2-07-28564 KOHTUOTSUS EEESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Reet Allikvere, Ülle Jänes ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 18.detsember 2009 Tallinn Tsiviilasja number 2-07-28564 Tsiviilasi K. K.`i hagiavaldus S. D.`i ja L. M. vastu abikaasade ühisvara jagamise lepingu tühisuse tunnustamises ja abielu ühisvara jagamiseks. Harju Maakohtu 30.06.2009 otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad K. K.i apellatsioonkaebus Hageja: K. K. (ik XXXXXXXXXXX, XXXXX XX XXXXXXX) Hageja esindaja: Natalia Lausmaa Kostja I: S. D. ( ik XXXXXXXXXXX, XXXXXXX XX-XXX, XXXXXXX); Kostja II: L. M. (ik XXXXXXXXXXX, eluk XXXXXXX X, XXXXX XXXXXX). Kostjate esindaja: Marina Smirnova Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Tühistada Harju Maakohtu 30.06.2009 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. 1 TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on K. K.`i hagiavaldus S. D.`i ja L. M. vastu ühisvara jagamiseks. 08.11.2007 esitas hageja taotluse hagi täiendamiseks, kus palus tuvastada Tallinna notari Liivi Laose koostatud ja tõestatud kostja I ja kostja II vahel 11.01.2007 sõlmitud abikaasade ühisvara osalise jagamise lepingu, kokkuleppe omandi üleandmise kohta ja asjaõiguslepingu, tühisust. 25.02.2008 esitasid kostjad enda seisukoha hageja taotluse kohta, kus märkisid, et hageja taotlus ei ole hagile täienduseks. Kostjad leidsid, et kuna hageja palub tunnustada kostjate vahel sõlmitud lepingu tühisust, siis hageja muudab hagi eset ja sellel põhjusel peab esitama uue avalduse ja tasuma selle pealt riigilõivu. 26.08.2008 on hageja esitanud täpsustatud hagiavalduse abielu ühisvara jagamise lepingu tühisuse tunnustamises ja abieluvara jagamises täitemenetluses. Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-05-1867, mis jõustus 07.06.2007 mõisteti kostjalt S. D. välja hageja kasuks 334 274 krooni. Kohtutäituri Kaire Põltsi 10.juulil 2007 algatatud täitemenetluses ei ole õnnestunud jõustunud kohtuotsust täita seetõttu, et kostja S. D. puudub kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks igasugune soov. S. D. endal puudub igasugune vara, millele võiks sissenõuet pöörata. Kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses on välja selgitatud, et S. D. ja L. M. 09.11.2001 sõlmitud abielu ajal on abikaasad omandanud kinnistu XXXXXX linnas, XXXXXXX X, mille omanikuna on kinnistusregistrisse kantud L. M.. 11.01.2007 notariaalse lepingu kohaselt on kostjate abielu ühisvaraks XXXXXXX X asuv kinnistu. Selle vara kohta on sõlmitud notariaalne leping, mille p 5.
- kohaselt see vara jääb L. M. ainuomandisse, teine abikaasa S. D. hüvitist teise abielupoole poolt enamsaadud vara eest ei saa. Notariaalset lepingut abieluvararegistris ei registreeritud ning kinnistusregistrisse mingeid muudatusi sisse ei kantud. Hageja on kohtusse pöördunud, et jagada abikaasade ühisvara ja et oleks võimalik sissenõuet pöörata võlgnikule kuuluvale varale. Täpsustatud hagiavalduses hageja esitab täiendava nõude abielu ühisvara jagamise lepingu 11.01.2007 tühisuse tunnustamiseks. Nimetatud tehing on hageja arvates tühine järgnevatel alustel: leping on sõlmitud vähem kui 1 aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist; lepingu järgi on võlgnikust abikaasa loobunud temale kuuluvast varast ühisomandis ilma mingit hüvitist saamata; vara jagamise tulemusena muutus võlgnik maksejõuetuks ühisvara osast loobumise tõttu. Kostjate seisukoht 22.10.2007 esitatud vastuses kostjad hagi ei tunnista. Hagi on alusetu. Kostjatel puudub abikaasade ühisvara, mis kuulub jagamisele täitemenetluses. Kinnistu, mille hageja palub jagada ei kuulu jagamisele, kuna nimetatud kinnistu kuulub L. M.le ehk on kostja 2 lahusvara. Kohtu põhjendused 2 Maakohus 30.06.2009 otsusega jättis rahuldamata abielu ühisvara jagamise lepingu 11.01.2007 tühiseks tunnustamise nõude. Jagas S. D.i ja L. M. ühisvara, mille kohaselt jäi S. D.ile ½ mõttelist osa kinnistust XXXXXXX X ja L. M.le ½ mõttelist osa kinnistust XXXXXXX X XXXXXX linnas. Maakohtu otsuse kohaselt on hageja esitanud Harju Maakohtu 24.10.2006 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-05-1867, millega mõisteti hageja kasuks 192 848 krooni ja viivist 117 152 krooni ja kohtukulude katteks 24 274 krooni, seega kokku 334 274 krooni. Nimetatud otsus on jõustunud 07.06.
- Kostja S. D. on nõus olnud selle otsusega, kuna seda ta vaidlustanud ei ole. Otsus on jõustunud. Kohtu seisukoht on, et hageja on õigustatult pöördunud hagiga kohtusse. Kuna kostja S. D. jõustunud kohtuotsust vabatahtlikult ei täitnud on hageja otsuse esitanud täitmiseks kohtutäitur Kaire Põltsile. Kohtutäituri õiendist nr 923 nähtub, et võlgnikul puudub registervara mille arvelt nõuet rahuldada. Võlgnevus hageja ees on käesoleval ajal täituri õiendi kohaselt 334 274 krooni. Ka võlgnevuse osas poolte vahel vaidlus puudub. Täitemenetluse käigus on selgunud, et võlgniku lahusvarast ei piisa nõude rahuldamiseks. Õiendis märgib kohtutäitur veel, et Rahvastiku Arvestuse andmebaasi andmetel on võlgnik alates 09.11.2001 abielus L. M.'ga. L. M. on omandanud ehitised 24.11.
- Tema nimele on alates 06.02.2006 registreeritud korteriomand XXXXXXX X, XXXXXX linn, Harjumaa. Arvesse võttes asjaolusid, et kostjad on abielus alates aastast 2001 ja et kinnistu on omandatud võlgniku naise poolt ning kantud kinnistusraamatusse aastal 2006, siis on tegemist kostjate ühisvaraga. Hageja esitas nõude jagada kostjate ühisvaraks olev korteriomand selliselt, et kummalegi kostjale saaks kuuluma ½ korteriomandist. Kui võlgnik seejärel ikkagi vabatahtlikult võlgnevust ei tasu, osutub võimalikuks kostja 1 omandis oleva ½ kaasomandi osa sundmüük täitemenetluses ja nõude efektiivne rahuldamine. Hagejale teadaolevalt ei ole kostjad sõlminud abieluvaralepingut. Hageja on taotlenud tunnustada kostjate abielu ühisvara lepingu 11.01.2007 tühisust, kuna see on kehtetu ja tühine hagis toodud õiguslikel alustel (tl 75-79). Selle hageja nõudega kohus ei nõustu ja jätab rahuldamata. Abieluvaralepingu koostab õigusasjatundjast notar, kelle ülesanne on kontrollida poolte tegelikku tahet ning sõnastada leping nii, et selle sätete hilisemal rakendamisel ei tekiks mitmetimõistmisi ning muid arusaamatusi. Tõestamisseaduse § 18 kohaselt selgitab notar välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samuti peab notar selgitama osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Vastavalt seadusele kajastab notar osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt. Kohus on seisukohal, et hageja toodud alustel sõlmitud abieluvaraleping kui tehing ei ole kehtetu, vaid kehtetuks tunnistamine käib TsÜS-i
- peatüki sätete kohaselt. Maakohus leidis, et kuna abieluvararegistri andmetel ei ole avatud registrikaarte kostjate kohta on tegemist kinnistu XXXXXXX X XXXXXX linn Harjumaa osas abikaasade ühisvaraga ning kohus jätab tähelepanuta 11.01.2007 abikaasade ühisvara osalise jagamise lepingu, kuna kohus arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust TsMS § 238 lg
- Kostjad on abielus. Vaidlust ei ole selles osas, et kostja L. M. nimele on alates 06.02.2006 registreeritud kinnistu aadressiga XXXXXXX X XXXXXX linn Harjumaa, kuna seda kinnitab kohtule esitatud Harju Maakohtu kinnistusosakonna registrikaart (tl 13). Õiguslikuks aluseks on perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 14 lg 1, mille kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. PKS § 181 kohaselt kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Kohus lähtus siin kohtutäituri õiendist, millest nähtub, et võlgnikul puudub registervara, mille arvelt nõuet rahuldada ja seepärast hageja ongi pöördunud hagiga kohtusse. Eeltoodust tulenevalt kohus on seisukohal, et hagejal on õigustatud huvi olemas, et abikaasade ühisvaraks olev kinnistu jagada selliselt, et kummalegi abikaasale jääks jagamise korral ½ kinnistu kaasomandist, kuna kinnistu on abikaasade ühisvara 3 kuigi kinnistu XXXXXXX X, XXXXXX linn, Harjumaa kinnistusregistriandmetel on registreeritud L. M. nimele. Kostjad on abielus alates 09.11.2001 aastast, seega tegemist on abikaasade ühisvaraga PKS § 14 lg 1 mõttes. Kuna tegemist on jõustunud kohtuotsuse täitmisega, siis tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2, mille kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Kuna hageja on jõustunud Harju Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-05-1867 esitanud 24.10.2006 täitmiseks kohtutäiturile ja kohtutäitur täitemenetluse seadustik § 8 kohaselt on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud, seal hulgas võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist, siis on kohtu arvates hageja nõue põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtutoimikusse on koos kostja vastusega esitatud võlakohustuste materjalid (tl 97-115, 123127). Need on tõendid, mida kohus antud vaidluse lahendamisel ei saa arvestada lähtuvalt TsMS § 238 lg 5, kuna kohus ei lahenda poolte vahel võlakohustuste täitmisega seonduvat vaidlust, vaid vaidlust, mis on tekkinud seoses jõustunud kohtuotsuse mittetäitmisega kostja S. D. poolt. Samuti peab kohus otsuse tegemisel lähtuma TsMS § 439 sätetest, millest tulenevalt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kuna hageja on esitanud hagi kostjate ühisvara jagamiseks seoses jõustunud kohtuotsuse täitmisega, tuleb kohtul ka asja lahendamisel sellest hagist lähtuda ja mitte ületada haginõude piire. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu 30.06.2009 otsuse olulise menetlusnormi rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Hageja palub teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt tegi maakohus sellise otsuse asjas, mida pole võimalik täita. Maakohus jättis tähelepanuta, et vaidlusalune kinnistu XXXXXXX X XXXXXX linnas oli kostjate poolt müüdud juba 11.12.2007 ning kuulub seega kolmandale isikule. Kohtuotsus on vastuoluline. Maakohus jättis kehtetuks tunnistamata kostjate vahel sõlmitud abieluvaralepingu. Seega ei olnud maakohus õigustatud kostjate ühisvara jagama teisiti. Maakohus saanuks jagada vaid varalisi õigusi, mis kostjatel olid olemas abielu lahutamise ajal. See on kooskõlas PerS §-ga 18 lg
- Vastustaja seisukoht Vastustajad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja leiavad, et kostjal I ei ole enam mingeid rahalisi kohustusi kostja II ees. Kostjad paluvad vastuses apellatsioonkaebusele tühistada kohtuotsuse, teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 30.06.2009 otsus tuleb tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt ei saanud maakohus jätta kostjate kaasomandisse kinnistut, mis oli juba võõrandatud kolmandatele isikutele. Kolleegium leiab, et samal põhjusel ei saa asjas teha ka otsust nagu seda soovib hageja – jätta vaidlusalune kinnistu kostja I omandisse. Vaidlus puudub selles, et kinnistu XXXXXXX X võõrandati 2007 aastal. 11.12.2007 kandeavalduse alusel on kantud omanikuna sisse kolmandad isikud (t.l.60). Maakohtu otsusest ei nähtu, millise aja seisuga kostjate ühisvara jagati. Kostjate abielu lahutati 12.11.2007 (t.l.59). Vastuses apellatsioonkaebusele väidavad kostjad uue asjaoluna, et abielulised suhted poolte vahel lõppesid juba varem ja, et kostja I omandas kinnistu oma lahusvara arvelt. 4 Kuivõrd esimeses astmes nimetatud asjaolusid kostjad esile ei toonud, tuleks võtta abieluliste suhete lõppemise ajaks 12.11.
- Seega võõrandati vaidlusalune kinnistu vahetult peale abieluliste suhete lõppu 11.12.
- Kuna vaidlusalune kinnistu on võõrandatud, siis puudus maakohtul õiguslik alus kolmandatele isikutele kuuluva vara jätmiseks võrdsetes mõttelistes osades kostjate I ja II omandisse. Ülaltoodu alusel tuleb maakohtul hinnata, kas vaidlusalune kinnistu müüdi õiglase hinnaga ja kas kostjate vahel 23.12.2008 sõlmitud kokkuleppe muutmise lepinguga (t.l.123) jagati ühisvara selliselt, mis kahjustab hageja huve. Maakohus peab asja uuel arutamisel andma hinnangu kõigile kostjate poolt esitatud tõenditele ja nende alusel tuvastama, kas kostjal I on mingeid rahalisi kohustusi kostja II ees. Kostjad on esitanud rea tõendeid, mille kohaselt on kostja I kõik ühisvara jagamisest tulenevad rahalised kohustused kostja II ees täitnud (t.l.97-115, 123-126). Maakohus neid asjaolusid ei kontrollinud ega ole andnud hinnangut nimetatud tõenditele. Maakohus leidis ebaõigesti, et nimetatud tõenditele hinnangu andmine on nõude piiri ületamine. Nimetatud tõendid esitasid kostjad I ja II tõendamaks, et pooled on ühisvara juba jaganud. Kuivõrd kostjad ei ole esitanud apellatsioonkaebust, siis puudub neil õiguslik alus taotleda vastuses apellatsioonkaebusele otsuse resolutsiooni tühistamist ja uue otsuse tegemist vastustajatele sobival viisil. Vastuse esitamist apellatsioonkaebusele sätestab TsMS §
- Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut suurele osale tõenditele, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. R. Allikvere Ü. Jänes I. Nõmm Kohtulahend parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2010 määrusega RESOLUTSIOON:
- Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2009 kohtuotsuses viga ja lugeda õigeks otsuse peale edasikaebamise tähtajaks 30 päeva alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
- Määruse peale ei saa edasi kaevata. 5