3-07-2252/17

3-07-2252 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2008 Pärnu kohtumaja 3-07- Haldusasja number Haldusasi 2252 E. S'i ja E. K'i kaebus, milles kaebajad taotlevad: - tuvastada, et Orissaare Vallavalitsuse 24.09.2007 protokolliline otsus peaspetsialisti taandamisest keeldumise kohta, on õigusvastane; teha Orissaare Vallavalitsusele ettekirjutus vaadata uuesti läbi kaebaja 21.06.2007 vallavalitsusele esitatud taotlus; tunnistada õigusevastaseks Orissaare Vallavalitsuse tegevus kaebaja poolt maanõuniku taandamiseks esitatud taotluse läbivaatamisel; tuvastada, et Orissaare Vallavalitsuse peaspetsialist kuulub taandamisele Uuelu talu maast ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa piiriettepaneku koostamisest; tühistada Orisaare Vallavalitsuse peaspetsialisti 25.09.2007 koostatud maa piiride kulgemise ettepanek tühistada Orissaare Vallavalitsuse 17.12.2007 otsus piiride kulgemise ettepaneku rahuldamata jätmise kohta.
2. september 2008 Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised RESOLUTSIOON Kaebajate E.S ja E. K'i esindaja Mihkel Tuus Kolmanda isiku R. R'i esindajad M. R ja K. I Vastustaja Orissaare Vallavalitsuse esindaja T. P Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 3 ja p 6, § 92 lg 2, § 93 lg 5: Rahuldada osaliselt E. S'i ja E. K'i kaebus haldusasjas nr 3-07-
3. Tunnistada õigusvastaseks Orissaare Vallavalitsuse tegevus kaebaja poolt maanõuniku taandamiseks esitatud taotluse läbivaatamisel. Ülejäänud nõuete osas jätta E. S'i ja E. K'i kaebus rahuldamata. 1 3-07-2252 Välja mõista Orissaare Vallavalitsuselt 500 (viissada) krooni E. S'i kasuks. Välja mõista Orissaare Vallavalitsuselt 500 (viissada) krooni E. K'i kasuks. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. septembril
5. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval ASJAOLUD 16.04.2007 esitas maanõunik asjaosalistele piiride kulgemise ettepaneku (tl 26). 07.05.2007 esitasid kaebajad piiride kulgemise ettepanekule väide (tl 28-29). 17.05.2007 kirjas teatas maanõunik 16.04.2007 ettepaneku tühistamisest (tl 30). 21.06.2007 esitasid kaebajad Orissaare Vallavalitsusele avalduse maanõuniku taandamiseks ja piiriettepaneku tegemiseks (tl 32-34). 04.10.2007 teatas vallavalitsus taandamise taotluse rahuldamata jätmisest (tl 37). 25.09.2007 määras maanõunik ostueesõigusega erastatava maa piirid (tl 38-42). 12.10.2007 esitasid kaebajad vastuväited 25.09.2007 piiride kulgemise ettepanekule (tl 4749). 05.11.2007 esitasid kaebajad kohtule kaebused, milles taotlesid: - tunnistada õigusvastaseks Orissaare Vallavalitsuse tegevus maanõuniku kohta 21.06.2007 esitatud taandamistaotluse lahendamisel; - tühistada Orissaare Vallavalitsuse 24.09.2007 protokolliline otsus; - teha Orissaare Vallavalitsusel ettekirjutus vaadata uuesti läbi kaebajate poolt 21.06.2007 esitatud taotlus maanõuniku taandamiseks! 16.11.2007 määrusega jäeti kaebused käiguta. 10.12.2007 täpsustasid kaebajad kaebust (tl 53~54) ning taotlesid: - teha Orisaare Vallavalitsusele ettekirjutus läbi vaadata kaebaja poolt 12.10.2007 esitatud vastuväited 25.09.2007 koostatud piiride kulgemise ettepanekule. 07.01.2008 esitas Orissaare Vallavalitsus vastuväited kaebusele #1 58-61). 07.01.2008 postitas kolmas isik arvamuse kaebuse osas (tl 62-63). 16.01.2008 täpsustasid kaebajad kaebust (tl 65-66) ning taotlesid: - tühistada Orisaare Vallavalitsuse poolt 25.09.2007 koostatud ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa piiride kulgemise ettepanek. 30.01.2008 määrusega on lõpetatud menetlus kaebajate taotluses (tl 68-73): - teha Orisaare Vallavalitsusele ettekirjutus läbi vaadata kaebaja poolt 12.10.2007 esitatud vastuväited 25.09.2007 koostatud piiride kulgemise ettepanekule. 12.02.2008 esitasid kaebajad kaebuse põhjenduse (tl 82-85). 03.03.2008 esitas vastustaja seisukoha kaebuse põhjenduste osas (tl 93-96). 23 3-07-2252 01.04.2008 täpsustasid kaebajad kaebust (tl 98-99) ning taotlesid: - tühistada Orissaare Vallavalitsuse 17.12.2007 otsus piiride kulgemise ettepaneku rahuldamata jätmise kohta; 08.04.2008 määrusega on lahendatud kaebajate taotlus kohtukulude jagamise osas menetluses lõpetatud nõudes (tl 102-105). 16.04.2008 esitas vastustaja vastuväited kaebuse täpsustusele (tl 109-110). 17.04.2008 esitas kaebuse täpsustuse osas arvamuse kolmas isik (tl 111-114). 10.09.2008 täpsustas kaebaja asjas esitatud kaebust: - tuvastada, et Orissaare Vallavalitsuse peaspetsialist T. P kuulub taandamisele Hindu küla endise Uuelu talu maast ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa piiriettepaneku koostamise menetlusest; - tuvastada Orissaare Vallavalistuse 24.09.2007 keeldumise õigusvastasus peaspetsialist T. P'i taandamisest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt on kaebajad tunnistatud õigustatud subjektideks endise Uuelu talu maa suhtes. Talu maal asuva elamu omanik soovib elamu juurde erastada 50 ha maad. Maade jagamise osas pooled kokkuleppele ei ole jõudnud. 16.04.2007 väljastas vallavalitsuse ametnik menetlusosalistele ettepaneku erastamisele ja tagastamisele kuuluva maa piiride kulgemise kohta, mis oli põhjendamata ja koostatud kaebajate suhtes ebaõiglaselt, sest talu rannikualast oleks 2/3 kuulunud erastamisele. 07.05.2007 esitasid kaebajad väide piiride kulgemise ettepanekule. 17.05.2007 teatas maanõunik, et tühistab piiride kulgemise ettepaneku, kuid uut ettepanekut maanõunik ei saatnud. Kuna kaebajad ei olnud rahul haldusmenetluse käiguga, esitasid nad 21.06.2007 vallavalitsusele taotluse maanõuniku taandamiseks HMS § 10 lg 1 p 4 alusel. Vallavalitsus teatas kaebajatele 24.07.2007 vallavalitsuse istungi toimumise aja, mille eesmärgiks oli poolte seisukohtade ärakuulamine maa jagamise piiride asukoha osas. 04.10.2007 kirjas keeldus vallavalitsus maanõuniku taandamisest. 25.09.2007 esitas maanõunik menetlusosalistele uue piiride kulgemise ettepaneku, millele kaebajad esitasid vastuväited. Kaebaja hinnangul on vastustaja 24.09.2007 protokolliline otsus maanõuniku taandamisest keeldumise kohta õigusevastane. Vastustaja on põhjendamatult viivitanud kaebaja taotluste lahendamisega. Taandamisest keeldumine on faktiliselt motiveerimata ning viidatud õiguslik alus HMS § 10 lg 6 ei ole asjakohane norm. Asjaolu, et maanõunik on vallavalitsuse liige ei oma taanduse lahendamisel tähtsust, sest maanõunikuna ei täida ta valitsuse liikme ülesandeid. Vastustaja ei ole mingil moel käsitlenud taandamise aluseks olnud asjaolusid, samuti jättis vastustaja lahendamata kaebaja taotluse võtta ettepaneku koostamine vallavalitsuse menetlusse. Kaebuse esitamise ajaks ei olnud maanõunik lahendanud kaebajate vastuväiteid 25.09.2007 piiride kulgemise ettepanekule. Kaebuse 16.01.2008 esitatud täienduses vaidlustavad kaebajad 25.09.2007 piiride kulgemise ettepaneku, mis on õigusevastane samadel põhjustel, mis on esitatud 12.10.2007 vastuväidetes. 04.09.2007 esitasid osapooled vallavalitsuses toimunud istungil ettepanekud piiride kulgemise kohta. Maanõuniku poolt 12.10.2007 piiride kulgemise ettepanekule esitasid mõlemad osapooled vastuväited, kus leidsid, et 0,6 ha suuruse põllu poolitamine ei ole mõistlik ning on vastuolus maakorralduse nõuetega. 16.01.2008 jättis maanõunik ettepaneku muutmata. Kaebaja hinnangul ei vasta pakutud piir maakorralduse nõuetele. 0,6 ha põllu jagamine tekitab maaüksuste vahel kaks kitsast põlluriba. Kaebajate hinnangul ei ole 0,3 ha põllud enam sobiva suurusega maa sihtotstarbeliseks harimiseks. Samuti tehakse ettepanekus piiri kulgemisel põhjendamatu kõrvalepõige ning jäetakse kõrvale looduslik piir. Piiri kulgemisel ei ole järgitud maa võimalikult võrdse jagamise põhimõtet. Ettepaneku koostaja on maatüki väärtuse määranud ebamääraste ja kaudsete andmete põhjal. Kaebajad ei nõustu vastustaja 3 3-07-2252 seisukohtadega talu maatükkide hinnatsoonide vahelise piiri asukoha osas ja II maatüki hektarihinna osas ning on seisukohal, et piiride kulgemise ettepaneku alusel ei ole järgitud MRS § 9 lg 2 sätestatud põhimõtet maa võimalikult võrdse jagamise kohta. Kaebajate selgituste kohaselt kulgeb eksperthinnangus hinnatsoonipiir arvestades kõlvikute piire ning see on määratud sirgjoonelisena. Kaebaja väidetel ei anna vastustaja viited, arvestada hinnatsoonide vahelist piiri rannajoonest, alust muuta eksperthinnangus määratud hinnatsoonide piiri asukohta. Rannajoonest arvestatud piir ei ole sirge, vaid järgib rannajoone kuju. Kaebajate väidetel on lubamatu maatükkide väärtuse hindamisel vastustaja poolne hinnatsoonide ja hinna kombineerimine, kus hindamise aluseks on vastustaja poolt määratud kujuga hinnatsoonid, kuid hektari väärtus on võetud eksperthinnangust. Samuti ei ole põhjendatud vastustaja seisukoht selles osas, et Ööriku soos asuva maatüki turuväärtuseks võiks olla vähemalt 10 000 krooni. Kaebaja hinnangul on antud järeldus tehtud ebamääraste ja kaudsete andmete põhjal ning seetõttu ei ole põhjendatud ekspertarvamuses kujundatud hinnangu asendamine vastustaja poolt. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja selgituste kohaselt on alused haldusmenetlusest isiku taandamiseks sätestatud HMS §10 lg
6. Käesoleval juhul antud asjaolusid ei esine. Vallavalitsuses töötab antud valdkonnas üks inimene ning teda ei saa lähtudes HMS § 10 lg 5 taandada. Vaidlusaluse maa osas on toimunud mitmeid menetlusi, mis on pikendanud asjas kokkuleppe saavutamist ning seetõttu puudub ka alus maanõuniku süüdistamises asjaga venitamises. Maanõunik sai kaebajate tahtest piiride kulgemise osas teada alles 04.09.
7. Enne seda oli teada vaid erastaja soov erastada 50 ha. E K ja E. S soov maa osas on väljendatud 11.12.1991, 30.12.1991 avaldustes ÕVVTK komisjonile, kus avaldajad märgivad, et soovivad võõrandatud maa tagastamist. Mingit juhist selle kohta, et piiride kulgemisel tuleb eelistada kohalikke elanikke ei ole kellelegi antud, maanõunik ütles kaebajate esindajale üksnes seda, et kohalikele on raske selgitada, miks nad ei saa enam kasutada nende poolt aastaid haritud maad. Huvi vaidlusaluse maa menetluse osas on olnud kohapeal suur, kuid kunagi ei ole olnud juttu suunistest kohalike eelistamiseks. Vastustaja ei vaidlusta kaebaja väidet selle kohta, et maanõunik tunnistas raskusi otsuse tegemisel, sest igal juhul võib tekkida asjas vaidlus. Vastustaja hinnangul on kaebaja väited maanõuniku erapoolikuse kohta subjektiivsed ja paljasõnalised. Vastustaja hinnangul ei takista 0.6 ha põllu pooleks jagamine kummagi põlluosa otstarbekat kasutamist, mida tõendab ka praegune põllu kasutus. Hindu külas on piisavalt näiteid, kus haritav pind on veel väiksem ja ebasobivama kujuga. Õigustatud subjektid saaksid tagasi 18 ha maa erastaja 12,5 ha. Vaba piirnevat maad on 0,53 ha ning selle võrra väheneb erastatava ja tagastatava maa vääratus ekspertarvamuses hinnatud maast, sest eksperthinnangus on antud maatükki arvestatud ekslikult jagamisele kuuluva maa hulka. 25.09.2007 ettepaneku alusel moodustatavate maatükkide piirid on lihtsad ja selged, looduslike piiridega arvestamise nõue ei ole absoluutne, oluline on järgida võrdse jagamise vajadust. Vallavalitsusel ei ole kohustus kinni pidada ühe osapoole tellitud eksperthinnangust, kuid ei ole ka keelatud sellega arvestada. Loogiline ja õige on hinnatsoonide vahelise piirjoone asetamine rannajoonest 250 m kaugusele, sest siis on tagatud maaomaniku ehitusvõimalus, ilma milleta oleks maa tegelik väärtus tunduvalt madalam. Eksperthinnangus ei ole arvestatud maa alla jääva maavaraga -turbaga, mis on kantud maavarade kaardile ning mis tõstab maatüki tegelikku väärtust. Teisel pool puuderivi asuva põllu suurus on 0,45 ha, mida ei saa hinnata suureks põlluks. Ei saa eeldada, et maa otstarbekaks kasutamiseks oleks vajalik kõlvikuliselt võrdne jaotus. Ettepanekus on silmas peetud maatükkide tegelikku väärtust, mitte üksnes pindala. Kolmanda isiku esindaja selgituste kohaselt põhines 16.04.2007 esitatud piiride kulgemise ettepanek kaebajate ja kolmanda isiku 2006 augustis arutatud kompromissile piiri kulgemisele piki karjaaeda. Kaebajate väited 16.04.2007 piiride jagamise ebavõrdsuse kohta kolmanda isiku kasuks on subjektiivsed ja põhjendamata. Kolmanda isiku hinnangul puudub igasugune alus maanõuniku taandamiseks. 4 3-07-2252 Kolmanda isiku selgituste kohaselt aktsepteerib ta Orissaare Vallavalitsuse poolt pakutud erastatava maa kulgemise piire ning on nõus vastustaja seisukohaga antud asjas. Praeguseks ajaks on kujunenud olukord, kus pooled omavahel piiride kulgemises kokkulepet saavutada ei suuda. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebajad esitasid 21.06.2007 Orissaare Vallavalitsusele avalduse maanõuniku taandamiseks endise Uuelu talu maast ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa piiride kulgemise ettepaneku koostamisest ning taotluse võtta nimetatud haldusakti koostamine vallavalitsuse menetlusse (tl 32-34). Vallavalitsusele esitatud avalduses leiavad avaldajad, et menetluse senine kulg on ebarahuldav ning tekitanud kahtluse maanõuniku erapooletuses, kuna 16.04.2007 koostatud piiride kulgemise ettepanek oli ilmses vastuolus MRS § 9 lg
8. Maanõunik pidi arusaama, et antud ettepanekus toodud maa jaotus on ilmselt ebavõrdne. Asjaolu, et tegemist on teadvalt ebaõige haldusaktiga kinnitab selle kohene tühistamine väide esitamisel kaebajate poolt. Orissaare Vallavalitsuse 24.09.2007 protokollilise otsuse nr 19 kohaselt leiti, et maanõuniku tegevus Uuetalu piiride kulgemisel on olnud erapooletu. MRS § 9 sätete kohaselt on võimalik maa erastamine ja tagastamine lahenda õigustatud subjektide vahelise kokkuleppe teel. Asjas kogutud tõendite kohaselt on õigustatud subjektide puhul tegemist ühe suguvõsa liikmetega, kes tulenevalt õigusvastaselt võõrandatud maa jagamisest tekkinud vastuolude tõttu on piiride kulgemise osas peetud läbirääkimistel palunud vahendajaks/nõuandjaks valla maanõuniku T. P'i. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusaluse maa jagamise osas on maa tagastamise õigustatud subjektid ja maa erastamise subjekt ning maanõunik korduvalt vähemalt alates 2003 aastast kohtunud selleks, et arutada vaidlusaluse maa kulgemise piire ning osapoolte vahel on kaalutud kokkuleppe saavutamise võimalusi piiride kulgemise erinevate variantidega. Seega oli algselt menetlusosaliste eesmärgiks lahendada maa jagamine kokkuleppe teel. Vastustaja väidetega selle kohta, et õigustatud subjektide vahel oli arutusel maade jagamine kokkuleppel, sarnaselt 16.04.2007 ettepanekus toodud piiride kulgemisega, on kooskõlas kolmanda isiku esindaja M. R'i kohtuistungil antud seletus selle kohta, et ta mäletab arutelu maade jagamise kohta 16.04.2007 piiride kulgemise ettepanekus märgitud viisil ning 16.04.2007 piiride ettepaneku saamisel oli ta arvamusel, et taolise piiride kulgemise ettepanekuga olid nõus ka maa tagastamise õigustatud subjektid. Kohtu hinnangul kinnitab õigustatud subjektide vahel 16.04.2007 esitatud kujul piiride kulgemise ettepaneku taolise kokkuleppe võimalikkust asjaolu, et kuni ÕVVTK Saare maakonnakomisjoni 31.10.2006 otsuseni nr 2/1 oli M. R maa tagastamise õigustatud subjektiks £ mõttelises osas. Vastustaja väiteid selle kohta, et maanõunik oli 16.04.2007 piiride kulgemise ettepaneku koostamisel arusaamisel, et taolise ettepanekuga olid nõus eelkõige maa tagastamise õigustatud subjektid, kinnitab 17.05.2008 piiride kulgemise ettepaneku tühistamise põhjendus (tl 30). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et maanõunikule oli vallavalitsuse poolt antud vajalik pädevus ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanku tegemiseks. HMS § 85 p 1 kohaselt on haldusorgani pädevuses väide rahuldamine ja vaidemenetluses kaevatava haldusakti tühistamine. Seega oli maanõuniku pädevuses otsustada tema poolt esitatud ettepaneku tühistamine. Kohus ei tuvastanud asjas tõendeid, mis kinnitaksid kaebajate väiteid selle kohta, et maanõunikule on/oli antud suunis eelistada piiriettepanekute koostamisel kohalikke elanikke. Samuti ei ole asjas leidnud tõendamist kaebajate väide selle kohta, et maanõunik 16.04.2007 ettepaneku tegemisel teadis, et kaebajad peavad õigeks maa jagamist piki põldudevahelist puuderivi ning sealt sirgjooneliselt rannajooneni. 5 3-07-2252 Tulenevalt eeltoodust ei ole asjas tõendamist leidnud kaebaja väited maanõuniku erapoolikuse kohta, samuti ei ole asjas tõendamist leidnud kaebajate väited selle kohta, et maanõunik esitas teadvalt õigusvastase piiride kulgemise ettepaneku. Lähtudes eeltoodust ei tuvastanud kohus asjas esitatud tõendite hindamisel HMS § 10 lg 1 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla õiguslikuks aluseks maanõuniku taandamisele Uuelu talu maast ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa piiriettepaneku koostamisest. Seega ei kuulu rahuldamisele kaebajate taotlus tuvastada, et maanõunik kuulub taandamisele Uuelu talu maast ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa piiriettepaneku koostamisest. Hinnates asjas tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid kogumis ei saanud puudused maanõuniku taandamise taotluse menetlemisel ja ebatäpsed viited taandamistaotluse rahuldamata jätmise õiguslikule alusele mõjutada asja otsustamist. Arvestades eeltoodud puudub alus Orissaare Vallvalitsuse 24.09.2007 protokollilise otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebajad on 21.06.2007 avalduses Orisaare Vallavalitsusele taotlenud:
9. taandada maanõunik ning võtta vaidlusaluse maa piiride kulgemise ettepaneku koostamine vallavalitsuse menetlusse;
10. kaasata avaldajad piiride ettepaneku koostamisse ning kutsuda nad istungile (tl 34). Kaebaja selgituste kohaselt tuli kohalikul omavalitsusel avalduse alusel taandada maanõunik ning tulenevalt maa erastamise korras antud pädevusest pidi kohalik omavalitsus ise koostama piiriettepaneku. Vastustaja selgituste kohaselt kutsuti kaebajad nende avalduse alusel 24.07.2007 vallavalitsuse istungile ning kuna vallavalitsusel hinnangul puudus alus maanõuniku taandamiseks leiti, et 04.10.2007 vastuse saatmisega on lahendatud kaebajate 21.06.2008 avaldus kogu ulatuses. Isikul on põhjendatud ootus eeldada, et tema poolt esitatud taotluse vaadatakse läbi taotletud ulatuses seaduses sätestatud tähtja jooksul. Vastuseks kaebajate 21.06.2007 avaldusele teatas vallavalitsus 24.07.2007 vallavalitsuse istungi toimumise täpse aja (tl 35) ning 04.09.2007 vallavalitsuse istungi protokolli kohaselt võtsid sellest osa E. S ja kaebajate esindaja Mihkel Tuus (tl 36). Kaebajad avalduse p 2 esitatud taotluse lahendamist vaidlustanud ei ole, seega tuleb asuda seisukohale, et antud taotlus on kaebajate hinnangul lahendatud nõuetekohaselt. HMS § 10 lg 4 kohaselt tuleb juhul, kui ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametisiku taandamise asjaolud või kui menetlusosaline on käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud alustel esitanud ametiisiku taandamise taotluse, on ametiisik kohustatud sellest teatama tema ametisse nimetamise või valimise õigusega ametiisikule. Nimetatud isik peab otsustama taanduse esitamisest kolme tööpäeva jooksul taandamise vajalikkuse. Vallavalitsuse 24.09.2007 istungi protokolli kohaselt arutati maanõuniku taandamist 24.09.2007 vallavalitsuse istungil. Kaebajate 21.06.2007 avaldusele maanõuniku taandamise osas vastas vallavalitsus 04.10.
11. (tl 37). Lähtudes eeltoodust ei lahendanud vastustaja kaebajate poolt maanõuniku suhtes esitatud taandust HMS § 10 lg 4 sätestatud tähtaja jooksul. Seega rikuti taandamistaotluse menetlemisel seaduses sätestatud tähtaega. Arvestades seda, et vallavalitsus jättis kaebajate taotluse maanõuniku taandamiseks 24.09.2007 otsusega rahuldamata ning teatas sellest 04.10.2007 kaebajatele, nõustub kohus vallavalitsuse seisukohaga selles osas, et taandamistaotluse rahuldamata jätmisega langes ära vajadus piiridekulgemise ettepaneku menetlemiseks vallavalitsuse poolt. Vallavalitsuse 04.10.2007 vastuses ei ole küll otseselt märgitud, et vallavalitsus avaldajate poolt taotletud haldusakti andmist oma menetlusse ei võta, kuid arvestades vastuse sisu on kohtu hinnangul üheselt arusaadav, et eelpool nimetatud piiride kulgemise ettepaneku koostamine on jätkuvalt maanõuniku menetluses. Vallavalitsuse 04.09.2007 toimunud istungil osalesid teiste isikute hulgas E. S, tema esindaja Mihkel Tuus ning istungist võttis 6 3-07-2252 osa ka maanõunik (tl 36), kuid istungi protokolli kohaselt ei pidanud kaebaja ega tema esindaja vajalikuks vaidlustada maanõuniku osavõttu vaidlusaluse maa jagamises küsimuse arutelust (tl 36). Tulenevalt eeltoodust ning arvestades seda, et kaebajate 21.06.2007 avalduses on taotlus maanõuniku taandamiseks ning ettepanek võtta vaidlusaluse maa piiride kulgemise ettepaneku koostamine vallavalitsuse menetlusse, sõnastatud ühe taotluse ühes lauses, on kohtu hinnangul kaebajate avalduse p 1 toodud taotluse lahendamisest teatatud 04.10.2007 (tl 37). Lähtudes eeltoodust ei kuulu rahuldamisele kaebaja taotlus teha Orissaare Vallavalitsusele ettekirjutus vaadata uuesti läbi kaebaja 21.06.2007 vallavalitsusele esitatud taotlus. Maakorraldusseadus § 5 lg 1 kohaselt tuleb maakorralduse nõuete täitmisel tagada kinnisasja otstarbeks kasutamine ja majandamine. Kaebajad vaidlustasid ettepaneku, kuna vaidlusaluse põllu poolitamine ei ole kooskõlas maakorraldusnõuetega, sest ettepanekus märgitud piir ei arvesta looduslikke piire ning jagab põllu kaheks kitsaks ribaks, mis ei võimaldaks selle otstarbekohast kasutamist (tl 48, 83). Vastustaja väidete kohaselt ei takista vaidlusalune põllu jagamine selle otstarbekat kasutamist, mida tõestab praegune põllukasutus (tl 94).Vastustaja väidetega on kooskõlas kolmanda isiku esindaja M. R'i seletus tema poolt käesoleval ajal põllumaa kasutamise kohta. M R'i selgitustel kasvatab ta praegu poolel põllul teravilja ja poolel põllul kartulit. M R'i väidetel jääb põllu jagamisel jagatud maatüki kõige kitsama koha laiuseks vähemalt 40 m, mis on piisav põllumaa harimiseks. Kaebajad ei vaidlustanud vastustaja ja kolmanda isiku väiteid vaidlusaluse põllu kasutamise asjaolude osas. Arvestades seda, et M. R harib aastaid vaidlusalust põldu ning hinnates kohtule esitatud tõendeid põllu suuruse ja kuju osas (tl 89), puudub kohtul alus kahelda vastustaja ja kolmanda isiku väidetes põllu otstarbeka kasutamise kohta ka peale selle poolitamist. Tulenevalt eeltoodust ei ole tõendamist leidnud kaebajate väited selle kohta, et põllu jagamine ei võimalda selle otstarbekohast kasutamist. Maakorralduse läbiviimisel tuleb lähtuda eelkõige maakorraldusseadus § 5 lg 2 toodud nõuetest. Viidatud lõike punkt 5 kohaselt tuleb maakorralduse läbiviimisel tagada kinnisasja terviklikkus ja otstarbekas kuju, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine. Kolmanda isiku esindaja M. R'i seletuse kohaselt jääb vaidlusalune põld kahe puuderivi vahele. Kaebaja esindaja kinnitusel leiavad kaebajad, et piir peab kulgema puude rivi järgi, mis jääb kaardil lääne-loode suunas. Hinnates kohtule esitatud tõendeid (tl 89) ja menetlussaoliste seletusi piirneb vaidlusalune põld kahelt poolt puudega so looduslike piiridega. Seetõttu on kohtu hinnangul käesoleval juhul raskendatud ühe loodusliku piiri eelistamine teisele. Arvestades seda, et tulenevalt eeltoodust ei ole põllu poolitamine vastuolus maakorralduse läbiviimisel põhimõttega (tagada kinnisasja otstarbekas kasutamine ja majandamine), ei ole piiri kulgemine üle põllu vastuolus maakorralduse nõuetega maakorraldusseaduse § 5 lg 1 mõttes. Hinnates ostueesõigusega erastatava ja tagastatava maa vahelise piiri kulgemise ettepanekut kulgeb vaidlusalune piir praktiliselt sirgjooneliselt, kõrvalepõige on tingitud põllu poolitamisest. Ettepaneku kohaselt on tekkivad kinnistud tervikliku ja otstarbeka kujuga, piirid on lihtsa ja selged. Asjas kogutud tõendite kohaselt on vaidlusaluse põllu jagamisel võimalik jagatud osa kasutada põllumajanduslikult ning sellega on tagatud tagastamise õigustatud subjektide ning elamu omaniku huvid põllumaa otstarbekaks kasutamiseks. Tulenevalt eeltoodust ei tuvastanud kohus, et ostueesõigusega erastatava ja tagastatava maa vahelise piiri kulgemise ettepanek on vastuolus maakorraldusseadus § 5 sätestatud nõuetega. Kaebajate hinnangul oleks maade jagamine väärtuseliselt õiglane juhul, kui piir kulgeks kaebajate soovi kohaselt mööda puude rivi. Kaebuse kohaselt on lubamatu maatükkide 3-07-2252 väärtuse hindamisel vastustaja poolene hinnatsoonide ja hinna kombineerimine, kus hindamise aluseks on vastustaja poolt määratud kujuga hinnatsoonid, kuid hektari väärtus on võetud eksperthinnangust. Samas ei ole kaebajad põhistanud ega viidatud õiguslikule alusele, mille tõttu on välistatud ekspertarvamuses toodud hinnangute osaline kasutamine vastustaja poolt. Kohtupraktika kohaselt tuleb MRS § 9 lg 2 alusel maa võimalikult võrdsetes osades jagamisel lähtuda nii maatükkide suurusest kui ka nende kasutusvõimalusi ja väärtust mõjutavatest erinevatest teguritest ning silmas tuleb pidada ka maatükkide tegelikku väärtust, mitte üksnes nende pindala. Kaebajad ei ole vaidlustanud vastustaja väiteid selle kohta, et käesoleval juhul saaksid maa tagastamise õigustatud subjektid tagasi 18 ha maad ja ostueesõigusega erastaja saaks erastada 12, 4 ha maad. Samuti ei ole kaebajad vaidlustanud vastustaja väiteid selle kohta, et käesoleval juhul on piiride kulgemise ettepaneku tegemisel arvestatud vaba piirneva maaga 0,53 ha suuruses, mille ulatuses väheneb ekspertarvamuse kohaselt jagatava maa suurus. Ekspertarvamuses on märgitud, et hindamise tulemus on kehtiv kui hindajale esitatud andmed ja faktid on tõesed ja korrektsed. Käesoleval juhul on asja menetlemisel tuvastatud, et ekspert ei arvestanud arvamuse koostamisel, et maade jagamisel on vastustaja arvestanud jagatava maa hulka vaba piirneva maa. Samuti ei ole ekspert arvamuse koostamisel arvestanud/hinnanud turbamaardla asumist II maatükil. Kehtivatest õigusaktidest ei tulene vastustajale kohustust/keeldu lähtuda maa vääruse hindamisel menetlusosalise poolt esitatud ekspertarvamusest. Samas pidi vastustaja maa väärtuse hindamisel arvestama ka nende asjaoludega, mida ekspert (vaba piirneva maa ja turbamaardla olemasolu) oma arvamuses ei hinnanud ning arvestades seda, et ekspert kasutas arvamuse koostamisel turutehingute võrdluse meetodit, on kohtu hinnangul põhjendatud vastustaja poolt maa väärtuse hindamisel turuväärtust mõjutavate tegurite arvestamine. Ekspertarvamuse kohaselt on I maatüki osas määratud 2 eraldi tsooni, kusjuures I tsoon on merest 250 m laiusel maa-ala. Tsoonide kaardi kohaselt on tsoonid eraldatud mõttelise sirgjoonega (ekspertarvamuse tl 6, 12). Vastustaja poolt on 250 m mõttelise joone paigutamisel lähtutud põhikaardi rannajoonest. Hinnates vastustaja väiteid mõttelise joone paigutamise osas nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et hinnatsoonide vahelise joone paigutamine lähtudes rannajoonest kajastab maa tegelikku väärtust täpsemalt. Arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid, poolte väited maa väärtuse kohta ning ekspertarvamust nr 0222207 leidis kohus, et erastatava ja tagastatava maa väärtus on ligikaudselt võrdsed. Tulenevalt eeltoodust ei ole erastatava ja tagastatava maatüki piiride kulgemise ettepanek vastuolus MRS §-s 9 lg 2 sätestatud võrdsuse põhimõttega ning seetõttu ei kuulu rahuldamisele kaebajate taotlused tühistada 25.09.2007 koostatud maa piiride kulgemise ettepanek ja 17.12.2007 otsus piiride kulgemise ettepaneku rahuldamata jätmise kohta. Kaebajad taotlevad asjas kantud kohtukulude hüvitamist. Kaebajad on tasunud riigilõivu kokku 160 krooni ning vastavalt kohtuistungil esitatud arvele õigusabikulude eest 28 350 krooni, kogusummas seega 28 561 krooni. Lähtudes eeltoodust kuulub asjas rahuldamisele kaebaja nõue tunnistada õigusvastaseks Orissaare Vallavalitsuse tegevus kaebaja poolt maanõuniku taandamiseks esitatud taotluse läbivaatamisel. Hinnates kaebaja põhjendatud huvi viidatud nõude osas, antud nõude osakaalu kaebuse eesmärgi saavutamise osas, tuleb kohtu hinnangul lugeda antud nõude osas kumbagi kaebaja osas põhjendatud menetluskuluks 500 krooni, mis tuleb välja mõista vastustajalt. Annika Vendik Kohtunik // // •- /