2-09-46933/9

2-09-46933 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-46933 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi D.B. hagi R.G. vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagihind 19 575.- krooni. Kohtuistungi toimumise aeg
2. november 2009 Hageja: D.B. (IKxxx) Kostja: R.G. (IK xxx) Menetlusosalised Resolutsioon 1.Hagi rahuldada. 1.
3. Mõista kostjalt välja elatis hageja D.B. kasuks lapse A.G. (IKxxx), sünd. 05.detsembril 2001.a. ülalpidamiseks alates
4. oktoobrist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, so. 05.detsembrini 2019.a igakuiselt 2 175.- (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. 1.
5. Mõista R.G.lt välja elatise võlgnevus perioodi eest 01.oktoober 2008 kuni
6. september 2009, kogusummas 26 100.- (kakskümmendkuus tuhat ükssada) krooni (2175x12), mis kuulub kostjalt R.G.´lt D.B. kasuks sissenõudmisele alates 07.detsembrist 2010.a igakuiste maksetena 500.- (viissada) krooni kuni võla täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD D.B. esitas 17.09.
7. a Viru Maakohtule hagi R.G. vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust 01.12.2005 sündinud poeg A.G.. Kostja last materiaalselt ei aita, ei tunne huvi lapse vastu. Hageja palus välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määras, so, 2 175.- krooni kuus alates 2008.a. oktoobrist. KOSTJA VASTUS Kostja oma 26.10.2009 vastuses tunnistas hagi osaliselt. Kostja ei nõustunud hageja poolt nõutava elatise summaga, kuna kostja rahalised vahendid ei võimalda maksta elatist sellises summas. Kostja teatel on tema neto-töötasu 3 900.- krooni kuus, millest maksab üüritasu 1000.- krooni ja kommunaalmaksed. Tööleping on määratud tähtajaga, kuni 31.12.
8. Kostja on nõus maksma elatist summas 1 500.- krooni kuus. Kostja ei nõustunud elatise nõudega tagasiulatuvalt, so, alates oktoobrist
9. Kostja arvamuse kohaselt on antud nõue alusetu, kuna kostja on last igakuiselt toetanud ja osalenud samuti tema kasvatamises nagu hageja. Kostja ema on kokkuleppel kostjaga igakuiselt tasunud hagejale elatise katteks 1000.krooni, seega on vale hageja väide, et kostja ei toeta last materiaalselt. Kostja nõustus elatise maksmisega summas 1 500.- krooni kuus alates hagi esitamisest. HAGEJA SEISUKOHT Hageja esitas 10.11.2009 kohtule seisukoha kostja 26.10.2009 vastusele. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega, samuti ei ole kostja maksnud elatist lapse ülalpidamiseks. Kostja ema Rita Oranova poolt makstud summad on kingitus hagejale, kostja ja tema ema vahel ei ole mingit kokkulepet. Hageja ei tööta. Hageja palus hagi rahuldada vastavalt hagis esitatud nõuetele alates oktoobrist
10. KOHTUISTUNG
11. novembri 2009 kohtuistungil jäi hageja esitatud haginõude juurde. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis summas 2175.- krooni kuus ning elatise võlgnevuse osas on hageja nõus sõlmima maksegraafiku (ca 500.- krooni kuus). Hageja on nõus, et võla tasumine algaks aasta pärast. Kostja maksis 19.11.2009 1 000.- krooni, varem tehtud ülekanded olid kingitused. Hageja jaoks on tähtis, et kostja maksaks elatist igakuiselt. Hageja palus hagi rahuldada. Kostja nõustus hagiga osaliselt. Kostja väitel on ta võimeline maksma elatist 1 500.- krooni kuus.
12. aastal oli kostja töötu, seoses sellega maksis elatist tema eest tema ema. Ema maksis 1 000.- krooni kuus (neil oli emaga vastav kokkulepe). Seoses sellega ongi antud ülekanded teostatud kostja ema arveldusarvelt. Kostja sissetulek moodustas oktoobrikuus 2009 3 813.krooni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Hagiavalduse lisana esitas hageja D.B. kohtule A.G. sünnitunnistuse, milles on märgitud 05.detsembril 2001a sündinud A.G. isaks kostja R.G. ja emaks hageja D.B.. Seega on nii hagejal kui kostjal Perekonnaseaduse (PKS) § 61-st tulenev nõue lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana tuginedes PKS § 61 lg 2-le, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest . Kuna kostja soovib oma poja kasvatamiseks maksta hagejale elatist alla miinimummäära, põhjendades seda raske majandusliku olukorraga, siis lasub kohtul kohustus selgitada välja, kas esinevad PKS § 61 lg. 6 sätestatud alused elatise suuruse vähendamiseks. Elatise suurust võib kohus nimetatud sättele tuginedes vähendada vanema töövõimetuse tõttu, lapsel piisava sissetuleku olemasolu tõttu või muul asjaolul, mida kohus peab mõjuvaks. Kostja on esitanud kohtule koos vastusega hagile enda tähtajalise töölepingu
13. oktoobrist 2009 kuni 31.detsembrini 2009 (tl 14-18). Lepingu kohaselt töötab kostja tööandja ettevõttes OÜ Akmar arendus ehitustöölisena palgaga 4350 krooni. Vastavalt vastusele lisatud Maksuja Tolliameti 15.oktoobri 2009 tõendile (tl 19), ei ole kostja kantud maksukohuslaste registrisse füüsilisest isikust ettevõtjana. Kostja on esitanud kohtule koos vastusega hagile ka oma ema R. O. arveldusarve väljavõtted Swedbank´ist perioodi kohta 28.03.2009-25.10.2009, enda arveldusarve väljavõtte perioodi kohta 01.05.2008 -22.10.2009.(tl 21-25) ning venekeelse dokumendi koopia (tl 26). Vastuses on märgitud, et kostja on lisanud vastusele ka tõendi tasutud toetuse kohta, kuid sellist tõendit vastusele lisatud ei ole. Samuti ei ole lisatud toa üürilepingu koopiat. Kohtul ei ole alust pidada vastusele lisatud venekeelset dokumenti (tl26) toa üürilepingu koopiaks, kuna selle tõlget ei esitanud kostja ei vastuse lisas ega ka kohtuistungil. Kohtute seaduse § 5 lg.1 kohaselt, kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles. Hageja nõuab kostjalt elatist lapsele alates oktoobrikuust
14. Kostja poolt kohtule esitatud konto väljavõtetest ei ole näha, et kostja oleks lapsele mingitki elatist maksnud. Ainult kostja ema poolt on hagejale tehtud ülekandeid, kuid ülekandeid on teinud kostja ema ka kostjale. Ainsaks kostja võimalikku sissetulekut tõendavaks dokumendiks on kostja tööleping OÜ Akmar arendusega (tl 14-18), milles on märgitud, et kostja palk on 4 350.- krooni. Kuna kostja kinnitab 25.novembri 2009 kohtuistungil, et ta sellest ettevõttest tõesti palka saab, siis saab kohus lugeda kostja sissetuleku palga näol sellest ettevõttest tõendatuks. Hagejale elatise maksmise kohustust ei saa sõltuvusse panna ettevõtte poolt kostjale töölepingus märgitud summa reaalsest väljamaksmisest. Kostja on oma vastuses märkinud, et ta on toetanud oma last igakuiselt ja osalenud tema kasvatuses samal määral, nagu hageja. Kostja ei ole seda kohtule tõendanud. Kostja ema poolt hagejale tehtud kolme ülekannet perioodil märts 2009 kuni oktoober 2009, kokku summas 3000 krooni (tl 21-23) ei saa pidada kostja enda poolt tehtud lapse elatisraha ülekanneteks . Kuna kostja ei ole kohtule tõendanud, et on maksnud hagejale lapse kasvatamiseks elatist alates 2008.a. oktoobrikuust, on alus nõuda kostjalt elatist tagasiulatuvalt nagu hageja on seda soovinud. PKS § 70 lg. 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt 1 aasta enne elatisehagi esitamist kohtule kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesolevas seaduses § 61 lg. 6-s nimetatud asjaolusid. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millega oleks põhjendatud takistuste olemasolu oma lapsele elatise maksmiseks. Kohus loeb tuvastatuks, et PKS § 61 lg. 6 esinevaid aluseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära, so alla 2 175.- krooni kuus, ei ole alust ei aasta enne hagi esitamist ega ka hagi esitamise ajast alates. Seevastu hageja on esitanud kohtule dokumendid enda sissetulekute kohta, mis tõendavad hageja rasket majanduslikku olukorda. Temaga on lõpetatud tööleping koondamise tõttu
15. mail 2009 (tl 39-40) ning ta seisab arvel Eesti Töötukassas (tl 42,43). Kuna hageja nõustus kostjalt elatisevõla sissenõudmise alustamisega ühe aasta pärast, arvestab kohus sellega ning mõistab elatisevõla kostjalt perioodi eest oktoober 2008 kuni kohtusse pöördumise ajani, so. september 2009 välja perioodiliste maksetena 500.- krooni kuus alates 07.detsembrist 2010.a.kuni võla täieliku tasumiseni. Igakuiselt mõistab kohus kostjalt välja 2175.- krooni, mis vastab PKS § 61 lg 4 kehtestatud minimaalmäärale. Marge Tamme Kohtunik