Apellatsioonkaebuse põhjendused 4. Kostja I palub tühistada Harju Maakohtu 15.06.2009 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on oluliselt rikkunud
Kohus on rahuldanud hagi, tuginedes töö tegeliku tegemise osas ainsale hageja poolt esitatud töö üleandmis-vastuvõtuaktile. Riigikohus on lahendis nr 3-21-80-08 selgitanud, et akt tööde vastuvõtmise kohta on ainult üks tõendeid töö vastuvõtmise kohta ning sellel ei ole kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu. Hagi tõendamise kohustus lasub hagejal. Olukorras, kus kohus on tuvastanud, et pankrotivõlgniku asutajaks oli hageja tegelik kasusaaja, ning et üleandmis-vastuvõtu akti ja aruande äriregistri pidajale esitamise kuupäevad ei ühti, ei saa lugeda seda tõendit usaldusväärseks. Peale selle on kostja I esitanud TKE Kinnisomandi OÜ 30.01.2008 seisukoha kostja I pankrotiavalduse suhtes, mille kohaselt toimus vaidlusaluse akti vormistamine peale pankrotivõlgniku suhtes pankrotiavalduse esitamist. Hagejal ei olnud ka esitada muid tõendeid raamatupidamisteenuste tegeliku osutamise kohta, mistõttu on ilmne, et neid ei eksisteeri ja teenust ei ole tegelikult teostatud. Teenuse üleandmise ja vastuvõtmise akt ei anna alust arvata, et tegemist oli reaalselt tehtud tööga. Sisuliselt on kohus rahuldanud hagi, tuginedes ühele ebausaldusväärsele tõendile ja hageja paljasõnalistele ütlustele. Kohus on hinnanud tõendit ebaõigesti ja oleks pidanud jätma hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kohus on vääralt kohaldanud PankrS § 101 lg 1 ja järeldanud, et kui võlgniku praegune seaduslik esindaja, s.o pankrotihaldur, tunnistab nõuet ega vaidle sellele vastu, siis ei ole kohtul võimalik tuvastada, et tehing oleks fiktiivne. Kohus on sisuliselt asunud arvamusele, et kui pankrotihaldur ei vaidle nõudele vastu ja tunnistab seda, siis on tegemist kaitstud nõudega. Sellise seisukohaga kostja I ei nõustu. Vastuväite esitamise õigus on iga võlausaldaja ja pankrotihalduri (eriti mitme pankrotihalduri korral) individuaalne õigus. Selle õiguse teostamisega loob isik endale õigused ja võtab kohustuse, eelkõige osaleda kohtumenetluses seoses vaidlustatud nõude tunnustamisega või, vaidlustamata jätmise korral, respekteerima teise võlausaldaja nõuet. Kostja I ei andnud pankrotivõlgniku pankrotihaldurile volitust teostada kostja I tsiviilõigusi. Saab rakendada ka analoogiat olukorraga, kui asjas osaleb mitu kostjat. Kohtupraktika 3 kohaselt, kui kostjal on vastuväited kogu hageja nõudele (või siis kõigile hageja nõuetele), ei anna ühe kostja omaksvõtt alust lugeda asjaolu tõendatuks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-19-05 asunud arvamusele, et automaatne ühe kostja omaksvõtuga asjaolu tõendatuks lugemine rikuks teise kostja õigust esitada omapoolseid vastuväiteid hageja nõudele. Järelikult ka kõnealuses vaidluses ei saaks menetlusvälisest isikust pankrotihalduri tegevusetus või tegevus mõjutada asjaolude tõendamise küsimust ja seega kostja I menetluslikke ja materiaalseid õigusi. 5. Kostja II kaasapellandina peab kostja I apellatsioonkaebust põhjendatuks ja palub selle rahuldada. Vastus apellatsioonkaebusele 6. Hageja palub jätta kostja I apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja I kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 7. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ja ei põhjenda otsust
lg 6 alusel.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja I on apellatsioonkaebuses märkinud, et maakohus on hagi rahuldades tuginenud üksnes hageja poolt esitatud töö üleandmisvastuvõtuaktile ning kuna muid tõendeid kohtule esitatud pole, on ilmselge, et neid ka ei eksisteeri ja teenust tegelikult ei teostatud. Kumbki pool peab hagimenetluses
lg 1 kohaselt tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise.
lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tõendeid hinnates asunud õigele järeldusele, et 07.03.2007 sõlmitud käsundusleping on kehtiv. Hageja ja võlgnik on allkirjastanud teenuse üleandmise ja vastuvõtmise akti 01.02.2008 (t.lk 10), milles võlgnik kinnitas, et on teenuse täies ulatuses kätte saanud ja teenuse kvaliteedi ja arve osas pretensioone pole. Hageja käsunduslepingust tulenev kohustus võlgniku ees on täidetud vastavalt lepingule ja seadusele (VÕS § 77 lg 1). Võlgnik ega kostjad vastupidist kohtule tõendanud pole. Kostjatele oli tagatud õigus ja võimalus kõigile hageja seisukohtadele vastata ja seisukohti ümber lükata, kuid nad ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kostjate väiteid kinnitaks ja seisukohta toetaks. Seega puudub ringkonnakohtul alus asuda maakohtust erinevale seisukohale. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-08 märkinud, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetav töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Võlgnik on teenuse vastu võtnud ega pole võlanõuete kaitsmisel sellele vastu vaielnud. Võlgniku esindaja pankrotihaldur pole teenuse vastuvõtmisele ja kvaliteedile ega ka hageja poolt esitatud nõudele nõuete kaitsmise 4 koosolekul vastu vaielnud. Maakohus ei ole märkinud otsuses, et kuna võlgniku pankrotihaldur ei vaielnud nõudele vastu, justkui sel juhul oleks tegemist kaitstud nõudega, vaid üksnes arvestas otsuse tegemisel võlgniku pankrotihalduri seisukohaga.
lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on põhjendatult võtnud otsuse tegemisel arvesse ka võlgniku pankrotihalduri nõude tunnustamise asjaolu. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus on teinud seadusliku otsuse ja apellatsioonkaebuses esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna. Maakohus ei ole tõendeid hinnates rikkunud kaebuses väidetud materiaal- ja menetlusõiguse norme, maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes
lg-st 1 tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja I kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel
§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Urmas Reinola Reet Allikvere 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.