lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Käesoleval ajal on selleks summaks 2175.- krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et käesoleval ajal kehtib eelpool viidatud kohtuotsus, millega on kostjalt välja mõistetud elatis oma poja R P ülalpidamiseks summas 1000 krooni kuus. Hageja väidab hagiavalduses, et lapse ülalpidamiskulud moodustavad summa 5983 krooni kuus. Kosja ei ole lapse igakuiseid kulutusi analüüsinud ega oma seisukohta esitanud, kuid möönnud, et lapse peale kulub raha. Kostja on põhjendanud hagiga mittenõustumist reaalse suutmatusega maksta ka seda summat, milline on temalt 14.07.2000 otsusega välja mõistetud, so 1000 krooni kuus. Seega ei ole kostja täitnud kohustust tasuda elatist temalt väljamõistetud suuruses. Kostjat on elatise mittemaksmise eest kriminaalkorras karistatud. 6.08.2006 on prokuratuur (lk 113) lõpetanud kriminaalmenetluse selles, et kostja hoidub alates 14.07.2000 kõrvale elatise maksmisest oma poja R P ülalpidamiseks. Prokuratuur leidis, et A P ei ole kuritahtlikult elatise maksmisest kõrvale hoidnud ja tema süü KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei leidnud tõendamist. Kohus seisukohale, et kostjalt väljamõistetud elatusraha suurendamiseks puudub seadusest tulenev alus. Kostja ei ole suutnud maksta ka 1000 krooni kuus elatusraha, milline temalt on välja mõistetud. Seda kinnitavad kohtule esitatud tõendid ja selles ei ole kummagi poole vahel ka vaidlust. Kohtu käsutuses puuduvad niisugused tõendid, mis kinnitaksid kostja suutlikkust elatist käesoleval ajal suuremas ulatuses kui 1000 krooni maksta. Elatisevõlgnevuse sissenõudmiseks kostjalt tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri poole, kuna selle aluseks on jõustunud kohtulahend ja kostjal tuleb seda täita. Käesoleval ajal kostja ei tööta ja on end arvele võtnud töötuna. Tal on peale poja R P veel kaks last, keda ta on kohustatud ülal pidama. Seega puudub kostjal selline sissetulek, mis lubaks, tõsi küll, hetkel isegi miinimummäärast väiksemat väljamõistetud elatist veelgi suurendada. See viiks olukorrani, kus tegelikult ei ole võimalik täita otsust isegi kui lähtuda elatise minimaalmäärast. Tõepoolest,
3 Tsiviiltoimik 2-09-14811 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, samuti et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (
lg 3).
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
lg 6 alusel kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kuigi käesoleval juhul ei ole varem väljamõistetud elatise vähendamist taotlenud kostja, leiab kohus, et ülalviidatud seadusesätte (
Kostja on kohustatud ülal pidama korraga kolme last olukorras, kus tal puudub töökoht ja ta saab töötu abiraha. Need on objektiivsed asjaolud ja mõjuvad põhjused, mis ei luba kohtul hageja nõuet rahuldada. Kostjal lasuv elatisevõlgnevus temalt väljamõistetud, kuid vähemmakstud elatusrahast tingitult, ei ole juriidiliselt hinnatav käesoleva hagi raames. Kohus nõustub, et 17 aasta vanuse noormehe vajadused kuus on rahaliselt niisugused nagu nad on hageja poolt esitatud hagiavalduses, kuid elatise suurendamisekski peab olema täidetud ka teine nõue – võime ehk suutlikkus rohkem elatist maksta. Otsust langetades lähtub kohus asjas kogutud tõenditest ja seadusest.
lg 7 kohaselt, kui
lõikes nimetatud asjaolud langevad ära, võib kohus õigustatud isiku nõudel elatise välja mõista või elatist suurendada. See tähendab, et kui kostja sissetulek oluliselt suureneb, saab õigustatud isik uuesti pöörduda kohtusse nõudmaks elatise suurendamist. Menetluskulude jaotamine Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Raivo Einula Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.