) § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.
lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 2 Vaidlust ei ole selle üle, et ülalpidamist vajav laps elab ema juures ja et pooled on K vanemad. Seega on neil kohustus ülal pidada alaealist last. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja maksab ülalpidamiseks 1900 krooni kuus. Vaidlus on tekkinud sellest, et makstav summa on hageja arvates ebapiisav. Ta soovib makstavat summat suurendada rohkem kui 7 korda. Samuti soovib 2003.aastast alates tagantjärgi elatusraha väljamõistmist. Seda ja elatusraha suurendamist hageja nõude järgi ei ole kostja nõus tasuma. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS §-st 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimumelatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Esitatud dokumendis (tl 6–peretoetuse saajad) on näha, et hageja enda sissetulekuks on riiklikud toetused kahe lapse eest 1800 krooni kuus. Hageja on ta kohtule kinnitanud enda mittetöötamist, kuna on lapsega kodune. Tema sõnul on tema ülalpidamisel kaks alaealist last. Kolmas laps on temalt võõrandatud. Peretoetuse dokumendist (tl 6) on näha, et alates 31.03.2009 ei maksta kolmanda lapse eest toetust. Nende tõendatud andmete järgi ei ole hageja panus võrreldav kostja panusega lapse ülalpidamisel. Põhjendamata on makstava summa suurendamise vajadus ning samuti nõue nõuda ülalpidamist ainult kostjalt kui endapoolset panust üldsegi ei ole. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on hageja kui vanem samuti kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist mõlemalt vanemalt. Kohus ei saa öelda, et kostja ei täida või ei ole täitnud lapse ülalpidamise kohustust. Vastupidi, ta on seda teinud kogu aeg ja vastavalt oma rahalistele võimalustele. Et laps saaks enamvähem normaalset abi on kostja otsustanud pingutada ja on nõustunud enam maksma kui seda hageja teeb ning suurendama makstavat summa kuus 2500 kroonini. Kohus arvestab kostja tahet ja lapse vajadusi. Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt 2003.a (elatisehagi on esitatud 6.11.2008). PKS § 70 lg 2 annab hagejale õiguse nõuda elatist aja eest aasta enne elatisenõude esitamist ainult sellisel juhul, kui kostja pole üldse ülalpidamiskohustust täitnud. Seega kohus võib hageja nõudel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Tõendamist on leidnud, et kostja on 2005.aastast maksnud 1900 krooni kuus. Puudub alus tagantjärele maksmiseks. Hageja nõue ei tulene seadusest ega pole üldse rahuldatav. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, s.t ainult lapse elatusraha osas, mis tugineb kostja võimalusele. Edaspidiseks on otstarbekas ette näha miinimumpalga suurenemisega elatusraha kasv, et mitte alati suurendamist lahendada kohtu kaudu. Kohus märgib, et miinimummääras elatise väljamõistmisel ei pea kohus vajalikuks lapse ülalpidamiseks tehtud kulutuste tõendamist, kuna miinimummääras elatusraha saab tagada vaid lapse mõistlike ja vajalike kulutuste tegemise. Mõlema vanema varaline seis on selline, kus kulutused ka lapsele saavad olla mõistlikud või pigem hädavajalikud. Menetluskulude jaotuse puhul märgib kohus, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Kohus selgitab, et hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest vanema õiguste äravõtmise nõude eest ainult hagiavalduse esitamisel. Et nõuet kohus ei 3 rahuldanud, siis tuleb riigilõiv tasuda hagejal. Nimetatud riigilõivu summa on 1000 krooni. Riigilt saadava õigussabi tasu ja kulu on kohus ette otsustanud jätta riigi kanda. Muud kulud jätab kohus poolte endi kanda.
lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 alusel tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik Kohtuotsus jõustus 19.01.2010.a. Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2009.a. kohtuotsusega nr 2-08-74099 Muutmata Referent: Anna Talkop 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.