) § 26 p-st 6 lähtuvalt. Nimelt leppisid pooled lisalepinguga kokku, et hageja ei saa palka tehtud töö eest, samuti ei ole tal ka õigust tasulisele puhkusele. Poolte kokkuleppe kohaselt hageja üksnes rentis kostjale kuuluvat autot ja pidi maksma selle eest renditasu 250 krooni päevas. Samuti ei ole hageja millegagi tõendanud, et ta oleks töösuhte loomise eesmärgil kostjale üldse tööraamatut andnudki. Üksnes töösuhte korral omaks tööraamat ja selle asumine kostja käes tähtsust. Kostja käes hageja tööraamatut ei ole. 2
Poolte esitatud tõenditest lähtudes puudus poolte vahel töösuhe
Pooled on asja materjalidest nähtuvalt allkirjastanud 11.08.2007 taksojuhi lepingu nr 6, mis oma sisu poolest iseenesest vastab
Samal päeval on pooled aga allkirjastanud töölepingu lisatingimused, mille kohaselt ei saa hageja palka töö ega puhkuse eest. Alexander Sinotov rendib firma autot ja maksab rentasu 250 krooni. Samas lisas on pooled kokku leppinud, et kui hageja ei maksa ettenähtud renditasu, on kostjal õigus lõpetada leping ja rentija peab tagastama sõiduauto kostjale. Töölepingu viidatud lisaga on pooled seega välistanud mitmete töölepingule (töösuhtele) omaste tingimuste laienemise pooltevahelisele õigussuhtele (
Töölepinguna vormistatud leping koos selle lisadega on pigem vaadeldav käsunduslepinguna (VÕS 35. ptk). Samuti on pooled 11.08.2007 sõlminud määramata tähtajaks sõiduauto kasutusvalduse lepingu (TVK tlk 7-8), mis on sisuliselt vaadeldav rendilepinguna VÕS § 339 tähenduses. Sellele viitab ka poolte vahel 11.08.2007 sõlmitud leping nr 6 (TVK tlk 10). Eeltoodust järeldus, et tööleping poolte vahel sõlmiti teise tehingu (või tehingute) varjamiseks ning taolisele varjatud tehingule tuleb kooskõlas
§-ga 9 kohaldada selle tehingu kohta käivaid sätteid, mida pooled tegelikult silmas pidasid. Seega tuleb pooltevahelisele õigussuhtele kohaldada ülalviidatud võlaõigusseaduse norme. Õiguslikult asjakohatud on hageja väited, et ta ei mõistnud lepinguid ja lisasid allkirjastades nende sisu eesti keele ebapiisava oskuse tõttu. Dokumentide allkirjastamisega on hageja enda tahet väljendanud. Tsiviilkäibe kindluse tagamise vajadusest lähtuvalt tuleb eeldada tahteavalduse vastavust selle tegija tegelikule tahtele, vähemalt seni kuni tehingut ei ole tühistatud eksimuse, pettuse vms tõttu. Lisaks ei oleks hagejal võimalik taksoveoteenuse osutamisega Tallinnas eeldatavalt tegeleda. Vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse vastavalt
§-le 8, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Käesoleval juhul on ülalkäsitletud tõendite põhjal siiski üheselt selge, et pooled soovisid sõlmida teistsugust lepingut, s.t mitte töölepingut. Lisaks tegutsevad taksojuhid kohtule teadaolevalt tavapäraselt füüsilisest isikust ettevõtjatena ning töölepingute sõlmimist tuleb ette üksnes erandjuhtudel. Hageja esitatud kviitung 1250 krooni tasumise kohta kostja kassasse ei tõenda päevakassa vastuvõtmist kostja poolt. Kviitungil puuduvad arusaadavad märked 1250 krooni tasumise aluse kohta. Töösuhte olemasolu ei tõenda ka kostja esindaja Hanoglan Salimovi kiri, millel on käsikirjaline märge selle kohta, et hageja tööraamat asub kostja käes. Üksnes hageja tööraamatu võimalikust asumisest kostja valduses ei saa teha järeldust töösuhte olemasolu kohta poolte vahel. Kuivõrd poolte vahel töösuhe puudus, puudus vajadus hinnata hageja poolt esitatud palga ja hüvitiste arvestuste õiguslikku põhjendatust. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses. Teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses, otsuse tegemise võimatuse korral suunata asi uuele läbivaatamisele esimese astme kohtule. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on kohaldanud vääralt nii materiaalõiguse kui ka menetlusõiguse norme. Alusetu on kohtu viide
Hageja poolt ei olnud mingit tahtlust ja ta ei pannud toime mingit tegevust selleks, et varjata töölepinguga teist tehingut. Oma otsuses ei märkinud kohus, milliste tõendite alusel tehti järeldus, et hageja varjas töölepinguga sõiduauto rendilepingut ja miks sõiduauto kasutamine ei võinud olla töösuhte koostisosaks. Kohus jättis alusetult tähelepanuta
sätestatu, mille kohaselt sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsaim. Asjaolu tõendab vaidlustatava kohtuotsuse aluseks olnud järelduste motiveerimatus ja põhjendamatus. Kohus ei uurinud kostja nõudeid põhjendavaid tõendeid, kuna neid ei esitatud. Samuti ei ole kohus märkinud, millistel tõenditel rajanevad tema järeldused. Seega on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 1 p 3 ja § 442 lg 8. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 22.05.2009 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Kolleegiumi arvates tuvastas maakohus hagiavalduses toodud asjaolude ja kohtule esitatud tõendite alusel ebaõigesti, et poolte vahel puudus töösuhe. Hageja on nii avalduses töövaidluskomisjonile, kui ka hagiavalduses kinnitanud, et ta soovis sõlmida kostjaga töölepingu. Hageja väidete kohaselt leidis ta kostja kuulutuse lehes Referent, milles otsiti tööle taksojuhti ning sellel põhjusel ta kostja poole pöördus (T.l.71). Pooled on ühel meelel selles, et Tallinna linnas saab taksojuhina töötada vaid Tallinna Transpordiameti vastava loakomisjoni litsentsi alusel, mis väljastatakse isikule, kes töötab töölepingu alusel või osutab teenust füüsilisest isikust ettevõtjana. Vaidlus puudub ka selles, et hageja ei ole vormistanud ennast füüsilisest isikust ettevõtjaks. Seega saigi hageja töötada taksojuhina hageja juures vaid töölepingu alusel. Vastasel korral ei oleks talle litsentsi väljastatud. 2007 kehtinud
lg 1 kohaselt on töölepingu kohustuslikuks tingimuseks kokkulepped tehtava töö ja selle keerukusastme osas, tööaja kohta, töötasu kohta, töö tegemise asukoha kohta, tööle asumise aja kohta. Poolte vahel sõlmiti 11.08.2007 tööleping nr 6, mis vastab
§-is 26 lg 1 sätestatud tingimustele (t.l.9). Selle lepingu alusel väljastati hagejale ka litsents taksojuhina töötamiseks. Kostja vastuväide, mille kohaselt sõlmiti töölepinguid taksojuhtidega harva, ei muuda töölepingu sõlmimist hagejaga olematuks. Seda enam, et kostja on sõlminud ka teiste isikutega töölepinguid taksojuhina töötamiseks nagu nähtub apellatsioonkaebusele lisatud kohtuotsusest (t.l.68-70). Nimetatud tõend on kostjale teada.
kohaselt vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Antud asjas on ilmne, et pooled sõlmisid töölepingu, sest muidu ei oleks hageja saanudki töötada taksojuhina. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Töölepingu sõlmimist tõendab ka tööandaja kiri hagejale 18.10.2007, milles tööandja tugineb ise just töölepingust tulenevale töösuhtele (t.l.7). Samuti tõendab hageja väiteid tööandja kiri, milles kinnitatakse, et hageja tööraamat asub tööandja firmas (t.l.8). Maakohus on põhjendamatult leidnud, et need tõendid ei tõenda töösuhte olemasolu. Kostja ei ole neid tõendeid ümber lükanud, vaid on esitanud vaid paljasõnalisi vastuväiteid. Asjaolu, et 11.08.2007 sõlmiti hagejaga ka töölepingu lisatingimused, ei muuda töölepingut olematuks. Maakohtul tulnuks hinnata, kas töötajaga sõlmitud lisatingimused olid 4
kohaselt töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses ette nähtust, on kehtetud. Kokkulepe, mille kohaselt hageja ei saa tehtud töö eest palka ega puhkusetasu on töötaja jaoks halvemat seaduses ettenähtust. Kokkulepe töö- ja puhkusetasust ilmajäämise kohta on oluliselt halvem töötaja jaoks võrreldes seadusega ja seega on selline kokkulepe tühine, nagu õigesti leiab ka hageja. Kolleegium leiab, et asi tuleb saata hageja rahaliste nõuete üle otsustamiseks maakohtule. Maakohus ei ole hageja rahalistele nõuetele hinnangut andnud ega nende õigsust kontrollinud. Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut suurele osale tõenditele, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Reet Allikvere Ülle Jänes Iko Nõmm Jõustunud Riigikohtu 25 01 2010 otsuses nr. 3-2-1-160-09 toodud muudatustega RESOLUTSIOON 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 18. septembri 2009. a otsuse tsiviilasjas nr 2-08-4700 resolutsioon muutmata. Muuta ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust. 2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.