Obsah (4)

§ 293§ 363§ 328§ 230

Tsiviilasi nr.2-05-022616 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 8.04.2009 Tallinn Tsiviilasja nu

§ 293

lg 1 tulenevalt on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja, tunnistajate ütlused ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
2. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et hageja käsi sai kahjustada st tal on tekkinud tervisekahjustus ning ta viibis seetõttu haiguslehel. Poolte vahel on vaidlus selle üle millal tervisekahjustus tekkis, kas see tekkis töötegemise käigus ning kui suur on hagejale tekkinud kahju. Kohus leiab, et asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada, millal hageja tervisekahjustus tekkis ja kas ta täitis sellel ajal töökohustusi. Sündmuse käsitlemine tööõnnetusena on õiguslik hinnang faktilisele asjaolule. Seetõttu tuleb kohtul välja selgitada, kas tervisekahjustuse puhul oli tegemist tööõnnetusega TTOS § 22 lg 1 mõttes, mille tagajärjel tekkinud kahju eest vastutab kostja.
3. Tallinna ringkonnakohus on oma otsuses märkinud, et maakohus peab tervisekahjustuse iseloomu tuvastamiseks läbi viima ekspertiisi ja küsima eksperdi arvamust. Pooled teatasid kohtule 27.01.2009 toimunud kohtuistungil, et kumbki pool ei soovi ekspertiisi läbiviimist, sest pooltel puuduvad selleks rahalised vahendid.

§ 293

lg 1 sätestab, et kohtul on menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Õigusküsimuses võib kohus küsida eksperdi arvamust nii menetlusosalise taotlusel kui omal algatusel väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva õiguse, rahvusvahelise õiguse või tavaõiguse väljaselgitamiseks. Hageja tervisekahjustuse iseloomu hindamine ei ole välisriigi õiguse või rahvusvahelise õiguse küsimus, mille kohta eksperdi arvamuse küsimiseks on kohtul omaalgatuslik pädevus. Kohtul ei ole võimalik käesolevas tsiviilasjas ringkonnakohtu poolt ettekirjutatud täita, sest pooled ei ole esitanud taotlust ekspertiisi läbiviimiseks.

1. TLS § 49 p 4 järgi on tööandja kohustatud tagama ohutud töötingimused. TTOS § 22 lg 1 sätestab, et tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitleta tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
2. Hageja on tõendanud tervisekahjustuse tekkimise aega ja kohta tunnistajate ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega. Hageja on selgitanud tervisekahjustuse teket hagiavalduses ja oma täiendavas hagiavalduses. 19.12.2005 esitatud hagiavalduse kohaselt tekkis tervisekahjustus hagejal 21.01.
3. 23.04.2007 esitatud täpsustatud hagiavalduses märgib hageja, et tervisekahjustus tekkis 21.01.
4. Apellatsioonkaebuse märgib hageja, et tervisekahjustus tekkis tal 22.01.
5. Hageja poolt 24.01.2005 kostjale esitatud avaldusest nähtub, et tervisekahjustus tekkis 22.01.
6. Erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardist nähtub, et hageja saabus erakorralise meditsiini osakonda 22.01.2005 kell 21.55 ja lahkus sealt kell 22.
7. Regionaalhaigla anestesioloog R.P 04.02.2005 koostatud teatisest nähtub, et hageja ütluste järgi vigastas ta kätt 21.01.2005 labidaga lund tõstes. Hageja 24.01.2005 koostatud avaldusest nähtub, et tervisekahjustus tekkis 22.01.
8. 16.01.2007 kohtule esitatud hageja vastusest kostja vastusele on märgitud, et hageja koristas KÜ Ehitajate 22 ümbrust. Tunnistaja GŠ 10.01.2008 antud ütluste kohaselt kohtus ta hagejaga 22.01.2005 hommikul kella 10 ajal hageja maja ees, kus viimane lõpetas töö. Hageja läks, tööriistad käes, konteineriruumi. Tervisekahjustuse tekkimist ta pealt ei näinud, kuid kuuldes hageja karjatust, läks ta konteineriruumi vaatama, mis juhtus. Tunnistaja G.Š aitas hageja tema korterisse. Tunnistaja G.Š oli hageja kodust lahkumas, kui tuli hageja poeg. 19.03.2009 toimunud kohtuistungil antud ütluste kohaselt pidi tunnistaja G.Š hagejaga laupäeval 22.01.2005 kell 11 kokku saama, et minna hageja pojale lilli ostma. Tunnistaja G.Š läks veidi varem hageja maja juurde, kus hageja lõpetas tööd. Hageja läks konteineriruumi ja tunnistaja G.Š kuulis tema oigamist. Tunnistaja G.Š aitas hagejal sulgeda konteineriruumi ukse ning nad läksid maja teise trepikoja ette. Trepikoja ees olles tuli autoga hageja poeg. Hageja, tunnistaja G.Š ja hageja poeg läksid kõik koos korterisse, tunnistaja G.Š lahkus mõne aja pärast ja hageja juurde jäi hageja poeg. Tunnistaja Ilja S i ütluste kohaselt sõitis ta 22.01.2005 umbes kella 10 ajal ema juurde ja nägi hagejat koos GŠ e seismas maja teise trepikoja ees. Hageja, tunnistaja I.S ja G.Š läksid koos hageja korterisse. Tunnistaja I.S lahkus mõne aja pärast ja G.Š jäi hageja juurde. Tunnistaja I.S viis hageja õhtul kella 6 ajal traumapunkti. 14.

§ 363

lg 1 p 2 sätestab, et hagiavalduses tuleb välja tuua hagi aluseks olevad asjaolud.

§ 328

lg 1 sätestab, et kõik menetlusosaliste poolt kohtule esitatud menetlusdokumentides sisalduvad faktiväited peavad olema tõesed. Hageja enda poolt esile toodud asjaolud tervisekahjustuse tekkimise aja kohta on vastuolulised. Kohtule esitatud dokumentaalsetes tõendites on tervisekahjustuse toimumise aeg vastuoluline. Hageja poolt koostatud avalduses on kuupäevaks märgitud 22.01.2005, kuid hagejat ravinud arsti poolt koostatud dokumendis on märgitud toimunu ajaks 21.01.

1. Vastuolulised on ka tunnistaja I.S i ütlused selle kohta, et ta viis hageja traumapunkti kella 6 ajal õhtul, kuid erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardil on märgitud, et hageja saabus kell 21.
2. Vastuolulised on tunnistajate ütlused. Tunnistaja G.Š kahel kohtuistungil antud ütlused selle kohta, millal saabus hageja juurde tema poeg ning kus hageja ja G.Š parasjagu poja saabumisel viibisid. Kord märkis G.Š , et olid hagejaga õues, kord jälle, et korteris. Vastuolulised on tunnistaja I.S i ütlused tunnistaja G.Š ütlustega selles osas, kes jäi pärast tervisekahjustuse toimumise hagejale seltsiks. I.S i sõnul lahkus tema ja seltsiks jäi G.Š , kuid G..Š sõnade kohaselt lahkus tema ja hageja juurde jäi hageja poeg. Kohus leiab, et tunnistajate I.S i ja G.Š ütlused ei ole usaldusväärsed seetõttu, et need on vastuolulised ning kohus hindab tunnistajate ütlusi kriitiliselt. Tunnistajad suutsid kohtuistungil välja tuua põhjused, miks nad mäletavad, et tegemist oli kindlasti 22.jaanuari kuupäevaga, mil hagejal tervisekahjustus tekkis. Muude asjaolude kohta olid tunnistajate ütlused vastuolulised. Kohus asub seisukohale, et tunnistajate ütluseid ei saa käsitleda usaldusväärsete tõenditena. Tervisekahjustuse tekkimise aja kohta on esitatud kaks dokumentaalset tõendit- anestesioloog R.P koostatud tõend ja hageja poolt koostatud avaldus, mis tervisekahjustuse tekkimise kuupäeva seisukohalt vastuolulised. Kohtul puudub alus kahelda arsti poolt koostatud dokumendi õigsuses. Arst on teatise kirjutanud ilmselt hageja ütluste põhjal. Patsiendikaardil ei ole märgitud konkreetset kuupäeva, millal tervisekahjustus väidetavalt tekkis, kuid anamneesis on selgitus, et „peale eilset koristustöid majahoidjana ei suuda enam vasema käe pöialt tõsta“: Patsiendikaardilt on nähe, et hageja pöördus erakorralise meditsiini osakonda 22.01.2005 kell 21.
3. 15.

§ 230lg 1 järgi peab menetlusosaline oma esitatud väiteid tõendama.

Hageja peab kahju hüvitamise nõudes tõendama, et kahju tekkis, mis muuhulgas tähendab ka seda, et ta peab suutma tõendada kahju tekkimise aega. Kostja vastutab hageja tervisekahjustuse tekkimise eest üksnes siis, kui see tekkis töö ajal ja tööülesandeid täites. Kohus asub seisukohale, et asja arutamise käigus on leidnud tõendamist, et hagejal tekkis tervisekahjustus, sest pooled selle üle ei vaidle. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema tervisekahjustus tekkis tal tööülesannete täitmise käigus st ajal, mil kostja vastutab hagejale tekkinud tervisekahjustuse eest. Seega puudub kohtu arvates põhjuslik seos hageja tervisekahjustuse ja kostja vastutuse vahel ning hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja ei ole üheski hagiavaldusena pealkirjastatud dokumendis välja toonud asjaolu, et tervisekahjustus tekkis 22.01.

1. Selle argumendi on hageja välja toonud alles apellatsioonkaebuses.
2. Kohtule esitatud tõendid tööõnnetuse registreerimise ja fikseerimise kohta ei ole kohtu arvates usaldusväärsed, sest need on koostatud olulise ajalise hilinemisega. Tõendid hageja tervisekahjustuse ulatuse kohta ja hageja töövõime kaotuse kohta tõendavad tervisekahjustust, mille üle vaidlust ei ole ning tõendid hagejale määratud hüvitiste suuruse kohta tõendavad hageja kahju suurust, mida kohus ei analüüsi.
3. Kohus leiab, et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus analüüsida hagejale tekkinud kahju suurust ja põhjendatust, kuna kohus jätab hagi rahuldamata põhjusliku seose puudumise tõttu. 18.

rakendusseaduse § 3 lg 1 järgi enne 1.1.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud

redaktsiooni § 60 lg 1 p sätestab, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostja ei ole kohtule esitanud kuludokumente, millest nähtuks, et kostja oleks menetluse kulusid kandnud. Kostjat on esindanud seaduslikud esindajad, kostja ei ole tasunud riigilõivu. RÕS § 22 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Advokaat Natalia Lausmaa on kohtule esitanud taotluse määrata riigi õigusabi suuruseks 1890 krooni, millele lisandub käibemaks 340,20 krooni, kokku 2230,20 krooni. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja Natalia Lausmaa riigi õigusabi tasu suuruseks tuleb määrata 2230,30 krooni. RÕS § 25 lg 1 sätestab, et samaaegselt advokaadile makstava riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude advokaadile hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisega määrab kohus kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile makstav summa. Hagejale on määratud 17.01.2007 tehtud Harju maakohtu määrusega riigi kulul õigusabi kohustuseta hüvitada riigile õigusabi kulud ja riigi õigusabi kulud. Kohus leiab, et puudub vajadus kohtu 17.01.2007 määrust muuta. Hagejal ei ole kohustust hüvitada riigile hagejale riigi õigusabi korras määratud advokaadile väljamakstud tasu. Kohtunik