kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Kohus leiab, et kostja on arvete tasumise heaks kiitnud ja arvete tasumine vastas kostja eeldavale tahtele. Hageja ja kostja kirjavahetusest nähtub, et 11.02.2008 on kostja tunnistanud oma võlgnevust 300 000 krooni ulatuses. Eeldada tuleb, et nimetatud summa sees on ka arhitektuuribüroo poolt selleks ajaks esitatud arved. Võlgnevuse tunnistamisega on kostja hageja tehtud asjaajamise heaks kiitnud. Hageja ja kostja kirjavahetusest tl 219 nähtub, et kostja on 22.05.2007 nõustunud tasuma oma poole arhitektuuribüroo arvest. Samuti nähtub kirjavahetusest, et kostja on põhjendanud erinevate rahaliste kohustuste eest hagejale maksmata jätmist rahaprobleemidega ning ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid. Kostja on lubanud raha ära maksta veel mais 2008 (tl 224). Hageja ja kostja kirjavahetusest tl 225 nähtub, et kostja on tunnistanud erinevaid rahalisi kohustusi hageja ees ja põhjendanud rahaliste kohustuste eest hagejale maksmata jätmist rahaprobleemidega ning ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid. Kuna näited kostja informeerimisest ja kostjapoolsest võla tunnistamisest on arvukad ja korduvad, siis võib eeldada, et hageja teavitas enne kostja osa lõplikku tasumist, s o pärast 11.02.2008 samuti kostjat ja kostja nõustus tasumisega. Kostja ei ole andnud pooltevahelisele meilivahetusele mingisugust muud selgitust, vaid on ebausutavalt selgitanud, et teda ei informeeritud mitte millestki, selline seletus on aga vastuolus poolte kirjavahetusega. Tuginedes eeltoodule loeb kohus tõendatuks, et hageja on kostjat informeerinud kavatsusest tasuda ära kostja võlg arhitektuuribüroo ees ning et kostja on pärast võla tasumist võlga tunnistanud ja sellega asjaajamise heaks kiitnud. 5
lg 1 käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kuna kostja on arvete tasumise heaks kiitnud ja arvete tasumine vastas kostja eeldavale tahtele, tuleb kostjalt VÕS § 1023 lg 1 alusel välja mõista 103 611,1 krooni. Tähendust ei oma asjaolu, et OÜ AP esitas osa arveid HLOÜ-le. Õiguslikult ei tulene maksekohustus mitte arvest, vaid lepingust ning arve on käsitletav üksnes kindlale isikule suunatud ettepanekuna makse tegemiseks. Kuigi teatud tingimustel võib arve esitamine lepingupooleks mitte olevale isikule viidata lepingu üle kandmisele, siis antud juhul ei ole tõendeid lepingu üle kandmise kohta HLOÜ-le. Projekteerimislepingus on küll märgitud tellija õigus lepingu üle kandmiseks, kuid puuduvad tõendid, et hageja ja kostja oleks seda teinud. Vaidlust ei ole selles, et pärast hoonestusõiguse seadmise eellepingut ei ole muid tehinguid tehtud ega hoonestusõigust HLOÜ-le seatud. OÜ-e L 324 340 krooni tasumine Vaidlust ei ole selles (jättes menetlemata kostja 18.05.2009 dokumendi), et OÜ L on ehitises teostanud avariiremonttöid ja esitanud selle eest ajavahemikul 02.04-07.12.2007 arveid summas 324 340 krooni (tl 74-86) ja et hageja on nimetatud arved tasunud. Vaidlust ei ole selles, et ehitis oli ostes avariiohtlikus seisus. Arvestades hageja ja kostja plaane ja mõistliku isiku võimalikke käitumisi, saab pidada eeldatavaks, et kostja soovis ehitise avariiremonti korraldada ja päästa ehitist lagunemisest. Kostja soovi ehitist majandama hakata (kuid see eeldab ehitise avariiremondi tegemist) kinnitab hageja ja kostja ühine kiri Valga Maavalitsusele (tl 103). Ühises kirjas esitab kostja tsiteeringu kaudu väite, et kõik avad lossihoonel on suletud ja katusel läbijooksvad kohad parandatud. Kostja väidab kirjas, et avariiremondiks ja ümbruse korrastamiseks on kulutatud sadu tuhandeid kroone. Samuti nähtub kirja p-st 3.7, et kostja on antud tegevusi lugenud avariiremondi alustamiseks, s o kostjal pidi olema kavatsus veebruari 2007 seisuga avariiremonti jätkata. Hageja ja kostja kirjavahetusest nähtub, et 11.02.2008 on kostja tunnistanud oma võlgnevust 300 000 krooni ulatuses. Eeldada tuleb, et nimetatud summa sees on ka OÜ L esitatud arved. Samuti nähtub kirjavahetusest, et kostja on põhjendanud erinevate rahaliste kohustuste eest hagejale maksmata jätmist rahaprobleemidega ning ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid. Kostja on lubanud raha ära maksta veel mais 2008(tl 224). Hageja ja kostja kirjavahetusest tl 225 nähtub, et kostja on tunnistanud erinevaid rahalisi kohustusi hageja ees ja põhjendanud rahaliste kohustuste eest hagejale maksmata jätmist rahaprobleemidega ning ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid. Kuna näited kostja informeerimisest ja kostjapoolsest võla tunnistamisest on arvukad korduvad, siis võib arvata, et kostja oli teadlik vajadusest teostada avariiremonti. Kuivõrd kostja ei seadnud kirjavahetuse käigus kahtluse alla avariiremondi vajalikkust ning tunnistas sellest tulenevat maksekohustust, võib arvata, et avariiremont oli tegelikult vajalik ja põhjendatud. Kostja ei ole andnud pooltevahelisele meilivahetusele mingisugust muud selgitust, vaid on ebausutavalt selgitanud, et teda ei informeeritud kunagi mitte millestki. Tuginedes eeltoodule loeb kohus tõendatuks, et avariiremont oli vajalik ja põhjendatud ehitise säilitamiseks, mistõttu oli hagejal õigus teha avariiremondile kulutusi ilma kostja nõusolekuta vastavalt AÕS § 72 lg 4. AÕS § 72 lg 4 alusel tuleb kostjalt välja mõista tema osa kulutustest 162 170 krooni. Tähendust ei oma asjaolu, et OÜ L esitas osa arveid HLOÜ-le. AÕS § 72 lg 4 kohaldamisel ei oma tähtsust, kas hageja tellis tööd otse OÜ-lt L või HLOÜ-lt, kes omakorda tellis tööd OÜ-lt L . S o olukorda ei muudaks ka see, kui lepingu ehitajaga oleks sõlminud HLOÜ. Vaidlust ei ole selles, et pärast hoonestusõiguse seadmise eellepingut ei ole muid tehinguid tehtud ega hoonestusõigust HLOÜle seatud. Kuna HLOÜ-l ei olnud vajadust ehitist remontida ja maksjaks oli hageja, siis tuleb eeldada avariitööd toimusid hageja (ja kostja) initsiatiivil ja kulul. 6
lg 1 omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades.
lg 2 solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Hageja on ehitise kindlustanud ja lasknud paigaldada automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi ja valve ning kostja on VÕS § 69 lg 2 alusel kohustatud hüvitama talle selleks tehtud kulutustest poole. Poolte kirjavahetusest tl 215 nähtub, et kostja on 23.01.2007 nõustunud sellega, et hageja tellib ettevõttelt Falck 25 anduriga signalisatsiooni paigaldamise ja ehitise kindlustab. Ka hilisemalt ei ole kostja kindlustuse ja valve suhtes vastuväiteid esitanud, mistõttu leiab kohus, et ei ole alust kahelda selles, et hageja tegutses solidaarkohustuse täitmisel nõutava hoolsuse ja majandusliku kaalutlusega. Kohus mõistab VÕS § 69 lg 2 ja VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja 73889,59 krooni. Tähtsust ei oma asjaolu, et AS Falck Lõuna-Eesti on osa arveid esitanud HLOÜ-le. VÕS § 69 kohaldamisel ei oma tähtsust, kas hageja tellis teenuse otse AS-lt Falck Lõuna-Eesti või HLOÜ vahendusel, s o olukorda ei muudaks ka see, kui lepingu oleks sõlminud HLOÜ. Vaidlust ei ole selles, et pärast hoonestusõiguse seadmise eellepingut ei ole muid tehinguid tehtud ega hoonestusõigust HLOÜ-le seatud. Kuna HLOÜ-l ei olnud vajadust teenust tellida ja maksjaks oli hageja, siis tuleb eeldada, et valveteenuse tellimine toimus hageja (ja kostja) initsiatiivil ja kulul. Kokku kuulub kostjalt välja mõistmisele 339670,69 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Peeter Pällin Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.