← Eesti

2-09-46501/11

Obsah (5)§50§60§61§65§70

2-09-46501 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-46501 Otsuse kuupäev Jõhvi, 02. detsember 2009.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi E.V.`a hagi V.B. v

) peatükkis 8. Vastavalt

§50lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

Kooskõlas

§60

lg1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. 9. Viru Maakohtu 07.04.2006.a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-05-16919 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis mõlema lapse ülalpidamiseks summas 750 krooni kuus alates 23.02.2006.a kuni laste täisealiseks saamiseni (t.lk. 8-10). Elatise määramisel ei ole kohus poolte varalist seisundit kindlaks teinud. Otsuse tegemisel lähtus kohus kostja õigeksvõtust samuti sellest, et hageja vähendas elatise määra alla seadusega kehtestatud minimaalmäära, põhjusel, et kostja sisetulek ei võimalda maksta elatist seadusega kehtestatud minimaalmääras. 10.

§61

lg3 alusel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Sellest lähtudes elatise määra muutmise nõude esitamisel peab hageja tuginema kas laste vajaduste muutumisele või vanema varalise seisundi muutumisele, ei ole vaja mõlema asjaolu korraga esinemine. 11. Alates 14.05.2004.a kehtima hakanud

§61

lg4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a elatise minimaalmääraks on 2 175 krooni (kuupalga alammäär 4 350 krooni: 2). Hageja nõuab elatise seadusega kehtestatud minimaalmääras, mistõttu ei pea kohus vajalikuks laste vajadusi ega hageja varalist seisundit kindlaks teha. Käesoleva vaidluse lahendamisel annab kohus hinnangut sellele, kas kostja varaline seisund on võrreldes varasema kohtotsuse tegemise ajaga on paremaks muutunud ja analüüsib, kas kostja suhtes esinevad

§61

lg5 või lg6 sätestatud alused elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks. 12. Kostja vastuse ja kostja seletuste kohaselt tema varaline seisund võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga on halvemaks muutunud, sest alates augustist 2009.a on kostja töötu. Hagejal ei ole vaidlust selle üle. Ei ole hagejal vaidlust ka selle üle, et kostjal on tekkinud hageja ees elatisevõlgnevus summas 20 000 krooni. Sellega on tuvastatud, et kostja varaline seisund võrreldes varasema kohtuotsuse tegemise ajaga (07.04.2006.a) on halvemaks muutunud. Samas see ei välista hagi rahuldamist. 13.

§61lg5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi 4.

lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Poolte seletustega on tuvastatud, et kostja ülalpidamisel oli küll ka kolmas laps D., kes nüüdselt on täisealiseks saanud. Seega teisi alaealisi lapsi kostja ülalpidamisel ei ole. Sellepärast ei ole võimalik

§61lg5 alusel elatise määra alla 2 175 krooni vähendada.

14.

§65

lg6 tulenevalt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, 3

(4)2-09-46501 kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on töötu küll, kuid ta ei ole töövõimetu. Poolte lastel ei ole sissetulekuid. Sellepärast ei ole võimalik hagi rahuldamata jätta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §154 alusel korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Kostjal elatisevõlgnevuse tekkimist ei saa kohus lugeda mõjuvaks põhjuseks elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks, sest kostjal on õigus TsÜS §157 lg4 alusel taotleda sissenõutavaks muutunud elatise nõudele aegumise kohaldamist. 15. Eeltoodust lähtudes

§70

lg1 alusel hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatusraha mõlema lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni (kokku 4 350 krooni kuus), kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära iga lapse kohta, alates 16.09.2009.a kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulud

  1. Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivuseaduse §22 lg1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Kas pooltel on tekkinud ja millised on nende menetluskulud, ei ole teada. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
  2. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §468 lg3, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.