei nõustunud. Akt on alla kirjutamata ning kostja tasus 110 000 krooni. Arve-saatelehe D-078 alusel vastuvõetud metallkonstruktsioonid Üleandmise-vastuvõtmise akt on alla kirjutamata. olid defektidega. Viivise nõue on alusetu, kuna puuduvad üleandmise-vastuvõtmise aktid ning ei saa tuvastada viivitatud päevade arvu. Lepingu järgi toimub tasumine 30 kalendripäeva jooksul arvates üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest, hagiavalduses on aga viivised arvestatud arve esitamise kuupäevast. Kostja koostööpartner nõudis kostjalt metallkonstruktsioonides esinenud puuduste kõrvaldamist 59 000 krooni ulatuses. Hageja ei nõustunud defekte kõrvaldama ning tegi ettepaneku, et kostja lepiks kostja tellijaga omavahel kokku puuduste kõrvaldamises. V Hageja seisukoht kostjate vastusele
6. Hageja esitas kirjaliku seisukoha seoses kostjate vastusega (tl 61-63).
7. Kostjate väited ettepanekutest hinda alandada on paljasõnalised. Poolte vahel kujunenud praktika tõttu ei koostatud kunagi tööde üleandmise-vastuvõtmise akte. Kostja 2 võttis tööd alati ise vastu, vaatas metallkonstruktsioonid üle ning vedas need hageja juurest oma transpordiga ehitusobjektidele. Kostja pole kunagi esitanud ühtegi pretensiooni metallkonstruktsioonide kvaliteedi kohta ega esitanud hinna alandamise avaldusi, samuti pole määranud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks vastavalt lepingu punktile 8, seega pole toiminud vastavuses

§ 644lg 1, lg 2 ja lg 3.

Samuti on paljasõnaline kostjate väide, et hageja ei nõustunud defekte ise kõrvaldama ja pakkus kostjale kokku leppida selles kostja tellijaga. 4 Kostjate poolt esitatud reklamatsioon (tl 57) seda ei tõenda. Paljasõnaline on ka kostjate väide, et metallkonstruktsioonid, mis anti üle arve-saatelehe D-078 alusel, olid puudustega. Asjaolu, et pooled ei koostanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte, ei võtta hagejalt õigust arvestada viiviseid tööde eest tasumisega viivitamisel. Töövõtulepingus lähtusid pooled sellest, et tasumine peab toimuma 30 päeva jooksul peale tööde vastuvõtmist, esitatud arve alusel. Kostja ei eita, et ta on tööd faktiliselt vastu võtnud. Tasumisega viivitatud päevade arvestamisel lähtus hageja sellest, et töö oli vastu võetud arve esitamise päeval. VI Kohtuistung

1. Hageja esindaja taotles hagi rahuldamist kogusummas 361 766,93 krooni, millest põhivõlg on 185 480,40 krooni ja viivis 176 336,53 krooni.
2. Kostja 1 ja kostja 2 esindaja tunnistasid hagi osaliselt, põhivõla osas summas 68 076,40 krooni (185 480,40 krooni (põhivõlg) - 117 404 krooni (arve D-078)). Kostjate esindaja märkis, et ei ole metallkonstruktsioone arve D-078 alusel summas 117 404 krooni saanud. Viivise osas leidis esindaja, et hageja on põhjendamatult kaua oodanud viivise nõude maksmapanekuga ning viivise arvestus on ebaselge. VII Kohtu põhjendused
3. Põhivõlg. 18.
4. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et töövõtulepingu A 2007/5 (tl 10-11) alusel on hageja valmistanud ning kostja 1 vastu võtnud metallkonstruktsioonid arve-saatelehtede D61A, D-065, D-067, D-077 ja D-078 alusel (tl 12, 14-17). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja 1 on tasunud lepingu A 2007/5 alusel kokku 379 299,04 krooni. 18.
5. Hageja rajab oma nõude asjaoludele, et kostja 1 ei tasunud hagejale metallkonstruktsioonide eest kõikide vastuvõetud tööde eest vastavalt esitatud arvesaatelehtedele. Poolte praktikas ei koostatud üleandmise-vastuvõtmise akte, kostjad ei ole hagejale puudustest töös kunagi teatanud ega hinna alandamise avaldusi esitanud. 18.
6. Kostjate põhiliseks vastuväiteks põhivõla osas jäi kohtuistungil seisukoht, et kostja 1 ei ole metallkonstruktsioone arve D-078 alusel summas 117 404 krooni saanud. Kohtuistungil kostjate esindaja tunnistas põhivõla suurust 68 076,40 krooni ega tuginenud varasemas vastuses esitatud vastuväidetele metallkonstruktsioonide kvaliteedi osas ning hinna alandamisele. Seoses põhivõla 68 076,40 krooni tunnistamisega lepingu A 2007/5 järgi jätab kohus analüüsimata kostjate esialgsed kostja vastuses toodud vastuväited ning loeb võla suuruse seoses omaksvõtuga tõendatuks. 18.
7. Kostjate esindaja tugines 117 404 krooni tasumata jätmisel sellele, et pole arve D-078 (tl 17) alusel metallkonstruktsioone saanud. Kostja väide on vastuoluline. Esmases vastuses kohtule (tl 55) märkis kostja, et arve saatelehega D-078 (summas 117 404 krooni) toodud metallkonstruktsioonid olid puudustega ning üleandmise-vastuvõtmise akt on alla kirjutamata. 5 Kohtuistungil 18.09.
8. a selgitas kostja 1 esindaja (kostja 2), et 01.08.
9. a arvet (117 404 krooni) ta ei tasunud, kuna puudus dokumentatsioon, dokumentatsiooni saamisel lubas ta arve tasuda (tl 76). 18.
10. Kohus märgib, et

§ 644

lg 1 kohaselt peab tellija töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul teatama pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama, sama paragrahvi 2. lõike kohaselt oma majandus-või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama, vastasel juhul ei saa tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (lg 3). 18.6.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 18.7. Töövõtjal on õigus saada tasu siis, kui töövõtulepinguga võetud kohustus on täies mahus täidetud.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat (lg 2), kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (lg 3). 18.8. Tellija võib kasutada

§ 646

sätestatud lepingu täitmisele suunatud õiguskaitsevahendeid, samuti

§ 112sätestatud õiguskaitsevahendeid.

Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel ja kui tellija ei teata viivitamatult tööettevõtjale lepingutingimustest kõrvalekaldumisest, mis halvendasid tööd, või teistest puudustest töös, siis kaotab ta õiguse tugineda nendele hiljem. Tellija keeldumine tööde üleandmise-vastuvõtmise vormistamisest ei vabasta tellijat kohustusest tasuda tehtud tööde eest. Ebakvaliteetse töö eest ei saa jätta tasumata, tasu võib vastavalt vähendada. Vastuvõetud töö eest raha maksmisest täielik või osaline keeldumine viitega töö-üleandmise-vastuvõtmise aktide vormistamata jätmisele ei ole seaduses sätestatud võlausaldaja õiguskaitsevahend (vt ka Riigikohtu lahendid 3-2-1-13-04 ja 3-2-1-16-06).

1. Viivis. 19.
2. Töövõtulepingus leppisid pooled kokku, et töö eest tasumine toimub 30 kalendripäeva jooksul arvates töö üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamisest esitatud arve alusel, tasumisega viivitamisel kohustub tellija tasuma viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest. 19.
3. Pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ei koostanud. Hageja selgituste kohaselt kujunes poolte vahel usaldussuhte tõttu tavaks, et tööd anti üle arve-saatelehtede alusel. Tööd võttis isiklikult vastu kostja 1 juhatuse liige. 19.3.

§ 113

lg 1 järgi, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivist) kuni

§-s 94 sätestatud suuruseni.

§ 113

lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt

§-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majandusliku seisundit. 6 19.4. Kohus leiab, et viivis on ebamõistlikult suur. Põhivõla suurus on 185 480,40 krooni ja viivis 176 336,53 krooni, olles peaaegu võrdne põhivõlaga. Kostja märkis, et hageja on põhjendamatult kaua oodanud viivise nõude maksmapanekuga.

§ 159

lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta viivitamata pärast kohustuse täitmise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi ei nõua. Kostja on viivituses alates juunist

1. a (01.05.
2. a arve alusel 245 päeva). Kohus märgib, et kuigi pikema aja jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse, ei saa üldjuhul seaduses sätestatud aegumistähtaja sees määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat uut tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Seda õigustaksid ainult erandlikud asjaolud, mida kohus tuvastanud ei ole (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-100-07). Arvestades kohustuse täitmise ulatust – lepingu A 2007/5 tööde maksumus oli 547 794,24 krooni, mille kohta hageja esitas kostjale arved, kostja tasus esitatud arvetest 334 299,04 krooni ehk täitis tasu maksmise kohustust lepingu hinnast ca 61%, on kohtu arvates mõistlik viivis, mida kostja 1 peab hagejale maksma , 68 771,25 krooni (39% arvestatud viivisest 176 336,53 krooni).
3. Hageja nõue kostja 2 vastu. 20.
4. Hageja on esitanud nõude kostja 2, Scandia Group OÜ juhatuse ainuliikme A. D. vastu. Juhul kui nõuet ei ole võimalik täita kostja Scandia Group OÜ vara arvelt, taotleb hageja võlg kas täielikult või osaliselt välja mõista kostja juhatuse liikmelt A.D. 20.
5. Hageja tugineb ÄS § 187 lg 2 ja lg 4 ning põhjendab nõuet sellega, et kostja 2 on kostja 1 juhatuse ainuliige ning on ilmselge, et juhatuse liige ignoreerib tahtlikult hageja rahalisi nõudeid, eelistades kas teiste võlausaldajate nõudeid või enda huve, kahjustades sellega hageja õigusi. 20.
6. ÄS § 187 sätestab osaühingu juhatuse liikme vastutuse. Juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt (sisesuhtest tulenev vastutus, lg 2). Kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel (välissuhtest tulenev lepinguväline vastutus, lg 4). ÄS § 187 lg 2 ja lg 4 kohaselt on äriühingu võlausaldajal isiklik nõue äriühingu juhatuse liikme vastu juhul, kui võlausaldaja tõendab, et tal on täitmata jäänud nõue äriühingu vastu (kahju). Võlausaldaja peab tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustust äriühingu ees ning võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-30-07, 3-2-1-90-07, 3-2-1-99-02).
7. Eeltoodud põhjenduste tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. VIII Menetluskulude jaotus 7
8. Kohus jätab hageja menetluskulud 70% ulatuses kostja 1 kanda tulenevalt TsMS § 163 lg 2, kuna kohus rahuldas hagi sellesarnases ulatuses, nagu hageja kompromissina välja pakkus (põhivõlg ja 50% viivistest). Kohtunik 8